Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennas...
Milleks meile keel? Inimene kasutab keelt juba sündides, algul on tegemist kehakeele ja häälitsustega, aga ikkagi on vaja emale või isale anda teada, et beebi tahab süüa, juua või on aeg mähkmeid vahetada. Esimese eluaasta jooksul õpib imik ära paar sõna, tavaliselt lihtsamad sõnad nagu: emme, issi ja äitäh, sealt saab aluse aktiivsem keelekasutus. Kõne on tekkinud inimkonna algusaegades, kuna koos elavad inimesed pidi kuidagi igapäevast infot edastama, arvatavasti esialgu suheldi lihtsalt häälitsuste ja kehakeele abil. Tõenäoliselt ei olnud kindlat keelt isegi ühe leibkonna inimestel, kuna inimeste eluiga oli nii lühike ja elul oli 2 mõtet: kõht täis saada ja elus püsida. Keelekasutus arenes aja jooksul, kuna inimesed hakkasid aru saama, et kindlal perel on vaja ühist suulist suhtlemisvahentit ehk keelt, niimoodi aja jooksul on see arenenud ja areneb igavesti, ning muutub ka sõltuvalt ajastu...
Kas üks inimene saab olla teisele saatuseks? Inimesi on palju ning kõik me oleme omamoodi erinevad. Meid haldavad erinevad tunded ning me näitame neid isemoodi välja. Tuleb ette hetki ,mil inimesed omavahel tutvuvad ning hakkavad väga hästi läbi saama , lausa kiinduvad üksteisesse. Tekib kahe inimese vaheline moment , kus nad usaldavad üksteist täielikult. Kõik läheb nende vahel hästi ja vahel ei pruugigi nii kenasti minna. Tekib momente , kus inimene võib olla teisele saatuseks. Nii sõbrad kui ka kaaslased. Juba noorest east hakkavad inimesed endale sõpru leidma. See oleks nagu instinkt , et siinses maailmas ellu jääda. Ilma nendeta on elu raskem , semu peale saab peaaegu , et alati loota.Nii heas, kui ka halvas. Sõpradega on asi ainult kergem , kui on abi vaja siis sellega saavad sõbrad hästi hakkama. Tuleb ju aegu ,mil keegi kiusab ja lööb , tulevad sõbrad ja panevad asja paika. Või on vaja koos kuskil pim...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule ena...
Töö eesmärk: Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine. 0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm
I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Töö ülesanne: Mõõta Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse neelduvused ja läbilaskvused lainepikkustel = 430 nm ja =550 nm. Seejärel leida uuritavas lahuses Mn ja Cr kontsentratsioonid valemi järgi: A430 ja A550- vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550- Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised '430 ja '550- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l- küveti paksus, cm A-lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C- lahuse molaarne kontsentratsioon l- küveti paksus Töö käik: 1. Valmistasin standardlahused:
2005 03.02. Seadme krediitost (kaubaveksel, 9%, 6 kuud) 10 000 10 000 28.02. Müük käibemaksuga (5% müügitulust) 17 850 35 700 2 550 51 000 07.03. Käibemaksu tasumine -2 550 -2 550 Pikaajalise laenu võtmine (rahaveksel, 30.04
TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase noolutamisega ning saada aru noolutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (51 HRC). Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 1.3: Katsekeha kuumutati temperatuuril 550° C. Tegemist oli kõrgnoolutusega ning teras kaotas küllaltki palju kõvadust (lõpptulemus 26,7 HRC). Protsessi käigus langes kõvadus peaaegu 2 korda, kuid saavutasime väga head plastsusnäitajad: pärast karastamist pooleks murdunud habras detail suutis pärast noolutamist vastu panna paindedeformatsioonile
