TEADLASED
Ernst Öpik asrtonoom
Paul Kogerman põlevkivikeemik
Ludvig Puusepp neurokirurg
Teodor Lippmaa botaanik
Edgar Kant majandusgeograaf
Johannes Aavik eesti keele uuendaja
Johannes- Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja
Andrus Saareste eesti murrete uurija
Julius Mark soome-ugri keele võrdleja
Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja
Harri Moora arheoloog
Hans Kruus ajaloolane
Henrik Sepp ajaloolane
Peeter Tarvel ajaloolane
KIRJANIKUD
Gustav Suits luuletaja
Henrik Visnapuu luuletaja
Marie Under luuletaja
Artur Adson luuletaja
Heiti Talvik luuletaja
Betti Alver luuletaja
Kersti Merilaas luuletaja
August Sang luuletaja
Uku Masing luuletaja
Bernhard Kangro luuletaja
Freidebert Tuglas novelli
August Gailit novelli, uusromantika
Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, psühholoogiline realism
Mait Metsanurk romaani, uusrealism, ajalooline romaan
Albert Kivikas "külarealism"
August Jakobson "agulrealism"
Hugo Raudsepp näitekirjanduse rajaja
Karl Ristikivi psühholoogiline realism
Karl – August Hindrey ajalooline romaan
August Mälk ajalooline romaan
Enn Kippel ajalooline roman
MUUSIKA
Juhan Aavik helilooja
Heino Eller helilooja
Artur Kapp helilooja
Cyrillus Kreek helilooja
Mart Saar helilooja
Peeter Süda helilooja
Evald Aav helikunstnikud
Gustav Ernesaks helikunstnikud
Eugen Kapp helikunstnikud
Verner Nerep helikunstnikud
Riho Päts helikunstnikud
Enn Võrk helikunstnikud
Artur Rinne laulja
Raimond Valgre laulja
TEATER
Karl Jungholz "Estonia" eesotsas
Hanno Kompus "Estonia" eesotsas
Paul Pinna "Estonia" lavajõud
Netty Pinna "Estonia" lavajõud
Hugo Laur "Estonia" lavajõud
Erna Villmer "Estonia" lavajõud
Ants Lauter "Estonia" lavajõud
Paul Sepp Draamateatri eesotsas
Liina Reiman Draamateatri näitleja
Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja
Ruut Tarmo Draamateatri näitleja
Mari Möldre Draamateatri näitleja
Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja
Karl Menning "Vanemuine"
SPORT
Kristian Palusalu maadleja (1936. Berliin )
Paul Keres maletaja
KUJUTAV KUNST
Ants Laikmaa kunstnik
Kristian Raud kunstnik
Konrad Mägi kunstnik
Nikolai Triik kunstnik
Peet Aren kunstnik
August Jansen kunstnik
Ado Vabbe kunstnik
Jaan Koort skulptor
Anton Starkopf skulptor
Voldemar Mellik skulptor
Adamson-Eric kunstnik
Aino Bach kunstnik
Eduard Ole kunstnik
Jaan Vahtra kunstnik
Eduard Viiralt graafik
Amandus Adamson sculptor
POLIITIKA
Konstantin Päts Põllumeeste Kogud
Johan Laidoner Põllumeeste Kogud
Jaan Teemant Põllumeeste Kogud
Jaan Hünerson Põllumeeste Kogud
Jaan Tõnisson Eesti Rahvaerakond
Jaan Poska Eesti Rahvaerakond
Jüri Jaakson Eesti Rahvaerakond
Jakob Vestholm Eesti Rahvaerakond
Johan Kõpp Kristlik Rahvaerakond
Hugo Rahamägi Kristlik Rahvaerakond
Jaan Lattik Kristlik Rahvaerakond
Otto Strandman Eesti Tööerakond
Ado Anderkopp Eesti Tööerakond
Juhan Kukk Eesti Tööerakond
Ants Piip Eesti Tööerakond
Oskar Köster Asunike Koondis
Rudolf Penno Asunike Koondis
Otto Tief Asunike Koondis
August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
Karl Ast Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
Aleksander Oinas Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
Mihkel Martna Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp.
Aleksander Jõeäär Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp.
Erich Joonas Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp.
Eesti Kommunistlik Partei
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SaSsS
Õppematerjali autor
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid.
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga
Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud.
Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil
60% naftast ja 85% autodest ● Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. ● Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei/W. Wilson ○ Pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformeerida ● 1920. a. said naised USAs valimisõiguse. ○ Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10le miljonile ● 1920ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: ○ Sagenesid streigid ○ Aktiviseerusid vasakradikaalid ○ loodi Kommunistlik Partei ○ toimus mitmeid terroriakte jne.
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool
poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid