Question 1 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kas arvutiprinter on: Select one: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. platvormtoode d. tehnoloogia survel arendatud toode Question 2 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Select one: a. turu-uuringud b. toote plaanimine c. toote kontseptsiooni kavandamine d. tootmise korraldamine Question 3 Incorrect Mark 0 out of 6 Question text Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Select one: a. tootearenduse eesmärgid b. tootearenduse juhtimine c. tootearenduse protseduurid d. tootearenduse meetodid Question 4 Correct Mark 6 out of 6 Question text Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Select one: a. tootmine - finantseerimine b. turundus - projekteerimine ...
docstxt/15410051572498.txt
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
Ainiki Pisukova. Proovikirjand, 94 punkti. Iga kirjanik on looja. Ta loob uusi maailmu.(Albert Camus) Laual lebab raamat, täis sõnu ja ootust, et keegi teda loeks. Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde
docstxt/13851350534185.txt
kõigile küsimustele vastus ning kontrollitud hinne on 5/5
Title: Praktikum nr 2. Materjalide mehaanilised omadused: Kõvadus Started: Tuesday 7 September 2010 14:52 Submitted: Tuesday 7 September 2010 15:40 Time spent: 00:48:53 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi * B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D
Segaseks aetud planeet Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused, sõjatehnika, maffia, korruptsioon, poliitika, nälg, narkootikumid, vihmametsade hävitamine, vargused, pettused Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada see on kuritahtlikkus. Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseeri...
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ?
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad
18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
.......................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................9 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 200 200 250 250 300 300 350 350 450 450 Leida: Teha tiguülekande projektarvutus.
80 Järva 97 0 0 0 81 Lääne 97 0 0 0 82 Lääne-Viru 97 0 0 0 83 Põlva 97 0 0 0 84 Pärnu 97 0 0 0 85 Rapla 97 0 0 0 86 Saare 97 0 0 0 87 Tartu 97 0 0 0 88 Valga 97 0 0 0 89 Viljandi 97 0 0 0 90 Võru 97 0 0 0 91 Harju 96 0 0 0 92 Hiiu 96 0 0 0 93 Ida-Viru 96 0 0 0 94 Jõgeva 96 0 0 0 95 Järva 96 0 0 0 96 Lääne 96 0 0 0 97 Lääne-Viru 96 0 0 0 98 Põlva 96 0 0 0 99 Pärnu 96 0 0 0 100 Rapla 96 0 0 0 101 Saare 96 0 0 0 102 Tartu 96 0 0 0 103 Valga 96 0 0 0 104 Viljandi 96 0 0 0 105 Võru 96 0 0 0 106 Harju 95 0 0 0 107 Hiiu 95 0 0 0
OSA A Tabel1 Xi ni ni*xi ni*(xi)2 ni(xi-Xk)2 9 37 1 37 1369 263,74 15 54 3 162 26244 1,73 18 intervalli nr 94 2 188 35344 3322,76 19 1 32 1 32 1024,00 2809,00 30 2 19 1 19 361 1172,38 32 3 33 1 33 1089 409,66 33 4 69 1 69 4761 248,38 37 5 51 1 51 2601 5,02 41
Andmed-A N= 25 jrk. Dispersioon= 37 9 1. Keskväärtus= 53,24 263,74 54 15 0,58 94 18 1661,38 32 19 451,14 19 30 1172,38 33 32 409,66 69 33 248,38 51 37 5,02
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2
aktsiaemissiooni ja on auditeerimata, mis annab teoreetiliselt aluse kahtlustada, et aruandlust on võidud natukene ilustada eesmärgiga teha ennast atraktiivsemaks. Samas on eelnevate aastate aruandlused audiitorite poolt heaks kiidetud ilma märkusteta, mis peaks võimaldada oletada, et ka edaspidi lähtutakse raamatupidamise headest tavadest. Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajaid analüüsides lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli aastal 94 1,24, mida võib pidada rahuldavaks, aastal 95 oli see 1,87 mida võib pidada heaks näitajaks, aastal 96 oli see näitaja eelmise aasta omast madalam, väärtuseks oli 1.58, mida võib pidada hea ja rahuldava piiri peal olevaks. 97 aasta esimeses kvartalis oli antud näitaja 1,72 , mida võib pidada heaks. Likviidsuskordaja oli 94 aastal 1,19 mida võib pidada heaks, 95 aastal oli see tõusnud 1,5 ja 96 aastal oli see näitaja 1,7, millest järeldub et
Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2013 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 21.11.2013 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs, aegrida ) 37 54 94 32 19 33 69 51 89 43 18 88 9 30 62 41 81 54 49 54 15 94 85 43 87 Andmed-B: valimid B1 ja B2 ( korrelatsioon, regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 1,1 2,8 2,2 5,1 3,7 yi 7,2 8.9 6,8 19,3 13,1 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5)
008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01148 25 46 21-40 0.01054 94 52 41-60 0.01148 46 62 61-80 0.008805 38 62 81-100 0.007695 74 71 95 74 Ühtlane jaotus 33 81 Vahemikud Tõenäosus/laius
wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Jaan Poska abikaasaga, http://histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=1763&lay er=94&lang=est#1763 • 1917. a 6. märtsil nimetas Venemaa Ajutine Valitsus Poska Eestimaa kubermangu kuberneriks • 30. märts sai temast ka Eesti ala hõlmava rahvus- kubermangu kuberner Eestimaa kubermang 1917, http://www.estonica.org/et/galeriid/Haldusjaotuse_m uutused_1916- 1992/Eesti_haldusjaotus_aastal_1916/?max • 1917. a lõpul valiti ta Venemaa
14 47 0,56 14 48 15 47 0,6 15 53 16 48 0,64 16 68 17 53 0,68 17 70 18 68 0,72 18 75 19 70 0,76 19 79 20 75 0,8 20 94 21 75 0,84 21 96 22 79 0,88 99 23 94 0,92 xkesk 46,20 24 96 0,96 Sx2 867,9167 25 99 1 Sx 29,46043 46,2 Me 46 46,2 R 99
9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv. 1462 43 0,43 11 49 44,1 62,3 18 43 0,43 12 30 540 49 0,49 13 69 chi-square kvantiilid 248 51 0,51 14 94 36,415 13,848 1661 54 0,54 15 43 dispersiooni usaldusv. 105 54 0,54 16 85 465 1223 1009 54 0,54 17 87 1140 62 0,62 18 33 H0: mu = 50 410 69 0,69
9. Raskevedu 372 0,46 372 0,40 10. Kasko 8 000 9,95 8 000 8,50 KOKKU 80 392,83 100 80 392,83 85,40 Üldkulud 13 747,17 100-85,40=14,60 K=94 140 Meie abstraktse autopargi suurus on 20 veerevkoosseisu. Üldkulud moodustavad otsekuludest 17,1 % ÜK= 80 392,83*17,1/100= 13 747,17 Omahind Omahind koguläbisõidule ühe kilomeetri kohta: OHL=K/L=94 140/62 427,6= 1,51 /km Omahind ühele kulutatud eurole: OHQ=K/Q=94 140/22 488,92= 4,19 / Omahind ühele thm eurodes: OHP=K/P=94 140/1 349 335,12= 0,0698/thm
Vastupidine kokkulepe tühine (VÕS § 113 lõige 7). 14 Mis on viivise määr? Lepingujärgne viivis lepingus kokku lepitud viivise määr Seadusjärgne viivis seaduses ettenähtud viivise määr 15 Seadusjärgse viivise määr VÕS § 113 lõige 1, 2. lause: Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lõige 1: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitiste Projekteerimise Instituut Ajutine ehitis Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 Tallinn 2010 : . . : . : , : , 3 . , 3 3 . , . : (lisa 1). : , , . , . , , . TEOSTAS: Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 : : , . : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. : 1. : - . , , ,
väljaku. Kui suur on selle ruud külg? Lahendus: Olgu ruudu külje pikkus x meetrit. Siis ristküliku küljed on x + 2 ja x 10 meetrit. Seega ristküliku pindala on ruutmeetrites (x + 2) (x 10) ehk x2 8x 20. Ülesande andmete järgi on see pindala 8800 ruutmeetrit. Saame võrrandi x2 8x 20 = 8800. Lahendame selle. x 2 -8x -8820 = 0 x = 4 ± 4 2 +8820 ; x = 4 ± 94; x 1 = 4 + 94 = 98; x 2 = 4 -94 = -90. Et ruudu külg on positiivne suurus, siis x2 meie ülesande lahendina arvesse ei tule. Ainsaks lahendiks jääb siis arv 98, mis tähendab, et otsitav ruudu külg on 98 m. Kontroll: Väljaku küljed on 98 + 2 = 100 meetrit ja 98 10 =88 meetrit. Seega väljaku pindala on 100 . 88 = 8800 ruutmeetrit, nagu peab olema. Vastus: Ruudu külg on 98 meetrit. Tööd asuvad aadressil www.kool.ee 7
E 49. M 50. A 51. G 52. N 53. E 54. E 55. S 56. I 57. U 58. M 59. B 60. A 61. L 62. A 63. L 64. A 65. I 66. K 67. A 68. Ö 69. F 70. O 71. I 72. E 73. G 74. R 75. A 76. S 77. B 78. O 79. N 80. A 81. P 82. P 83. E 84. T 85. I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139
Ruutmaatriksi puhul Min ülalpool m n kõrv.diag. 8 6 Genereeri 66 -62 -9 -70 86 -82 -20 -2 -34 18 86 -11 75 -46 -49 -94 58 -53 -49 -91 -59 18 86 9 27 93 85 -31 -4 99 -95 10 8 70 35 100 -1 39 -15 63 -15 -55 -2 78 -40 -70 -56 -27 66 -62 -9 -70 86 -82 75 -46 -49 -94 58 -53 27 93 85 -31 -4 99 Ruutmaatriksi puhul
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks! Sinu sünnist möödub homme 94 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek,
60 77 1 77 5929 61 80 1 80 6400 62 86 1 86 7396 66 88 1 88 7744 68 89 2 178 15842 68 90 1 90 8100 69 94 2 188 17672 71 97 1 97 9409 71 99 1 99 9801 74 75 76 77 80 86 88 89 89 90 94 94 97 99 Summa: 3093 Summa: 60 3093 200139 Pöördväärt. ni*((xi-xk)^2) 1 2555.3025 0.166666667 2074
i xi 1. 1 1 2 2 3 17 4 81 5 97 6 75 7 22 8 21 2. 9 94 10 62 11 81 12 73 13 74 14 52 15 79 16 45 17 14 18 70 19 2 20 71 21 48 22 79 23 77 24 39 25 19 3.1. 3.2. N 25 i (xi - x)2 Keskväärtus 51.8 1 2580.64 Dispersioon 968.58 2 2480.04 Standardhälve 31.12 3 1211.04
Puuviljad – õunad, pirnid, apelsinid, Aedviljad – tomat, kurk, kõrvits, Maitsetaim – piparde viljad ja seemned, vanill, nelgipuu ja kappari õienupud, Ravimid – arooniamarjad vererõhu alandamiseks, teekummel, saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud 14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed, ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed). Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees
UA UB UC α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 66 300/150 132 68 300/150 136 67 300/150 134 Neutraaljuhita 46 300/150 94 94 300/150 188 71 300/150 142 IA IB IC α C α*C α C α*C α C α*C
48 1 3,24 _alumine^2 1 406,74 53 1 46,24 68 1 475,24 70 1 566,44 Keskväärtuse usaldusvahemikud: 75 2 829,44 Alumine piir 75 2 829,44 40,988580398 36,119337212 79 1 1075,84 94 1 2284,84 96 1 2480,04 99 1 2787,84 Summa: 1155 31 20830 m ni (elemente) pi, tõenäosus 0-20 5 0,2 867,92 20-40 6 0,24
47 0,4780363352 6 28 0,4168338365 75 2,063899 5 29 36,41503 32 13,84843 4 7 S2 867,9167 3 47 s 29,46043 75 2 15 0 53 2 1 94 7 0 42 10 0-20 20-40 40-60 0 15 30 28 70 29 48 30 31 dispersiooni hinnang: 866,41 32 32 42 46 47 47 48
### 122 2.62 < 200 ### 149 3.88 ### 142 3.53 ### 120 2.53 ### 118 2.46 ### 112 2.23 ### 138 3.38 ### 143 3.63 ### 146 3.43 ### 165 4.48 ### 144 3.48 ### 132 3.02 ### 160 4.33 ### 146 3.63 ### 130 2.88 ### 124 2.62 ### 126 2.71 ### 130 2.88 ### 155 4.08 ### 172 4.93 ### 159 4.23 ### 139 3.2 ### 128 2.66 ### 114 2.13 ### 110 1.96 ### 134 2.88 ### 122 2.34 ### 108 1.83 ### 94 1.48 ### 84 1.2 ### 76 1.02 ### 68 0.88 ### 64 0.84 ### 53 0.76 ### 56 0.72 ### 52 0.64 ### 48 0.57 ### 46 0.52 ### 61 0.8 ### 74 1.09 ### 121 2.38 ### 188 5.6 ### 170 4.68 ### 137 3.06 ### 112 2.06 ### 94 1.57 ### 80 1.25 ### 71 1.04 ### 60 0.8 ### 54 0.7 ### 49 0.61 ### 44 0.52 ### 40 0.46 ### 38 0.44 ### 36 0.41 ### 33 0.37
Informaatikainstituut Töö Massiivid nr. 17 Üliõpilane Õppejõud Kristina Murtazin Õppemärkmik Õpperühm EAEI-21 Veerg Rida m n Rida Veerg rist 8 4 1 4 -67 Rea number 2 28,5 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 94 60 4 28 25 -80 -90 98 -97 70 -48 -55 81 19 -88 91 16 -51 -41 91 47 16 -64 76 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 114 41 40 77 26 -68 -46 52
27 0.4168338365 9 33 1.710882 8 38 36.41503 7 46 13.84843 52 1164.123 6 62 34.11925 5 62 4 71 74 3 80 2 87 1 94 0 95 0-20 20-40 96 98 dispersioon vahemik elemente tõenäosusintervalli keskmine 0-20 9 0.36 9.55 20-40 4 0.16 30.75 40-60 2 0.08 49 60-80 5 0.2 69.8 80-100 5 0.2 94
38 36,41503 6 46 13,84843 5 52 1164,123 62 34,11925 4 62 3 71 2 74 1 80 0 87 0-20 20-40 40-60 94 95 96 98 dispersioon:1134,781 ül4, osa 2 elemente tõenäosusintervalli keskmine k Xm 9 0,36 9,55 1 20 4 0,16 30,75 2 40 2 0,08 49 3 60
puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus
8 82 355 0,002817 258 502 2,700704 9 84,8 357,8 0,002795 248 512 2,70927 10 88,5 361,5 0,002766 193 567 2,753583 11 91 364 0,002747 151 609 2,784617 12 94 367 0,002725 98 662 2,820858 Atmosfäärirõhk P, mmHg 760 p aur = f(t) 100 90 Keemistemp. t, oC 80 70 60 50 40 30 20 10 0
Pilliroo kas Suur saagikus [3] Biomass sõltub vanusest, struktuurist, veetasemest, taimestiku rohuksest, kasvutingimustest Koristamine talvel Bioõli Kasutatud kirjandus http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/taastuvenergia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rohumaa http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/94/Hovi,_M._ Mitmeaastased_rohttaimed_energeetilise_toorheinana_Eestis.pdf---magistritöö http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Rohtse_biomassi_energeetiline_ressurss http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/94/Hovi,_M._ Mitmeaastased_rohttaimed_energeetilise_toorheinana_Eestis.pdf http://www.roostik.ee/ettekanded/Muhu%20ettekanded/Muhu_Ylo_23_03_2013.pdf http://www.pilliroog.ee/bioenergia.htm’ http://www.pikk
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 12 6 11 62 20 62 7 98 10 1 52 27 80 25 94 46 38 74 95 33 71 15 96 4 87 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=45, 04 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1164,123 Standardhälve: Sx=34,1193 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või
40 61 2 122 7442 439,26 45 64 1 64 4096 317,55 49 66 3 198 13068 1178,50 53 68 2 136 9248 952,22 54 70 1 70 4900 567,39 61 71 1 71 5041 616,03 61 73 3 219 15987 2157,94 64 75 1 75 5625 830,59 66 78 1 78 6084 1012,51 66 84 1 84 7056 1430,35 66 86 1 86 7396 1585,63 68 88 1 88 7744 1748,91 68 95 1 95 9025 2383,39 70 97 1 97 9409 2582,67
40 61 2 122 7442 439,26 45 64 1 64 4096 317,55 49 66 3 198 13068 1178,50 53 68 2 136 9248 952,22 54 70 1 70 4900 567,39 61 71 1 71 5041 616,03 61 73 3 219 15987 2157,94 64 75 1 75 5625 830,59 66 78 1 78 6084 1012,51 66 84 1 84 7056 1430,35 66 86 1 86 7396 1585,63 68 88 1 88 7744 1748,91 68 95 1 95 9025 2383,39 70 97 1 97 9409 2582,67
Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sünd Soolis-vanuseline koosseis KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100% 4412 100% 4512 100% 0-4 461 5,17% 237 5,37% 225 4,99% 5-9 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 10,14 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 15-19 514 5,76% 264 5,98% 250 5,54% 20-24 516 5,78% 263 5,96% 253 5,61% 25-29 584 6,54% 297 6,73% 287 6,36% 30-34 623 6,98% 317 7,18% 305 6,76% 35-39 642 7,19% 329 7,46% 313 6,94%
300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“ (ΔIP) A PL= ΔPL+K A IP= ΔIP+K A PL=26“+59°05’=59°05’26“ A IP=94“+26°15’=26°16’34“ B PL=158“+59°05’=59°07’38“ B IP=-97“+26°20’=26°18’23“ Vastus: Minu kahe punkti geodeetilised koordinaadid on: A PL=59°05’26“; A IP=26°16’34“
141 362 Katuseaknad ja -avad 10 m2 3482 34820 363 Katusekatted 414 m2 474 196020 364 Katusevooderdised 414 m2 141 58320 40 370 Kohtkindel ehituslik sisustus 2500 sBm 22 56250 390 Muud ehitusmeetmed 1091 sBm 16 17452 94 410 Heitvee- vee- ja gaasiseade 6674 sBm 94 627328 74 420 Soojavarustusseade 6614 sBm 74 489468 33 430 Õhutusseade 6743 sBm 33 222519 66 440 Tugevusvoolupaigaldised 1030 sBm 66 67980 EEK 450 Kaugside- ja infoseade 29 sBm 29 841
annaabi.ee 