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100
TOIDUAINETE MASSIMÕÕTUDE JA MAHUMÕÕTUDE VAHEKORD Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g g g g ml JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 8 3 180 Rukkijahu 550 55 8 3 180 Graahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 15 5 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.-
TOIDUAINETE MASSIMÕÕTUDE JA MAHUMÕÕTUDE VAHEKORD Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu, tatrajahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 7 3 180 Rukkijahu 550 55 7 3 180 Grahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 12 4 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3
(80% ) 1 000 000 1 000 000 1 000 000 ( .. 300 000) 200 000 440 000 440 000 (10%) 90 000 90 000 113 500 110 000 350 000 326 500 30% 33 000 105 000 97 950 77 000 245 000 228 550 (100000 0,3 30 000 0,4 EUR 40 000 40 000 EUR) 47 000 205 000 188 550 : 2010' 2010'' 2010' 2010'' 1 200 000 1 200 000 360 000 360 000 1 135 000 1 151 450
01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Jääkväärtus -50 000 40 aasta depretsiatsioon 500 000 Raha 100 000 1/2 aasta depr
Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori
Koostaja: Martin Tali Tartu 2008 Palga arvutamine 1) päeva palga arvutamine: kuupalk : tööpäevad = päevapalk 400 : 8 = 50 kr 2) tunnipalga leidmine: kuna ületunnitöötasu on 50 % suurem, siis 50 + 25 = 75 kr on ületunnihind ületunde oli 2, seega 75 * 2 = 150 kr päevapalk : tööajaga päevas 3) töötaja palk sellel päeval: 400 + 150 = 550 kr ületöö palk + päeva palk Vastus: sellel päeval oli töötaja palk 550 kr
ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida Mn ja Cr kontsentratsioon lahuses nii arvutuslikult kui kalibreerimisgraafiku abil, võrrelda tulemusi omavahel. Teha järeldused. Tabel 1. Kolvi Aine 430 nm 550 nm (430) (550) konts konts nr. A T, % A T, % mg/ml M Mn 1 0.02 95 0.179 66.4 633 5665 0
Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destileeritud veega kriipsuni, segada hoolikalt. Kontrolllahus sisaldab nii Cr kui Mn. Mõõta optilised tihedused Specol`l lainepikkuse 430 ja 550nm juures. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida mangaani ja kroomi sisaldused kontolllahuses. Kontsentratsioonid arvutatakse valemiga: D550 C(Mn) = E550 b E 430 D 430 - D550 C (Cr ) = E 550 E `430 b D vastavad kontrolllahuse optilised tihedused E Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmine E`- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmine Molaarse neeldumisteguri väärtused arvutatakse: D E= c b D lahuse optiline tihedus mõõdetava lainepikkuse juures c kontsentratsioon (mg/ml) b lahusekihi paksus (cm) Märkused töö käigus:
Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ad ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust; teisiti karastades, üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht, mis teeb karastatud terase hapraks. Karastuskeskkonna teooria Levinuim karastuskeskkond on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii temperatuuripiirkonnas 650°…550° C (austeniidi lagunemine) kui ka temperatuurivahemikus 300°…200° C (martensiidi teke). Viimases peitubki vee kui karastuskeskkonna olulisim puudus. Siinjuures avaldab vee temperatuur mõju selle jahutusvõimele, eriti temperatuuripiirkonnas 650…550 C, martensiidi tekke piirkonnas (300°…200° C) see tegelikku mõju ei avalda. Vees leiduvad lisandid avaldavad samuti tugevat toimet tema jahutusvõimele. Nii näiteks
4 RAPS 20 1,8-2 <2 110 30 70 KASUTATAVAD MINERAALVÄETISED JA VÄETISE KULU LEIDMINE HEKTARILE. Leiame palju kulub väetist kg/ha.Vajalik füüsiline väetisekogus leitakse valemi kaudu,lähtudes N%,kui kõige tähtsamast elemendist: ODER väetis Power 18-9-9 Vajalik taimetoitelementide kogu *100 /väetise taimetoitelemendi sisaldus% 99*100/18=550 kg/ha Power 18-9-9 RUKIS 88*100/18=489 kg/ha Power 18-9-9 RAPS 110*100/18=611 kg/ha Power Raps 18-9-15 Fosfori ja kaaljumi sisalduse leidmiseks kasutatakse ümberarvestus koefitsente P = P2O5*0,44 K = K2O *0,83 POWER 18-9-9 P = 9* 0,44 =4% K =9*0,83 =8% POWER Raps 18 -9 -15 P =9 * 0,44 = 4% K = 15*0,83 =13% Fosfori ja kaaljumi koguse arvutamiseks võetakse aluseks juba leitud väetise kogus kg/ha ODER P 550 * 4 / 100 = 22 K 550 *8 /100 =44 RUKIS
Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 88 16 40 Power 489 9780 88 20 18-9-9
Materjalid 230 Töö 80 Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2. Ettevõte müüs aastal 200X 65 orelit. Kui suur oli kasum? 13720 3
CV1 Köök-tuba 1059,12 1400 300 540 2 540 1080 1 Tuba CV2 689 700 200 700 2 348 696 (17,3m2) 2 CV1 Tuulekoda 641,99 1800 300 546 1 694 694 1 CV2 Esik 304,21 800 200 550 1 314 314 1 CV2 Garderoob 321,03 700 200 700 1 348 348 2 CV2 Wc/Dušš 211,01 600 200 550 1 236 236 1 CV2 Tuba (5,0m2) 238,94 700 200 550 1 275 275 1
Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil
17,0 m2 2520 1000 1000 1100 1000 550 1475 800 1355 1950
Kokku Ühiku kohta Müügitulu 170 000 680 Muutuvkulud 117 500 470 Piirkasum 52 500 210 Püsivkulud 31 200 Ärikasum 21 300 2. Lahenduskäik: Priimuste läbimüügi suurendamine 10% ehk 250 + 10% = 275 Müügitulu = 680 x 275 = 187 000 Muutuvkulu = 470 x 275 = 129 250 Ärikasum = 680 x 275 470 x 275 31 200 = 187 000 129 250 31 200 = 26 550 Piirkasum = ärikasum + püsivkulud ; 26 550 + 31 200 = 57 750 ( 210 ühiku kohta ) Piirkasumimäär = piirkasum / müügikäive ; 57 750 / 187 000 = 0,3088 ehk ligikaudu 31% Vastus: Piirkasumimäär on ligikaudu 31 %. Priimuste eesarvestatud kasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 187 000 680 Muutuvkulud 129 250 470 Piirkasum 57 750 210 Püsivkulud 31 200
värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid. Kõige tuntumad vaasi meistrid sel ajal olid järgmised: 1. Exekias (u. 550-525 a ekr) 2. Sophilos (u. 590-580 a ekr) 3. Andokides (u. 550-525 a ekr) Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com PILDID KREEKA VAASIDEST
värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid. Kõige tuntumad vaasi meistrid sel ajal olid järgmised: 1. Exekias (u. 550-525 a ekr) 2. Sophilos (u. 590-580 a ekr) 3. Andokides (u. 550-525 a ekr) Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com PILDID KREEKA VAASIDEST
Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 5 0C võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra . 4. Artur Iljuhhin Mootori prototüüp : MAK 12 M43 Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 550 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga madalama kütteväärtusega kütusele Qa = 41500 kJ /kg 5. Artur Trainis Mootori prototüüp : Hunday B&W 6l60MCE Ns = 1200 kw Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete : n- 110 p/min, kasutatav kütus IFO380 Q a- 40000kJ/kg , ps - 0,25 MPa ,
