Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrrandite koostamine ja lahendamine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on otsitav arv?
  • Kui suur on selle ruud külg?
Võrrandid ja võrrandisüsteemid
Võrrandite koostamine ja lahendamine
  • Arvu ja tema vastandarvu korrutis on –9. Leia need arvud.
    Lahendus:
    Tähistame otsitava arvu tähega x. Vastandarv on siis –x ja nende arvude korrutis
    x . (–x) = –x2. Saame võrrandi
    – x2 = – 9.
    Selle teisendamisel saame
    x2 – 9 = 0;
    (x + 3) (x – 3) = 0;
    x + 3 = 0 või x – 3 = 0
    x = – 3 või x = 3.
    Otsitav arv võib olla 3 või –3.
    Kui otsitav arv x = 3, siis ta vastandarv – x = –3.
    Kui otsitav arv x = –3, siis ta vastandarv – x = – (–3) = 3.
    Vastus: 3 ja –3
  • Pool otsitava arvu ruudust võrdub 7-ga. Kui suur on otsitav arv?
    Lahendus:
    Kui otsitava arvu tähistame tähega x, siis pool otsitava arvu ruudust on . Ülesande põhjal võrdub see avaldis 7-ga. Saame võrrandi
    Lahendame saadud võrrandi.
    Kontroll:
    Kui otsitav arv on 3,74, siis pool selle arvu ruudust võrdub
    Kui otsitav arv on – 3,74, siis pool selle arvu ruudust võrdub
    Vastab ülesannete tingimustele.
    Vastus: Otsitav arv on kas 3,74 või –3,74.
  • Ristküliku pindala on sama suur, kui kahel võrdsel ruudul , kusjuures ristküliku üks külg on 3 cm ja teine on võrdne ruudu küljega. Leia selle ruudu külg.
    Lahendus:
    Olgu ruudu külg x cm. Ruudu pindala on sel juhul x2 cm2 ja ristküliku pindala on 3x cm2. Ülesande andmete järgi, ristküliku pindala on sama suur, kui kahel võrdsel ruudul, saame võrrandi
    2x2 = 3x;
    2x2 – 3x = 0.
    Lahendame:
    x(2x – 3) = 0;
    x1 = 0 ja 2x – 3 = 0 ehk x2 = 1,5.
    Kuigi saadud võrrandil on kaks lahendit, sobib neist ülesande vastuseks ainult teine, sest ruudu külje pikku ei saa olla 0 cm.
    Kontroll:
    Kui ruudu külje pikkus on 1,5 cm, siis pindala on 1,5 . 1,5 = 2,25 cm2. Ristküliku küljed on 3 cm ja 1,5 cm ning pindala 3 . 1,5 = 4,5 cm2, mis on 2 korda suurem kui ruudu pindala. Vastab ülesande tingimustega.
    Vastus: Ruudu külg on 1,5 cm.
  • Kahe arvu vahe on 6. Nende arvude ruutude summa on 260. Leia need arvud.
    Lahendus:
    Tähistame ühe arvuga x, siis teine arv on 6 + x. Nende arvude ruutude summa st
    x2 + (6 + x)2, on 260. Saame võrrandi:
    x2 + (6 – x)2 = 260.
    Lahendame selle.
    x2 + 36 + 12x + x2 = 260;
    2x2 + 12x – 224 = 0;
    Kui üks arv on 8, siis teine arv on 6 + 8 = 14.
    Kui üks arv on –14, siis teine arv on 6 + (–14) = –8.
    Kontroll:
    Arvude 8 ja 14 ruutude summa on
    82 + 142 = 64 + 196 = 260.
    Arvude –8 ja –14 ruutude summa on
    (–8)2 + (–14)2 = 64 + 196 = 260.
    Vastab ülesande tingimustele.
    Vastus: arvud on kas 8 ja 14 või –8 ja –14.
  • On kaks ruut, millest ühe külje pikkus on teise omast 2 korda pikem. Nende ruutude pindalade summa on 100 cm2. Leia nende ruutude küljed.
    Lahendus:
    Olgu väiksema ruudu külg x cm, suurema oma on siis 2x cm. Väiksema ruudu pindala on x2 cm2 ja suurema oma (2x)2 ehk 4x2 cm2. Ülesande andmete põhjal, ruutude pindalade summa on 100 cm2, saame võrrandi
    x2 + 4x2 = 100,
    mille lahendamisel saame
    5x2 = 100;
    x2 = 20;
    Negatiivne arv ruudu külje pikkusena ei sobi. Seega on väiksema ruudu külg cm ja suurema oma järelikult cm.
    Vastus: Ruutude küljed on cm ja cm.
  • Ristkülikukujulise spordiväljaku pindala on 8800 m2. Kui üht tema külge vähendada 2 m võrra ja teist suurendada 10 m võrra, siis saame ruudukujulise väljaku. Kui suur on selle ruud külg?
    Lahendus:
    Olgu ruudu külje pikkus x meetrit. Siis ristküliku küljed on x + 2 ja x – 10 meetrit. Seega ristküliku pindala on ruutmeetrites
    (x + 2) (x – 10) ehk x2 – 8x – 20.
    Ülesande andmete järgi on see pindala 8800 ruutmeetrit. Saame võrrandi
    x2 – 8x – 20 = 8800.
    Lahendame selle.
    Et ruudu külg on positiivne suurus, siis x2 meie ülesande lahendina arvesse ei tule. Ainsaks lahendiks jääb siis arv 98, mis tähendab, et otsitav ruudu külg on 98 m.
    Kontroll:
    Väljaku küljed on 98 + 2 = 100 meetrit ja 98 – 10 =88 meetrit. Seega väljaku pindala on 100 . 88 = 8800 ruutmeetrit, nagu peab olema.
    Vastus: Ruudu külg on 98 meetrit.
  • Ristkülikukujulise muruväljaku mõõtmed on 40 m ja 90 m (vt joonist). Väljaku ümber on ühesuguse laiusega tee, mille pindala koos väljaku pindalaga on 4136 m2. Leia, kui lai on tee.
    Lahendus:
    Olgu otsitav tee laius x m. Kogu väljaku pikkus koos teega on siis (90 + 2x) m ja laius (40 + 2x) m. Järelikult kogu väljaku pindala on siis (90 + 2x)(40 + 2x) m2. Nii saame võrrandi
    (90 + 2x)(40 + 2x) = 4136.
    Selle võrrandi lihtsustamisel saame normaalkujulise võrrandi ( Lihtsustamine jääb iseseisvaks tööks.)
    x2 + 65x – 134 = 0,
    mille lahendid on
    x1 = – 67 ja x2 = 2.
    Negatiivne lahend antud ülesande lahendina ei sobi.
    Kontroll:
    Kui tee laius on 2 m, siis terve väljaku mõõtmed on 40 + 4 = 44 m ja 90 + 4 = 94 m ning pindala seega 44 . 94 = 4136 m2.
    Vastus: Tee laius on 2 meetrit.
    Tööd asuvad aadressil www.kool.ee
  • Võrrandite koostamine ja lahendamine #1 Võrrandite koostamine ja lahendamine #2 Võrrandite koostamine ja lahendamine #3 Võrrandite koostamine ja lahendamine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kriska1256 Õppematerjali autor
    Matemaatika ülesannete lahendamine seletuste ja lahenduskäikudega

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid
    28
    doc

    Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid

    Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu

    Algebra I
    Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid
    28
    doc

    Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid

    Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu

    Matemaatika
    Ruutvõrrand
    29
    doc

    Ruutvõrrand

    Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu

    Matemaatika
    Põhikooli matemaatika kordamine
    63
    doc

    Põhikooli matemaatika kordamine

    3a 2 3a 6 a 2 3a 9a 6 a 2 3a 1 2 2 ; 3a 3a a 1 a 1 1 a 2) a 1 . a a a Kui a = 0,5, siis 1 a 1 0,5 0,5 1. a 0,5 0,5 Täisnurkse kolmnurga lahendamine Pythagorase teoreem 1. Leia täisnurkse kolmnurga 1) hüpotenuus c, kui kaatetid a = 5 cm ja b = 12 cm; Lahendus: Hüpotenuusi c arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; c a 2 b2 . c 5 2 12 2 169 13. Vastus: hüpotenuus c = 13 cm. 2) kaatet a, kui hüpotenuus c = 10 cm ja teine kaatet b = 6 cm; Lahendus: Kaateti a arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; a c2 b2 .

    Matemaatika
    Ruutvõrrand
    3
    doc

    Ruutvõrrand

    · Kui D > 0, siis ruutvõrrandil on 2 erinevat lahendit. · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit. · Kui D < 0, siis ruutvõrrandil reaalarvulised lahendid puuduvad. Kui ruutliikme kordaja on negatiivne arv, siis enne võrrandi lahendamist korrutame mõlemaid pooli arvuga (­1) ja saame ruutliikme kordajaks positiivse arvu. Ruutvõrrandi lahendite õigsust tuleb kontrollida, asendades lahendid algvõrrandis. Tekstülesande korral peab lahend sobima ka ülesande sisuga. Näiteks ei saa pikkus olla negatiivne, inimeste arv saab olla ainult naturaalarv jne. Näide 14. Lahendame ruutvõrrandi 3x2 + 5x ­2 = 0. Lahendus. Siin a = 3; b = 5 ja c = ­2. - 5 ± 5 2 - 4 3 ( -2) - 5 ± 49 - 5 ± 7 x= = = 23 6 6 -5 -7 -5 +7 2 1

    Matemaatika
    Hulkliikme korrutamine üksliikmega
    2
    doc

    Hulkliikme korrutamine üksliikmega

    Hulkliikme korrutamine üksliikmega 1. Korruta. a) 3m(4 ­ 2m + m2) Lahendus: 3m(4 ­ 2m + m2) = 12m ­ 6m2 + 3m3 = 3m3 ­ 6m2 + 12m b) ­ 6a2b(1,5ab2 ­ 0,5b) Lahendus: ­ 6a2b(1,5ab2 ­ 0,5b) = ­ 9a3b3 + 3a2b2 c) (­ m2 + 4n3) * 0,5nm2 Lahendus: (­ m2 + 4n3) * 0,5nm2 = ­ 0,5m4n + 2m2n4 2. Lihtsusta avaldis. a) 5(2a + 3b) ­ 2(5a ­ 2b) Lahendus: 5(2a + 3b) ­ 2(5a ­ 2b) = 10a + 15b ­ 10a + 4b =19b b) ab2(a ­ 2b) ­ a2b(2a + b) Lahendus: ab2(a ­ 2b) ­ a2b(2a + b) = a2b2 ­ 2ab3 ­ 2a3b ­ a2b2 = ­ 2ab3 ­ 2a3b 3. Kahe arvu summa on 70, kusjuures ühe arvu kahekordne on võrdne teise arvu kolmekordsega. Leia need arvud. Lahendus: Olgu üks arv x. Kui kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 ­ x. Ühe arvu kahekordne st 2x on võrdne teise arvu kolmekordsega st 3(70 ­ x). Saame võrrandi: 2x = 3(70 ­ x). 2x = 210 ­ 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll:

    Matemaatika
    Mõisted matemaatikas
    15
    doc

    Mõisted matemaatikas

    Võrde põhiomadus: võrde siseliikmete korrutis on võrdne võrde välisliikmete korrutisega. Võrde ühe poole lugeja ja teise poole nimetaja korrutised on võrdsed. Võrdeline seos on lineaarse seose erijuht, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti. Peale selle ei saa võrdelise seose graafik olla paralleelne kummagi koordinaatteljega. Võrrand ehk võrdlus, mis sisaldab tundmatut suurust ehk tundmatut. Võrrandi lahend on kõik tundmatu väärtused, mille korral võrrand osutub tõeseks võrduseks. Võrrandi lahendamine on võrrandi lahendihulga leidmine. Võrrandi põhiomadused: 1) võrrandi pooli võib vahetada 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada sama liikme või avaldise 3)võrrandi mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Võrre on tõene võrdus kahe suhte vahel. Ühiskordseteks nimetakse arve,

    Matemaatika
    8-klassi raudvara-PTK 6
    18
    pdf

    8. klassi raudvara: PTK 6

    NB ruutvõrrand võib olla normaalkujuline, täielik, mittetäielik, taandamata, taandatud lahendeid.2 võrrand x -x-12=0 asendada antud arv võrrandi vasakusse poolde ja kontrollida, kas V=0, sest P=0 2 V=0 -0-12=-12 arv 0 ei ole lahend 2 V=0,2 -0,2-12=-12,16 arv 0,2 ei ole lahend 2 V=(-3) -(-3)-12=0 arv -3 on lahend 2 V=0,5 -0,5-12=-12,25 arv 0,5 ei ole

    Matemaatika




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    merik199 profiilipilt
    merik199: päris hea
    14:18 25-10-2011
    egipus profiilipilt
    egipus: Suht OK
    17:55 01-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun