0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5 M 1179 265 1227 265 0 2.5 M 1179 409 1227 409 0 2.5 M 1179 553 1227 553 0 2.5 w 891 169 891 153 0 w 843 585 843 617 0 w 843 585 843 569 0 w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0 w 955 377 955 393 0 w 955 393 891 393 0 w 891 537 875 537 0 w 1083 265 875 265 0 w 1179 265 1179 249 0 w 1179 249 1179 233 0 w 1179 233 955 233 0 w 955 233 955 249 0 w 955 249 923 249 0 w 907 249 923 249 0 w 1179 137 1179 169 0 150 1355 201 1355 121 0 2 0.0 w 1179 169 1275 169 0 w 1275 169 1275 201 0 w 1339 201 1275 201 0 w 1179 377 1371 377 0 w 1371 201 1371 377 0 w 1355 121 1355 89 0 w 1355 89 955 89 0 152 987 137 1083 137 0 2 0.0 w 987 153 891 153 0 w 987 121 955 121 0 w 955 89 939 89 0
ntm = = = 91 D 3,14 275 min 8. Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks. n nom u= n tm 2840 u1 = = 31,21 91 1435 u2 = = 15,77 91 955 u3 = = 10,49 91 700 u4 = =7,69 91 9. Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel. Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,15 u ulü = u kü Analüüs: 1
..... 6 ............ ............................. 7 ? , . , . , , , , ? , . Boeing 747-100 Boeing 747-8 Boeing 747-100 Boeing 747-100 (-747- 100) 747 , 40 . Boeing 747- 100 , 400 7200 . Boeing 747-100 2 1986 , 9 1969 . BOEING 747-100 70,6 59,6 19,3 162,4 . 340,2 955 / . 9800 183 380 20,3 / 366 (3 ) 4 × & JT9D Boeing 747-8 Boeing 747-8 Intercontinental Boeing 747-8Freighter 747 , . Boeing 747-8 , . 747-8 , 747, , , , . 14815 , 747-8 Intercontinental . 747-8 , . , 51 ( 467) , 26% . BOEING 747-8 76,3 68,5
kompekteerija 1288 juhataja 2522 dispetser 1100 sekretär 855 sekretär 844 sekretär 1066 koristaja 722 koristaja 800 koristaja 722 juhataja 2822 sekretär 944 sekretär 955 sekretär 1088 sekretär 966 sekretär 1066 sekretär 955 müügijuht 1500 müügijuht 1411 müügijuht 2311 juhataja 4055 diiler 1211 diiler 1288 diiler 1088 diiler 1166 sekretär 944 sekretär 1200 sekretär 955 sekretär 1244 juhataja 3288 tööline 800
MASINAELEMENDID TÖÖ NR. 3 RIHMÜLEKANDE ARVUTUS Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur
03.1973 41 Ost MAmbr Maarja Ambros naine 15.05.1966 47 Ost AHärm Aigi Härm naine 21.09.1968 45 Ost SHärm Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost VMäes Valve Mäesalu naine 3.03.1959 55 Ost Amet Palk juhataja 3633 meister 1531 meister 1577 meister 1533 treial 1141 treial 1277 treial 1311 treial 1500 lukksepp 1277 lukksepp 955 lukksepp 1411 lukksepp 1288 lukksepp 1433 tööline 800 tööline 1166 tööline 966 tööline 922 tööline 1244 tööline 1066 tööline 944 tööline 1144 tööline 833 tööline 1077 tööline 844 tööline 1200 tööline 1188 tööline 944 tööline 1322 tööline 1033 tööline 1188 tööline 1266 tööline 1255
Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336 Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 11 026 Tulud kaupade müügist 47 788 Tulud teenuste müügist 101 359 Töötuskindlustuse kulu 2 883 Töötuskindlustusmakse võlg 955 Valmistoodang 36 998 Võlg töövõtjale 9 801 AKTIIVA KÄIBAVARA SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sularaha kassas 22 816 Ostjate laekumata arved 8 042 Ettemakstud rent 13 692 Käibemaksu ettemaks 327 Tooraine ja materjal 12 336 Valmistoodang 36 998 PÕHIVARA Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588
Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765
2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7 7 1156 -445 910 -293 -369,00 1728 -214 8 8 1082 -519 860 -343 -431,00 1694 -248 9 9 1011 -590 816 -387 -488,50 1667 -275 10 10 945 -656 769 -434 -545,00 1646 -296
EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI L&ESPV=2&BIW=1920&BIH=911&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0 AHUKEWJFRU6BPTTKAHWFKSWKHAXVAE0Q_AUIBYGC#TBM=ISCH&Q=V%C3% A4%C3%A4VLI+TASANDIK • HTTPS://ANNAABI.EE/V%C3%A4%C3%A4VELHAPE-M59818.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VEL&SOURCE=LNMS&TBM= ISCH&SA=X&VED=0AHUKEWJOHEK8MNTKAHXGTQ8KHD0DDGKQ_AUIBYGB& BIW=1920&BIH=955#IMGRC=QXLTQYPGJKKJGM%3A • HTTP://WWW.SLIDESERVE.COM/AMORA/V-VEL • HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/LISA/8KLASS/4TEEMA/LOODUS/VAAVEL1.HTM • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VEL&SOURCE=LNMS&TBM= ISCH&SA=X&VED=0AHUKEWJOHEK8MNTKAHXGTQ8KHD0DDGKQ_AUIBYGB& BIW=1920&BIH=955#IMGRC=03LC1NHDMO7Z9M%3A
ning läänest Vaikse ookeaniga. Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Arvnäitajad rahvaarvu muutmise kohta 1950. aastal oli rahvaarvuks 3 369 955 1993. aastal oli rahvaarvuks juba 10 753 682 2009. aastal oli rahvarv tõusnud märgatavalt - 28 395 716 Soolisvanuselise struktuuri koosseis Meeste osakaal on suurem kui naiste. Eluaastast (0)-15 on meessoost isikuid rohkem kui naissoost. Naiste osakaal siin ei tõuse.Vanureid on vähe. Mehi ja naisi on võrdselt alates 50-ndast eluaastast. Religioosne jaotumine 95% ecuadorlastest on katoliiklased ja 5% on protestantlased. Rahvastiku protsessid
üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik
Maavärinate epitsentrid, 1963–1998 3 TUGEVAMAD MAAVÄRINAD MAAILMAS 1. Tugev Tšiili maavärin (1960) 9,5-magnituud 2. India ookeani maavärin (2004) 9,3-magnituud 3. Tugev Alaska maavärin (1964) 9,2-magnituud AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1209157/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin • https://www.google.ru/search?q=maav %C3%A4rinad&newwindow=1&espv=2&biw=1920&bih=955 &tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=jAAbVbTBEYvaap -SgNgE&ved=0CCwQsAQ
majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisusele ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.oluliseks muutus kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. PÜHA ROOMA KEISRIRIIK:kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem ida-frangi ehk saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otto I lõi 955.aaastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.Sellega lõpetas ta ungarlaste röövretked ja allutas Saksa feodaalid oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end oomas keisriks kroonida,taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I rajatud riiki nimetatakse Pühaks rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks.
Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12
Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Valik Valisin selle maali, kuna see maal on üks tuntumatest ja ma olen seda maali varem näinud. See maal kuulub minu lemmikute hulka. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://abm- enterprises.net/artgall2/botticelli_birth_venus.jpg&imgrefurl=http://www.abm- enterprises.net/venus.htm&h=955&w=1506&sz=275&tbnid=4uFBxRSFlnMg0M:&tb nh=90&tbnw=142&zoom=1&usg=__fBrnHA9Mhje1BvNW8p8E9CfGYR8=&docid= TjUQ4ppCUHSV4M&sa=X&ei=u6t2UvWrI8LRhAfutIHQCw&ved=0CDMQ9QEw AQ · http://en.wikipedia.org/wiki/The_Birth_of_Venus_(Botticelli) · http://et.wikipedia.org/wiki/Sandro_Botticelli
4 Protsentlintdiagramm 5 Sektordiagramm 6 Rõngasdiagramm 7 Punktdiagramm 8 Lintdiagramm Ma 9 Radiaaldiagramm Milliseid andmeid üks või teine diagramm illustreerib? Riik Rahvaarv (miljonites) Hiina 1232 India 955 USA 268 Indoneesia 201 Brasiilia 160 Venemaa 148 Pakistan 138 Jaapan 126 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Bangladesh 120 Nigeeria 115
aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid 90ndate alguses mõjutas maakasutust maareform ning
Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Lahenduskäik: Müügitulu = 8000 x 20 = 160 000 eurot aastas; 160 000 / 12 = 13 333 eurot kuus Muutuvkulu = (3,20 + 6,40) x (8000 / 12) = 6399,9 6400 eurot Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 20 x 667 9,6 x 667 (3195 + 28 760) = 13 340 6403 - 31 995 = - 25 058 Piirkasum = ärikasum + püsivkulu Piirkasum = -25 058 + 31 955 = 6897 eurot Piirkasum ühiku kohta = 6897 / 667 = 10,34 Vastus: Antud ettevõte ei teeni kasumit. Lumelabidate piirkasumipõhine kasumiaruanne: Kokku Ühiku kohta Müügitulu 13 333 20 Muutuvkulu 6400 9,60 Piirkasum 6897 10,34 Püsivkulud 31 995 Ärikasum - 25 058
Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643 2 773 2 325 Võlad ja ettemaksed 641 316 Eraldised 21287 0 3 955 3 110 Kokku lühiajalised kohustused 076 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514 396428 312447 Kokku kohustused 9 3 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital
NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust Sotsialistlik realism Parteiline Rahvapärane Kõrgideelisusega Sotsialistlik sisu Ustavus elu tõele Teadlik parteiline kommunistlik suund Sotsialistliku kodumaa teenimine Oskus näha rahva homset päeva Peale 1953.a peale Stalini surma ENSVs hakati tõlkima rohkem maailmakirjandust 1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine !955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt.
1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624 100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt:
-> Soe söök kuni 22.00 :: RANNAKÄMPING Linaküla NB! Ainult ettetellimisel gruppidele al. 20 in. tel. GSM 52 55172 (Kihnurand) -> Hinnad: hommikusöök 50 kr, lõunasöök 75 kr, õhtusöök 75 kr, kalalõuna 90 kr. KAUPLUSED :: KURASE POOD Sääreküla pood avatud: E, K, R: 9.00-21.00 T, N, P, L: 9.00-19.00 tel. 44 69 938 (Kihnurand) 7. :: KIHNU POOD Sääreküla avatud: E, N: 10.00-21.00 T, K, R, L, P: 10.00-18.00 tel: 44 69 955 (OÜ INSULA) :: ROOTSI POOD Rootsiküla avatud: iga päev 10.00-22.00 tel. 44 58 142 (Kihnurand) :: KALLASE POOD Lemsi küla avatud: iga päev: 6.00-23.00 tel. 44 69 908 (FIE Valdo Umb) :: MARTA POOD Lemsi küla avatud: iga päev 8.00-18.00 Avatud ainult suvehooajal. (Kihnurand) 8. Tavapakett Laevale tulevad vastu giid ja lahtine veoauto, millega tehakse ringsõit saare nelja külla
et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja-
a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne OÜ Baltic Premator kuulub rahvusvahelisse kontserni BLRT Grupp AS (edaspidi kontsern). 2011.aastal on Baltic Premator OÜ asutanud tütarettevõtte Baltik Premator OOO asukohaga Kaliningrad, tehes sissemakset osakapitali 242 eurot. Baltik Premator OOO on tekkinud kontserni ettevõtte Elme OOO rekonstrueerimise käigus. 2011.aasta realiseerimise netokäive oli 4 874 036 euro (2010: 5 955 464 euro) ning see moodustas 90,1% planeeritust (2010: 117,7%). Laevaremondi tootmismaht moodustas 51,6% ( 2010: 49,6% ) netokäibest. 2011.aasta müüdud toodangu kulu oli 5 086 685 euro (2010: 6 100 912 euro). Brutokahjum moodustas aruandeperioodil 212 649 euro (2010: 145 448 euro). Kahjumi põhjuseks tellimistööde mahu langemine laevaremondi alal. Laevade remont on sesoonne töö ning seetõttu töötab ettevõte talvekuudel alakoormusega.
32 0,681 3405 6 2,891667 1155 7,051856 0,270551 40 0,689 3445 7 3,025 1115 7,01661 0,270278 48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605 11 3,558333 955 6,861711 0,273299 80 0,728 3640 12 3,691667 920 6,824374 0,273542 88 0,735 3675 13 3,825 885 6,785588 0,274147 96 0,741 3705 14 3,958333 855 6,751101 0,273625 104 0,748 3740 15 4,091667 820 6,709304 0,274924 112 0,753 3765 16 4,225 795 6,678342 0,273576
Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema. UNGARLASED: 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega. Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast lüüasaamist jäid paikseks, võtsid vastu ristiusu. Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, mida loetakse Ungari riigi alguseks. SARATSEENID: Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania v.a loodeosa. Kujunesid välja iseseisvad emiraadid. 732 saavad Karl Martellilt Poitiersi lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur)
majanduslik ja poliitiline stabiilsus; astus 7. ja 8. ristisõtta. Philippe IV Ilus-Prantsusmaa kuningas aastail 1285-1314; likvideeris Templirüütlite Ordu ja kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7
*kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106), mille laeks oli Canossa käik(paavst varjus Canossa lossis, keiser palus paavstilt andeks,
442 44,20 1 356 382,9 638 58,00 18 581 317,1 640 58,18 4 065 540,5 484,8 50,50 3 248 234,1 368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8
Km Ha 1 Kaer 7 168 11,2 27 191 955 5 2,4 2 Lutsern 40 K-2 1,3 800 0 2,4 798 3990
Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse. Püha Rooma keisririik Kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis. Saksa kuningas Otte I lõi 955. aastal puruks Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Sellega lõpetas ta ungarlaste rõõvretked ja allutas Saksa feodaalid kindlalt oma võimule. Aastal 962 sekkus ta paavsti ja Itaalia feodaalide omavahelistesse tülidesse ning lasi paavstil end Roomas keisriks kroonida, taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I loodud riiki nimetatakse Pühaks Rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks. Keisririiki kuulusid ainult Saksamaa ja Põhja- ning Kesk-Itaalia
Seadmete neto väärtus 200 000 260 000 60 000 Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556 Muu 54 830 54 830 Kokku 690 000 955 556 265 556 Ostuanalüüs ja hinnaerinevuse jaotus Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 90% 10% 100% Investeeringu 1111111- 1000000 / soetusmaksumus 1 000 000 100000= 111 111 90%= Omandatud omakapitali
12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel. Ungarlased tegid rüüstretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955.a. Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega, ning 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast
glükoosisisaldust ning hoiab ära lihasevalusid. Pärast jooksmist on muidugi ääretult oluline vee joomine, et vältida veepuudust. Ka süsivesikutega toite on sel hetkel hea tarbida. Allikad http://www.fiile.ee/index2.php?option=com_content&task=view&id=90&pop=1&page=0 http://www.trimm.ee/article/jooksmine http://www.maximsport.ee/nipid-ja-artiklid/kuidas-treening-lopetada http://www.eestisport.ee/soovitused/53-soovitused/955-vesi-ja-vedelik-treeningu-puhul.html http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Warming_up
Plokkide mahukaal on 890 kg/m 3. Joonis 3. Fibo5 plokk. Foto: Weber 5 • Lux 88 vaheseinaplokk, mis on mõeldud vaheseinte ehitamiseks. Seinu võib laduda korraga täies kõrguses lõpuni välja ning plokkides olevaid õõnsusi võib kasutada elektrijuhtmete ja veetorude kanalitena. Plokkide mahukaal on 955 kg/m3. Joonis 4. Lux 88 vaheseinaplokk. Foto: Weber • Fibo taldmikuplokk, mis on ette nähtud lintvundamendi taldmiku tegemiseks. Plokkide mahukaal on 850 kg/m 3. Joonis 5. Fibo taldmikuplokk. Foto: Weber • Fibo U-plokk, mida kasutatakse konstruktsioonidelt tuleneva koormuse ühtlaseks 6. jaotamiseks müüritisele
kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem
6 Klaasvill 137,4 98,6 20,1 24,33 87 7 Puit 19,8 21,0 30,5 5,35 423 8 Keraamiline tellis 3705,6 1808,5 205 9 Mullbetoon 98,3 98,8 99,7 874,7 955 915 10 Puitlaastplaat 99,3 100 1,60 119,1 158,4 752 11 Kergbetoon 145 140 148 2118,2 3,0 700 12 Kivivill 186 135 44,1 193,6 1035,7 187 13 Kergkeraamika 153 123 65,0 802,3 1219 658
Ida-Virumaa vallad ja külad (1998.a. andmed): 10 Rahvastik Maret Vihman. Vald Elanike Külade arv Vald Elanike Külade arv arv arv Alajõe 377 8 Lohusalu 955 10 Aseri 2664 9 Lüganuse 1454 13 Avinurme 1777 17 Maidla 891 27 Iisaku 1665 18 Mäetaguse 1614 21 Illuka 181 19 Sonda 1351 10 Jõhvi 1832 12 Toila 2448 11
põllumajanduseks. Muld on viljakam, temperatuuride kõikumine on väike, sademeid piisavalt. B. Põllumajandusliku maa kasutamine JAAPAN Riigi pindala: 377 915 km2 Riigi rahvaarv: 126 919 659 inimest (2015) Põllumajandulik maad kokku: 12.5% Põllumaad 11.7%, püsikultuuride all 0.8%, heina- ja karjamaad 0% Niisutatav maa: 24,690 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 0,038 ha MALI Riigi pindala: 1 240 192 km2 Riigi rahvaarv: 16 955 536 inimest (2015) Põllumajandusliku maad kokku: 34.1% Põllumaad 5.6%, püsikultuuride all 0.1%, heina- ja karjamaad 28.4% Niisutatav maa: 3,780 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 2,494ha A. Kokkuvõte Mõlemal on head eeldused. (Alguses üritasin üht tuua välja, kuid siis tulid teise riigi plussid esile, nii et lõpuks pidin otsustama mõlema kasuks) Jaapan: palju niisutatavat maad, põllumaa osahulk on suurem, inimesed haritumad, kogenumad, tööjõud suur
- sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksud 4. Põhivara kulum 12 050 24 100 36 150 5. Muud ärikulud 52 352 48 000 48 000 Ärikasum (-kahjum) 270 398 400 842 428 252 6. Finantstulud 7. Finantskulud 7370 5436 297 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 263 028 395 406 427 955 5.6. RAHAVOOGUDE PROGNOOS (esimene aasta on nõutav kuude kaupa) Rahavood 2008 2009 2010 Raha jääk perioodi alguseks 0 278 931 619 755 Laekumised 40 000 0 0 1. Omakapitali sissemaks 2. Laen 100 000 0 0 3
Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit
Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja-
40 0,689 3445 7 3,025 1115 7,01661 0,270278 48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605 11 3,558333 955 6,861711 0,273299 80 0,728 3640 12 3,691667 920 6,824374 0,273542 88 0,735 3675 13 3,825 885 6,785588 0,274147 96 0,741 3705 14 3,958333 855 6,751101 0,273625 104 0,748 3740 15 4,091667 820 6,709304 0,274924 112 0,753 3765 16 4,225 795 6,678342 0,273576
Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja-
roseum. Genome Biology and Evolution, 7(4), 117991. http://doi.org/10.1093/gbe/evv019 Sirotina, M. V., Krinitsyn, I. G., Zontikov, D. N., & Parnikoza, I. Y. (2014). Analysis and Suggestions on Monitoring of the Population of Botrychium virginianum (L.) Sw. In Remote Parts of the Geographical Range (Based on the Examples of Pennsylvania (USA) and Kostroma Region (Russia). Advanced Materials Research, 955-959, 12671271. http://doi.org/10.4028/www.scientific.net/AMR.955-959.1267 Sloan, D. B., Triant, D. A., Forrester, N. J., Bergner, L. M., Wu, M., & Taylor, D. R. (2014). A recurring syndrome of accelerated plastid genome evolution in the angiosperm tribe Sileneae (Caryophyllaceae). Molecular Phylogenetics and Evolution, 72, 8289. http://doi.org/10.1016/j.ympev.2013.12.004 Szczeciska, M., Kwaniewski, M., Sawicki, J., Chwialkowska, K., Szandar, K., & Pisarek, W. (2012)
põhjustas suurriigi lagunemise. Verduni leping Karl Suure lapselapsed sõlmisid Verdunis lepingu, Frangi riik jagati kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Hiljem Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist Saksamaa. 8.-9. saj ründasid Lääne-Euroopat moslemid. Vallutasid Sitsiilia + kaugemale Itaaliasse. Põhjast ilmusid viikingid, idast ungarlased e madjarid. Saksa-Rooma keisririik 955. a purustas Saksa kuningas Otto I ungarlaste väe - sai kristlaskonna kaitsja aupaiste. Sõlmis paavstiga liidu. 962. a krooniti Otto Roomas keisriks. Gallia asemel oli impeeriumi kese nüüd Saksamaal. Võitlus vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel - oluline põhjus mis tingis valitsemise killustatuse. Miks neil võimuvõitlus oli? Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks
442 44,20 1 356 382,9 638 58,00 18 581 317,1 640 58,18 4 065 540,5 484,8 50,50 3 248 234,1 368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8
annaabi.ee 
