Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Energiavoog" - 114 õppematerjali

energiavoog – Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32.Albeedo – maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
thumbnail
8
pptx

ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI

ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine ­ orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taim...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Energiavoog ökosüsteemis

• Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingam...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatomifüüsika mõistete spikker

Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga.statsionaarne olek e ajas muutumatu olek, mil aatom ei kiirga, ning teisest küljest aatom kiirgab (neelab) teatud koguse energiat ainult üleminekul...

Füüsika
344 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Tansley 1935. aastal. Ökosüsteem on ökoloogias peamine funktsionaalne süsteem, kuna temasse kuuluvad nii elusorganismid kui ka eluta keskkond. Kui me tahame hakata lahendama probleeme, mis tekivad bioomide (makroökosüsteemide) ja biosfääri tasemel, peame kõigepealt tundma õppima ökosüsteemi tasemel eksisteerivaid seaduspärasusi. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe (ainete ringe) ning peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. Energiavoog kulgeb ühes suunas. Osa päikeseenergiast teisendatakse (transformeeritakse) ümber orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada ­ kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid ­ nad peavad saama ja andma energiat....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhimõisted

Atsidofiil ­ happelembeline taim 70. Kaltsifiil ­ lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne ­ vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne ­ rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne ­ kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74. Energia ­ võime teha tööd 75. Energiavoog ­ päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 76. Energeetiline efektiivus ­ produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks 77. Produktsiooniefektiivsus ­ 78. Assimilatsiooniefektiivsus ­ 79. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80...

Ökoloogia
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maa kui süsteem

• keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud....

Geograafia
185 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Taimed - spikker

kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...

Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike

Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike...

Füüsika
130 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja k lainearvu vektori k(nool peal) moodul. Meelde jätta! Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. · Laine energia ja energiavoog (tuletusega). 17 loeng neli optika põhiseadust: Valgusõpetus tugineb Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4...

Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Samblikke on nim. hügieenimeetriteks. Ning juba 20 saj tehti suurlinnade kohta samblike levikul põhinevaid õhusaastekaarte. Samblikud võtavad toitaineid ja vett otse õhust ning seetõttu ongi nii tundlikud. Keskkonna(mulla) happesust näitavad atsidofiilsed taimed 31.Energia ökosüsteemis ­ Energiavoog kulgeb ühes suunas. Osa päikeseenergiat teisendatakse (transformeeritakse) umber orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada ­ kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid ­ nad peavad saama ja andma energiat. Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja ­ tarbija ­lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad)...

Ökoloogia ja...
436 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päike

ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näi...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Metabolismi üldine iseloomustus

Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises....

Üldbioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Nähtava valguse lainepikkused. 760-630 nm (punane) 630-600 nm (oranz) 600-570 nm (kollane) 570-520 nm (roheline) 520-470 nm (helesinine) 470-420 nm (sinine) 420-280 nm (violetne) 143. Kvandi energi valem (Plancki valem). E=hf (f on sagedus, h on Plancki konstant) 144. Mis on kiirgusvoog, neelamisvoog? Soojuskiirguse iseloomustuseks on ühes sekundis ühe ruutmeetri pinna kiiratud energiavoog ehk kiirgamisvõime, kui pinnaühikule langeb energiavoog, siis osa sellest neeldub aines (neeldumisvõime) 145. Milles seisneb fotoefekti nähtus? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Kui elektronid väljuvad ainest (metallist) räägitakse välisfotoefektist, kui valguse mõjul muutub elektroni energeetiline olek muutub aine (pooljuhi) elektrijuhtivus, siis tegemist on sisefotoefektiga....

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike

Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Kust saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Mis on päikeselaigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna...

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nimetu

Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 5. Mis on Päikese laigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon...

49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia riigieksami temaatika

Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog , aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid;...

Bioloogia
301 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused ja vastused

Et vastu võtta strateegilisi otsuseid, tuleb peale keskkonnaseire, mis annab teavet keskkonna olukorrast, toetuda veel uurimistööle, mis annab teavet keskkonnataluvuse ­ kriitiliste koormuste ja kriitilise taseme ­ kohta. ERKP on peamiselt suunatud keskkonnaohu (kliimamuutused, hapestumine, eutrofeerumine, toidu saastumine, liigirikkuse kaudu jne.) avastamisele, lisaks uuritakse näiteks välismõjusid inimese tervisele. 31. Energia Ökosüsteemis. Energiavoog Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog ­ Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
310 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tähed, päike

Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks 8) Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Energia tekib Päikese tuumas ja siis liigub 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi. Kust kiirgusena jõuab mingi hulk ka Maale. 9)Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil...

Füüsika
206 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun