Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu Vana-Rooma (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Kuidas ja millal tekkis ristiusk ?
  • Millal löödi Jeesus risti ning mis sellega kaasnes?
  • Millest koosnes kristlik õpetus?
  • Miks kristlus nii kiiresti levis?
  • Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis?
  • Miks olid Rooma riigis kristlased tagakiusatud?
  • Millal kuidas ja kes legaliseeris ristiusu?
  • Kuidas said orjad vabaks millised olid vabakslastu õigused?

Lõik failist

VANA- ROOMA
  • Defineeri mõiste:

  • Nimeta Vana- Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi
    • Kuningate aeg (753-509 e.Kr)
      • Kreeklaste kolooniad
      • Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias
      • Ülem- ja alamklassi kujunemine
      • Seitse kuningat
      • Kindlus rajati Kapitooliumi künkale
      • Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul
      • Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat
      • Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned , mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles
    • Vabariik (509-30 e.Kr)
      • VARANE (509-265 e.Kr)
        • Esimesed kirjalikud seadused
        • Riigiaparaadi kujunemine
        • Rooma võimu kehtestamine Itaalia aladel
      • SUURVÕIMU AEG (264-133)
      • VABARIIGI LANGUSPERIOOD (133-30)
        • Kodusõjad
        • Väepealike vahel kodusõjad
        • Egiptuse allutamine
        • Julius Caesar (tänu temale kadus vabariik. Tahtis Rooma alasid laiendada. Cleopatra võrgutas Caesari ja nii sai ka Caesar Egiptuse allutatud. Neist said liitlased ja armukesed)
        • Alus keisririigile
        • Tekkis impeerium
    • Keisririik (30 e.Kr- 467 p.Kr)
      • Esimene keiser oli Octavianus Augustus
      • VARANE (30 E.Kr-235 p.Kr)
        • Rooma impeeriumi hiilgeaeg
        • Printsipaat
        • Senati võim säilis
        • Rooma suurim ulatus
        • Maailma keskus
        • 3. saj. Rooma riigi langus
        • Segadusteaeg, kodusõjad
        • Mingi aeg loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumistest
        • Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte (keisrile)
      • HILINE KEISRIRIIK (235-476 p.Kr)
        • Senat kaotas oma tähtsuse
        • Keisri absoluutne võim
        • Riigi jagunemine kaheks
          • Lääne-Rooma riik
          • Ida-Rooma riik
          • Rooma tähtsus vähenes
        • Thedosius I tegi lõplikult kaheks
        • Konstantinoopoli tähtsus tõusis
        • Germaanlaste tung Rooma
        • Territooriumi vähenemine
        • Ristiusu teke
        • Suur rahvasteränne
        • 476 p.Keränne

        • i kaheks
        • 76 P.kR)rmukesed)s Rooma alasid laiendada. Cleopatra võrgutas Caesari ja nii sai ka Caesar Egiptuse allur Lääne-Rooma riigi lõpp
          • Mõrvati Augustus
          • Vanaaja lõpp
          • Keskaja algus
        • II Rooma
          • Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik kuni 1453

  • Võrdle patriitse ja plebeide
    • Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud
    • Omavahelised suhted teravad
    • Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma
    • Lõpuks andsid patriitsid plebeidele õiguse pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid ( spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve)
    • Hiljem keelati võlaorjus
    • Lõpuks võisid nad omavahel ka abielluda

    PATRIITSID
    PLEBEID
    • Patroon
    • Ülesanne kaitsta plebeide huve
    • Riigiametnikud , rikkad maavaldajad
    • Senaatori ja –ratsanikuseisusest
    • Kõik kodanikuõigused(ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse)

    • Patriitsi klient (kui sõlmis lepingu ja jäi sõltnikuks)
    • Ei olnud väga vajalik saada plebeiks
    • Lihtrahvas, talupojad
    • Võisid osaleda rahvakoosolekutel, aga neil ei olnud selliseid kodanikuõiguseid nagu patriitsidel

  • Võrdle Kreeka ja Rooma ühiskonnakorraldust
    KREEKA
    ROOMA
    RELIGIOON
    Anteropomorfsed jumalad, oraaklid, Olümpose mägi
    Kreeka kultuurist mõkutatud.
    Jumalatel teised nimed.
    HARIDUS
    Väga tähtis, lapsed saadeti kooli. Uued ained (matem. Meditsiin , astronoomia jne)
    Poistel sõjaline laste kasvatus. Perekonna ülesanne anda haridus .
    KIRJASÕNA
    Alfabeet foiniikia tähestiku põhjal.
    Aenis“ eepos . Kujunes ladina tähestik
    RIIKLIK KORRALDUS
    Linnaühiskond. Enamik polised olid aristokraatlikud vabariigid.
    Võimutäius pereisal. Orjanduslik, talupojaühiskond
    MEELELAHUTUS
    Teater väga tähtsal kohal. Spordivõistlused, sümpoosionid.
    Puudus koor. Gladiaatorite võitlused, hobukaarikute võidusõidud, suured söömingud ja joomingud. Sport ja teater polnud nii tähtsad.
  • Kuidas ja millal tekkis ristiusk ?
    • Ristiusk eraldus 1. saj. P.Kr judaismist

  • Võrdle Ristiusu pooldajaid ja selle vastaseid.
    POOLDAJAD
    MITTE POOLDAJAD
    Uskusid, et Jeesus on Jumala poeg
    Peamine prohvet
    Arvasid, et ta on messias
    Ei uskunud, et Jeesus on Jumala poeg
    Kõrvalekaldunud prohvet
    Arvasid, et messias ei ole veel saabunud
  • Millal löödi Jeesus risti ning mis sellega kaasnes?
    • 30 p.Kr löödi risti
    • Juudid pooldasid seda, et valeõpetuse levitamise tõttu löödakse risti
    • Rooma võimud kartsid ülestõusu
    • Ristiusu alusel Jeesuse märtrisurm
    • Hoogustas ristiusu levikut

  • Millest koosnes kristlik õpetus?
    • Juutide varasest ajaloost
    • Vana Testament (10 käsku) (Moosese seadused)
    • Uus Testament
      • Jeesuse elust ja tegevustest
      • 4 evangeeliumit

  • Miks kristlus nii kiiresti levis?
    • Põhimõte „kõik on võrdsed“ meeldis alamklassile
    • On üks jumal
    • Saabumas 1000-aastane rahuriik
    • Usuti , et on olemas paradiis ja põrgu (sellega lihtne mõjutada)
    • Hoidumine patust

  • Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis?
    • Jeesuse jünger
    • Katoliku kiriku alusepanija

  • Miks olid Rooma riigis kristlased tagakiusatud?
    • Sest kristlased nõudsid monoteismi (ainujumalust)
    • „Kristlased olid kõiges süüdi“
    • Toimusid kristlaste hukkamised avalikult etendades

  • Millal, kuidas ja kes legaliseeris ristiusu?

  • Kirjelda selle aja tavalist roomlast.
    • Hankis elatist põlluharimisega
    • Kui oli maaomanik - oli täisväärtuslik liige
    • Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks
    • Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus
    • Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena
    • Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad
    • Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud
    • Patrooni ja kliendi vahekord

  • Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas?
    • Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks
    • Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist
    • See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist)
    • Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad
    • Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid .

    Idaprovintsid
    lääneprovintsid
    • Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus
    • Kõige jõukamad alad
    • Kõneldakse kreeka keelt
    • Ladina keelt suhteliselt vähe (kasutati ainult riigivalitsemises ja sõjaväes)
    • Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia
    • Ei olnud nii jõukad
    • Suuremad linnad tekkisid alles peale Rooma võimu alla minekut
    • Ühiskond säilitas põllumajandusliku üldilme

  • Seleta Rooma poliitika põhimõtet „jaga ja valitse“
    • Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesüguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid ühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetati roomlastsid ühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke ole põhimõtteks „jaga ja valitse“

  • Kuidas said orjad vabaks, millised olid vabakslastu õigused?
    • Kui orjad olid hakanud endale ise elatist teenima , said ennast vabaks osta
    • Mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest
    • Vabakslastud said kohe Rooma kodanikeks, kuid jäid tavaliselt kliendina oma senise isandaga seotuks
    • Paljud proovisid orjaseisuisest pääseda, tegid hoolsalt tööd, kogusid varandust ja püüdsid ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta
    • Seetõttu said vabaksalstutest enamasti rikkad ja mõjukad inimesed

  • Võrdle naiste ühiskondlikku positsiooni Kreekas ja Roomas.
    KREEKA
    ROOMA
    • Polnud kodanikuõigusi
    • Olid õiguslikult mõne meestsoost esindaja eestkoste all
    • Käisid ainult usupidustustel
    • Kreeklaste meelest oli naiste koht kodus- mida vähem väljas käid, seda parem
    • Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi
    • Vastastikused tunded abieludes ei mänginud mingit rolli
    • Abielu lepiti kokku tulevase peigmehe ja äia vahel
    • Umbes 15 a tüdruk ja 30 a mees abiellusid tavaliselt
    • Nõuti ranget monogaansust
    • Hetäärid olid austatud
    • Täielikult oma mehe võimu all
    • Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all
    • Poliitilised õigused puudusid
    • Kohtus pidi esindama mees neid
    • Isa valis tütrele abikaasa
    • Võisid abielu lahutada
    • Teatud juhtudel said ka meestest sõltumatut elu elada
    • Peremees ja –naine võtsid koos vastu koduvisiite ja tegid ka vastuvisiite
    • Nii mõnestkist naisest sai avalikkuses tuntud inimene

  • Vasakule Paremale
    Ajalugu Vana-Rooma #1 Ajalugu Vana-Rooma #2 Ajalugu Vana-Rooma #3 Ajalugu Vana-Rooma #4 Ajalugu Vana-Rooma #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelziii Õppematerjali autor
    Mõisted ja nende definitsioonid, Vana-Rooma perioodid ja nende iseloomustused, patriitsid ja plebeid, Kreeka ja Rooma ühiskonnakorralduse võrdlus, ristiusk, kristlik õpetus, tavalise roomlase kirjeldus, ida- ja lääneprovintsid, naiste ühiskondlik positsioon Kreekas ja Roomas.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    doc

    Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

    Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

    ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    ROOMA AJALUGU

    ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

    Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Vana-Rooma kokkuvõte

    preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid

    Ajalugu
    thumbnail
    49
    doc

    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

    Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Vana- Rooma vastused kontroltööks

    Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    Vana-Rooma

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    Eesti ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun