Ärkamisaeg
Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes
esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal
v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu
lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis
muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal
Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku
eneseteadvuse kujunemise ajaks.
15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa
kui ka kinkida . Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti
korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale
seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest
vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku vastu.Hakati
arendama eesti keelt ,kirjastama emakeelseid raamatuid ja koguma rahvalaule ja
luulet. Ilmus F.R. Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos
Kalevipoeg.Ärkamisaja meeleolusid kajastad oma luules Eesti esimene naisluuletaja
Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees , kus neid
luuletusi ka avaldati.
Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August
Hermann (1851 – 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana ,kuid omandas mitmekülgse
hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882.
a sai temast ajalehe Postimees toimetaja , mille juures hakkas ta välja andma ka
kultuuriajakirja Laulu ja mängu leht.Ta jagas selles algteadmisi muusikast ning
huvitavat teavet muusikamaailmast.Tema eestvedamisel ilmus mitu
laulukogumikku,milles oli osa ka rahvalaulude töötlusi. Ta on olnud ka laulupidude
korraldaja ja dirigent.Ta on loonud üle 300 heliteose, millest osad on ka koorilaulud.
docstxt/.txt
Kõik kommentaarid