Reisikalkulatsioon Ühe 7 päevase pakettreisi eelarve näide 1. Leping lennukompaniiga (60 kohase lennuki hind 155 000 krooni), 2584 krooni inimese kohta, kui kõik kohad välja müüa. 90% täituvuse puhul 2870. 2. Lennujaamamaksud ja muud lisakulud kokku 550 krooni. 3. Hotellilepingu järgi kahese toa hind 140 eurot. (üks inimene 70 eurot) x 7 = 490 eurot e. 7668.5 krooni. 4. Transfeerikulud 525 eurot. (90% täituvuse puhul/54 reisijat 152 krooni in. kohta) 5. 2 reisisaatjat (3000 krooni x 7 x 2 = 42 000, ühe in. kohta 778 krooni. Buss 500 Eurot Reisisaatja-giid 100 eurot Grupis 30 reisijat. Arvututa müügihind Tegevuskulude kate 5% (igapäevatöö, turundus, kataloog, broneerimissüsteemid,
segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. (Coli-laadsed 37° C; Üldarvu 30° C) Arvutused: PMÜ/ml Coli-laadsed bakterid PMÜ/ml JV PMÜ/ml Norm on 10 000 PMÜ/100ml (ületab normi) KV 127+148=275/2=137,54=550 kolooniate arv PMÜ/ml Norm on 100 PMÜ/ml (ületab normi) Vastus: Jõevesi (JV) on reaostatud, sest et meie tulemus ületab normi (36 000 PMÜ/ml) Kraanivett (KV) ei jooks, enne kui see vesi ära keeta või enne kordus katset, sest meie tulemus ületab normi (550 PMÜ/ml). Vastused 1. Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid.Terminiga Coli-laadsed tähistatakse bakterite rühma, kes
helendab pimedas ning on kergelt süttiv. Valge fosfor on mürgine ning alla neelates põhjustab maokahjustusi Punane Fosfor Tekib kui kuumutada valget fosforit päikesevalgusega või temperatuuril 250 kaadi. Süttib temperatuuril 300 kraadi, on väga reaktsioonivõimeline. Sellel on polümeerne struktuur. Violetne fosfor Seda saab toota kui lõõmutada punast fosforit kaksteist tundi temperatuuril üle 550 kraadi. Must Fosfor Väikese reaktsioonivõimega. Termodünaamiliselt stabiilne temperatuuril alla 550 kraadi. Struktuur on sarnane grafiidi omaga. Tootmiseks on vajalik kõrge rõhk, tavatingimustel saab seda toota metallilisi soolasid kasutades. Kasutusalad Fosforit kasutatakse väetamisel, sest see varustab taimi fosfaatidega, mis on eluks vajalikud. Fosfaadid soodustavad head saagikust.
4. Määrake oma asukoht Marsruudi valik ? Marsruut künklikul alal Mets ja künkad aeglustavad meie liikumist, seega on mõistlik minna ringiga. Varjatud marsruut Marsruudi lihtsus Orientiir öösel Orientiir päeval Vältige ohtlikke kohti Marsruudi etapid ETAPP PIKKUS (meetrites) 1 2500 2 400 3 550 4 1200 5 1750 6 1250 KOKKU 7650 Direktsiooninurgad ja magnetasimuudid ETAPP PIKKUS Am (meetrites) 1 2500 49-90 48-65 2 400 57-50 56-25 3 550 52-20 50-95 4 1200 01-30 00-05
rahalise hüvitamise korral. Ül. 1 Keskmise tööpäevatasu arvutamine Töötajale arvestatud palk, lisatasud ja preemia olid alljärgnevad: Kalendrikuu Palk Lisatasu Preemia Tööpäevi kuus Veebruar 12 100.- 2200.- - 19 Märts 11 000.- - - 23 Aprill 11 550.- 1100.- - 19 Mai 12 100.- 1650- - 22 Juuni 11 550.- - - 21 Juuli 12 100.- 1650.- 4984- 21 Tööajanorm ettevõttes on 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. Märtsis puhkas töötaja kolm tööpäeva. Arvutage augusti seisuga: · töötaja keskmine tööpäevatasu:
