on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik Mõtlemine teisejärguline, peamine on
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel
EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung.
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks tö...
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide
[3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid. Biheivoristliku ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna tähelepanuväärseimad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta lapsepõlvekodus soe ja sõbralik õhkond, kuid samas oli ta allutatud rangele distsipliinile kõik maiustused ja meelelahutus tuli välja teenida. Lapseeas oli tema meelis-
vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii
9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid o Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel · KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes
käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on 4 vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Klassikalise ja operantse tingimise teel õppimise erinevuse tõi välja Burrhus F. Skinner. Ta järeldas, et kui klassikalise tingimisega kinnitatakse valmisreaktsioone, siis operantsega õpitakse uusi käitumisviise. Seega on õppimine esimesel juhul passiivne, teisel aga aktiivne. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4
· Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS)
· Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS)
potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson): Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Personalism (R. Steiner): Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja. Esimesel korral läks ta kangile vastu kogemata, kuid järgmisel korral ta teadis juba, mida teha ja vajutas ise kangile. Seega ta oli õppinud kastist välja saama (ja seega ka toiduni jõudma). Enda käitumise õigsuses sai ta veenduda sellega, et ta sai süüa. (3: 91) Operantset tingimist uuris ka Burrhus F. Skinner (1904 1990) keda köitsid õppimise seaduspärasuste rakendusvõimalused. Ta avastas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. See tähendab seda, et õppija teab, et võib saada tasu, kuid ei tea, millal. Tema tõi välja klassikalise ja operantse tingimise olilulisima erinevuse: operantse tingimise puhul õpitakse uusi käitumisviise, klassikalise tingimise puhul aga kinnistatakse valmisreaktsioone. (3: 92)
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. SKINNER, Burrhus Fr. (1904 1990) oli Ameerika psühholoog. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega
De mokritos ini mesi ühendab ke el, kõne, jäljenda mine Aristoteles ini mene kui sotsiaalne loo m Tho mas Hobbes "bellum o mniu m c ontra o mnes" 2) Kirjeldav, e mpiiriline, "anekdootide periood" Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W
- Pragmaatilisele psühholoogiale : asju saame muuta .... Suunas - Uurimisobjektiks psüühika ja õppimine; kuidas võimalik esile tuua muutusi - Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R - Matemaatika psühholoogiasse - Uurib käitumist (mõõdetavalt) - Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine
Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner. Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904. aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Optimistlik vaade isiksuse olemusele. Unikaalsus ja individuaalsus. Kogemuse struktuur. Subjektiivsus ja käitumine. PROBLEEMID: Alateadvuse osa ignoreerimine. Minevikusündmuste osa ignoreerimine. Lihtsustatud vaade isiksusele. Idiograafiline lähenemine. Tautoloogilised seletused. Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus. Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) II KLASSIKALINE TINGIMINE: Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J. Watson, I. Pavlov. Tingitud ärritaja – conditional stimulus (cs). Stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni. Tingimatu ärritaja – unconditional stimulus (ucs). Stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni. Tingimatu reaktsioon – unconditional response (ucs). Automaatne ja
vahel. Stiimuliks nimetatakse kas objekti või sündmust, mis tingib mingil viisil käitumise. Tehes need kindlaks, saab väliste stiimulite fikseermisel mõista, ennetada ja kontrollida nii inimeste kui loomade käitumist. Seega biheiviristliku lähenemise korral põhjustavad kuritegeliku käitumise keskkonna spetsiifilised stiimulid ning igasuguse käitumise välistamiseks tuleb leida uusi ja paremaid stiimuleid. Harvardi ülikooli XX sajandi kõige tuntub biheiviorist oli Burrhus Fredric Skinner. Ta uskus samuti, et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimese käitumise determinandid. B. Skinner on nimetatud situatsionalistiks ja reduktsionistiks. Esimene määratlus tähendab, et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes
Suunale teedrajavaks loetakse J.Watsoni 1913.aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia,nagu behaviorist seda näeb",millega üritas läplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest,sest uuritavate isikute teadvust ei saa vahetult jälgida ega mõõta.Niisuguse lähenemise korral loetakse psühholoogia fundamentaalseks eesmärgiks mõista,ennustada ja kontrollida käitumist. Kõige tuntumaks 20.sajandi behavioristiks loetakse Burrhus Frederic Skinnerit(1904-1990).Sarnaselt Watsoniga uskus Skinner,et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimise käitumise determinandid.Väitis,et teadvuse üle saab otsustada üksnes käitumise põhjal.Psühholoogia seaduspärasused peavad olema sellised,et neid oleks võimalik objektiivsete meetodite abil kas kinnitada või umber lükata.Skinner arvas,et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemine ning vaba tahe on müüdid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