188 - 200 M+4+1+H 450 - 463 M+6+5+2+H 200 - 213 M+4+2+H 463 - 475 M+6+5+2+1+H 213 - 225 M+4+2+1+H 475 - 488 M+6+5+3+H 225 - 238 M+5+H 488 - 500 M+6+5+3+1+H 238 - 250 M+5+1+H 500 - 513 M+6+5+3+2+H 250 - 263 M+5+2+H 513 -525 M+6+5+3+2+1+H 263 - 275 M+5+2+1+H 525 - 538 M+6+5+4+H 275 - 288 M+6+H 528 - 550 M+6+5+4+1+H 288 - 300 M+6+1+H 550 - 563 M+6+5+4+2+H 300 - 313 M+6+2+H 563 - 575 M+6+5+4+2+1+H 313 - 325 M+6+2+1+H 575 - 588 M+6+5+4+3+H 325 - 338 M+6+3+H 588 - 600 M+6+5+4+3+1+H 5. Mõõtsin rõnga siseläbimõõdu kahes ristuvas sihis (I I ja II II). Mõõteriista kõigutasin kahes ristuvas pinnas, et veenduda suurima läbimõõdu asendis. Kontakti tihedus pidi olema
summa 9000 9000 11250 12250 16800 22750 13000 15000 24600 14000 10500 11250 2. Teksad hind 450 450 450 500 500 400 350 350 350 400 450 500 kogus 56 52 45 52 40 32 34 24 56 56 56 68 summa 25200 23400 20250 26000 20000 12800 11900 8400 19600 22400 25200 34000 3. Jakid hind 600 600 600 600 600 550 500 500 500 600 650 650 kogus 10 22 12 21 23 41 35 43 23 13 10 12 summa 6000 13200 7200 12600 13800 22550 17500 21500 11500 7800 6500 7800 4.Särgid hind 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 kogus 55 65 76 84 95 215 123 87 54 65 29 23
Vastus: Operatiivne temperatuur on 22,8 ºC 2 ÜLESANNE 2 ÜLESANNE 2 Väärtus Ühik Metabolism 1,5 met Riietuse soojatakistus 0,5 clo 3 ÜLESANNE 3 ÜLESANNE 3 Väärtus Ühik CO2 sisaldus tunni alguses 550 ppm Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h Leida kui suur on ruumi CO2 sisaldus 1 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 550 ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15 ppm-i CO2-te. Ruumis oli 26 inimest
Ei sobi suurtootmisse 1920.a.- 500- 1000 kg 2010.a.- 4850 kg Simmental Üks vanimaid Euroopa veisetõuge Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik
Majonees R65% 615 Pähklid, mandlid, seemned 530-710 Assortiikompvek, sokolaadid, sokolaadikompvekid, kartuli- ja maisikrõpsud, halvaa 520-570 Määrdemargariin R60% 550 Kompvekid 340-550 Küpsised, vahvel, besee 330-510 Mandlimass, martsipan 470 Määrdemargariin R50%, sokolaadivõi 460
11,5 456 12 488 12,5 522 13 551 13,5 584 14 611 14,5 647 15 677 Happe kogus: Ekvivalentpunkt Ekvivalentpunkt 2. 750 700 650 600 550 500 X, S/m 450 400 350 300 250 200 150 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 V, ml Tugev hape (kasutatud mõõtelahus 0,1240n NaOH) ml S/m
paksuseks 15-30 min Vormi vastavalt tehnoloogiale NB! Kui või on soojem või külmem taina temperatuurist, siis ei teki tainakihtide vahele plastilist kihti, vaid need rebenevad või sulab rasvaine taina sisse Kihistatud taina rullimiseks kasuta ohtralt nisujahu, mille hiljem pintsliga eemaldad Üks kihilise pärmitaina retsept 0,5 kg nisujahu, tüüp 550 0,04-0,05 kg margariini või võid 0,04-0,05 kg suhkrut 0,175-0,225 l sooja vett või piima 0,025-0,1 kg muna 0,005 kg soola Kihitamiseks: 150 g võid või margariini Pärmi-lehetainas ehk Viini tainas … on see, et kõik koostisosad peale kihistusmargariini peavad olema jahutatud + 4°C-ni. Kihistusmargariini temperatuur peab jääma vahemikku +18-20°C Tehnoloogia:
ROCKBAR HENRI KOMPUS EI-52 WHAT IS A ROCKBAR? • Glass fiiber+ plastic • Composite reinforcement COMPARISON COMPOSITE REINFORCEMENT STEEL REINFORCEMENT ROCKBAR 2 • Density 1000 (g/cm3) High • Tensile 0,56 7,8 strenght 550 (MPa) Low • Corrosion- & chemical 17 resistance • Thermal conductivity W(mC) FIELDS OF APPLICATION • Concrete walls, beams, pillars • Elements of chemical manufacturing facilities • Underground roadways THANK YOU FOR LISTENING! QUESTIONS?
0,13+ + + + + 0,5∗0,16+ +0,5∗0,04=6,68 0,21 0,04 0,04 0,4 0,12 W R = sõrestiku sektsioon 0,013 0,05 0,2 0,013 0,5∗0,025 m2K 0,13+ + + + + 0,5∗0,16+ +0,5∗0,04=2,51 0,21 0,12 0,12 0,4 0,12 W ´ 550+ 50 RT = =5,87 550 50 + 6,68 2,51 550+50 m2 K R50 mm soojustus/ sõrestik = =1,07 550 50 W + 0,05 0,05 ( )( ) 0,04 0,12 550+50 m2 K
12 200 33 2,50 550 antiik kivi 22 12 . . karkass 50x150; S=600, vahel mineraalne vill 150 laud 25x100 latt 20x50; S=400 20 kipsplaat 13 -0,15 -0,17
....................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud materjal ...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8. mai (1945
. , . , . , , , , ( ). «L'oca del Cairo» (1783 ) «Lo sposo deluso» (1784 ) . 1783--1785 6 , , . «Davide penitente» ( ). 1786 , . « », 1786 6 , , . « » , . « », «», . , , 1787 , « ». , , . , 800 (1787 ), . . «» 3 : 39 (KV 543), 40 (KV 550) 41 «» (KV 551), 1788 ; . 1789 ( ). II (1790 ) , . « » (1791 ), , . , , « » . . , (KV 626) , , , . «». «» ( ). , , . , . , « » . , ... «», , , « ». 5 1791 , , ( , -- ). , , . 120 «» .
a 2.a 3.a 4.a Müügitulu 134967 153962 175342 196826 Müügitulud kokku 134967 153962 175342 196826 Kulud majandustegevusest 1.a 2.a 3.a 4.a Töötasud 34000 45000 49000 52000 Interjöör (mööbel, nõud jne) 8050 250 250 250 Elekter 1009 1009 1024 1142 Küte 525 525 550 550 Ruumide rent 5760 5760 3500 2500 Ruumide remondikulud 215 124 170 155 Masinate remont 450 450 450 450 Tooraine 49084 54000 59765 63927 Reklaam 2500 1500 500 500 Transport 11750 9532 7426 8537 Sidekulu + IT 650 450 450 450
suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses.
Kuumutuskestus Saavutatud sisaldus kõvadus % HRC °C min HRC 0,58 55 250 15 51 0,58 40 400 15 50 0,58 32 550 15 45 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast vähemalt 45 minutit aga aja kokkuhoiu mõttes noolutasime 15 minutit. 1,5 s- vees 6 s- õlis 30 s- õhus Graafikust võib järeldada seda, et mida kauem jahutatakse, siis seda väiksemaks muutub katsekeha kõvadus. Kuigi vees karastati viite erinevat katsekeha, on erinevused suured. Seda muudab see, et katsekehade süsiniksisaldused on erinevad. Järelikult võib järeldada seda, et
annaabi.ee 
