I0,03 O0,06 1. Töö eesmärk Õppida kasutama programeeritavat loogikakontrollerit keeruka juhtimisobjekti juhtimiseks, kasutades programmi koostamiseks programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 2. Tööülesande kirjeldus Valgusfoori tööd selgitab joonis 1. a) b) 4s 2s 3s 3s 4s punane - põleb pidevalt kollane ... - vilgub roheline - ei põle I II III IV V I Valgusfoor peab töötama kas talitluses ( joonis 1.a ) või öises talitluses ( jaanis 1.2 ).
tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku. Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M: Sele 12. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/3M (allikas: MAN) A402 EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), B119...B122 ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335 piduriklotside kulumise andurid, Y264 tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368liiasusklapp, Y278 haagisepidurite juhtklapp, X317 haagise pistikupesa, 1 toitepinge, 2 CANandmesiin. Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega. Pildigalerii Compact CBU (allikas:
O aatomite vahel.Tekivad peamiselt ainetes,kus vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elek- tronegatiivsete elementide fluori,hapniku v lämmastiku aatomiga.5)A)iooniline,ioonvõreB)metalliline,metallvõre C)kovalentne,molekulvõreD)kovalentne,molekulvõreE)iooniline,ioonvõre.6)A,B,E.7)Molekuli sees olev keemiline side on molekulide vahel asuvast jõust tugevam. 4S 1osa: 3) 4)Ca: Ca+20I 2)8)8)2),1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 Cl: Cl+17I 2)8)7, 3S 3PSideme teke: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p5 2osa: 3) 4)Mg: Mg+12I 2)8)2,1s2 2s22p63s2 3S F: F+9I 2)7), 2S 2P Sideme teke: 1s2 2s22p5 1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus-
Dt h 1.2 Ühtlase liikumise kiirus 0 0,5m 1m 1,5m 2m 2,5m x n-1 xn x Dx ... v= = const 0 1s 2s 3s 4s 5s t n-1 tn Dt x Dx1 Dx2 Dx3 v= = = = const Dt1 Dt2 Dt3 Dx1 Dx2 Dx3 Dt1 Dx x
m 0,00415 g n= = = 3,74 10 -5 mol M g 111 mol -5 3,74 10 mol S= = 3,74 10 -4 0,1 L Co( CN ) 2 Co 2 + + 2CN - [ K s = Co 2+ CN - ][ ] 2 = S (2S ) 2 = 4S 3 ( K s = 4 3,74 10 -4 ) 3 = 2,09 1010 Sr ( OH ) 2 Sr 2+ + 2OH - 2. g M [ Sr ( OH ) 2 ] = 88 + 32 + 2 = 122 mol K s = 3,2 10 -4 Ks mol K s = S ( 2 S ) = 4S 3 S = 3
dt positive/negative when error changes up/downward direction. Graph II: Integral term ( e(t ).dt ). Integrating the area under the error graph. Starts negative because the error starts negative. Graph III: Error term e(t). Setpoint - Actual value. Question 4 (20 marks) Calculate the closed loop transfer function of the below system with K is a 2 proportion gain and H (s) s 4s 3 2 + - K H(s) U ( s) Y ( s) Solution: The closed loop transfer function will have the general formulation form: 2K s 4s 3 2 Y (s) G(s) 2 2K T ( s)
e- Katsekeha mõõtmed, cm eha ne mass, [g] keha tihedus tihedus nr. a b h 1s 20.0 20.0 4.88 40.42 20.6 2s 20.2 20.1 4.88 40.13 20.3 20.4 3s 20.1 20.5 4.95 40.34 19.8 4s 20.0 19.9 4.83 40.08 20.9 1v 20.1 20.0 4.90 35.45 18.0 2v 20.0 20.0 4.93 35.51 17.9 18.0 3v 20.1 20.1 4.95 35.56 17.8 4v 20.1 20.1 4.87 35.70 18.2 Tabel 4.1 4.2.Veeimavuse määramine Katsekeha mass, [g] Keskmin
TABLE 2.1 Typical design and operating data for internal combustion engines Power per Operating Compression Bore, Stroke/ Speed, bmep, unit ratio, bsfc, 3 cycle ratio m bore rev/min atm kW/dm kg/kW g/kW- Spark- volume Small (e.g., ignition 2S.4S 6-11 0.05- 1.2-0.9 4500- 4-10 20-60 5.5- 350 Passenger 4S 8-10 0.07-0.1 1.1-0.9 4500- 7-10 20-50 4-2 270 motorcycles) 0.085 7500 2.5 Trucks 4S 7-9 0.09- 1.2-0.7 3600- 6.5-7 25-30 6.5- 300 cars Large gas 2S,4S 8-12 0.22- 1.1-1.4 6500
Vsg = Vsg0 · T0 Vsg = 8 m /s · 273,15 K = 13,272 m /s S = W S= = 1,659 m2 8 m/ s S= πr 2 r= d 2 S= π d2 4 πd2 = 4S d = √ 4S π d = 1,453m Vastus: Soojuskadu Q2 = 1959 kJ ja minimaalne korstna ava läbimõõt d = 1,453m
Vsg = Vsg0 × T 1 m3 403,15 K m3 Vsg = 9 s × 27 3 , 15 K = 13,187 s Vsg S= W m3 13,187 s S= m = 1,648m2 8 s d d2 S = r 2 r= 2 S= 4 d2 = 4S d= 4S = 4 ×1,648 m2 d = 1,449m Vastus: Soojuskadu on 1652kJ ja minimaalne korstna ava läbimõõt 1,449m Kuupäev: 03.03.2019
(Võimalik märkida mitu vastust) Televisioonist 1 Raadiost 1 Ajalehtedest/ Ajakirjadest 1 Sõpradelt/ Tuttavatelt 1 Sotsiaalvõrgustik 1 Muu…………………. 6. Kas Te omate Apple iPhone? Jah 1 Ei 2 Kui „Ei“, siis palun jätkake küsimusest nr 12 7. Millist Apple iPhone Te omate? iPhone 2G 1 iPhone 3G 2 iPhone 3GS 3 iPhone 4 4 iPhone 4S 5 iPhone 5 6 iPhone 5c 7 iPhone 5S 8 iPhone 6 9 iPhone 6 Plus 10 8. Palun hinnake toote omadusi 5-pallisüsteemis („1“- väga halb, „5“- väga hea) Operatsioonisüsteem 1 2 3 4 5 Kiirus 1 2 3 4 5 Lihtsus 1 2 3 4 5 Kaamera 1 2 3 4 5 Käepärasus 1 2 3 4 5 9
v2= 0,1m/s m2= m1v1 - m1v1' / v2- v'2= 3000kg v'1 + v'2=0 m2=? Kuna tühi vagonett kaalub 1000kg ja teise vagoneti kogumass on 3000kg, siis maagi mass on 2000kg (3000-1000) 4. Auto massiga 1,2t hakkab sõitma kiirendusega 2m/s2. Kui palju tööd teeb auto veojõud 4s jooksul? m=1200kg F=ma = 2400N a=2 m/s2 a=v-v0/t -> v=8 t=4s s=v2-v02/2a = 16m A=Fs=38400J A=? A=38 400J 5. Keha m=0.1kg visati üles 12m/s. Arvuta Ek alguses. Leia Ek ja Ep 5m kõrgusel. m= 0,1kg Ek alguses: mv2/2 = 7,2J
Hulkliikme jagamine üksliikmega 1. Leia jagatis. a) (9a2 6a) : 3a Lahendus: (9a2 6a) : 3a = 3a 2 b) (x3 x4) : x3 Lahendus: (x3 x4) : x3 = 1 x c) (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t Lahendus: (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t = 4s 0,3st2 d) (1,6ab2 3,2ab) : 4ab Lahendus: (1,6ab2 3,2ab) : 4ab = 0,4b 0,8 e) (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 Lahendus: (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 = 19 + 6m f) (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab Lahendus: (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab = 3b 2a + 1 2. Lihtsusta avaldis. a) (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) Lahendus: (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) = x 6 + 2x + 6 = 3x b) 3n + (4m4n 6m3n2) : 2m3n
x m/s 4.2 Iseloomustage keha 18 liikumist kõrvaloleva 16 graafiku põhjal. Määrake keha keskmine liikumis- 2 kiirus 1) kogu liikumisaja x=t kestel, 2)ajavahemikel t1=1s 9 ja t2=2s ning t1=2s ja t2=3s. Võrrelge hetkkiirusi aja- momentidel t=2s ja t=4s. 4 t 1 s © 1998 AS SERK 1 2 3 4 5 6 7
1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA Kui element loovutab elektrone siis on ta REDUTSEERIJA · Elektron skeemid : Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) · Elektronvõrrandid : Mg -2è -> Mg ² · Iooni elektonskeemid : Mg ² +12 | 2 ) 8 ) · Ruutskeemid : 1s ; 2s ; 2p ; 3s ; 3p ; 4s ; 3d ; 4p ; 5s ; 4d ; 5p ; 6s Max indeksite arv: s -> 2 p -> 6 d -> 10
Hulkliikmete liitmine ja lahutamine 1. Lihtsusta ja arvuta avaldise väärtus. a) (t 3s) (2t + s), kui s = 2 ja t = 3 (t 3s) (2t + s) = t 3s 2t s = 4s t; Lahendus: 4s t = 4 * 2 3 = 11 b) (4c 5d) + (4d c), kui c = 5 ja d = 1 (4c 5d) + (4d c) = 4c 5d + 4d c = 3c d; Lahendus: 3c d = 3 * 5 (1) = 16 c) (a y2) + (a + y2), kui a = 4 ja y = 3 (a y2) + (a + y2) = a y2 + a + y2 = 2a; Lahendus: 2a = 2 * 4 = 8
3) Kapsel TÄISPINDALA (S) RUUMALA (V) [ühik3] [ühik2] r 2 ( 4r + 3a ) S = 2r ( 2r + a ) V= 3 2 ( 3V + 2r 3 ) V= ( 4S + a 2 ) ( 2S - a 2 ) + a3 2 S= 24 3r r ( 8r 2 + 3S - 12r 2 ) r otsakumeruse raadius V= a keskosa pikkus 6 4) Kera TÄISPINDALA (S) [ühik2] RUUMALA (V) [ühik3] 4r 3 S = 4r 2 V=
Selle mootori õlitussüsteem kasutab kahte õli pumpa. Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Seesama pump ka võtab karetist õli mis ümber ehitatud väikeseks. Tõmmatakse mootorist tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised
Umbes 5 aastat Umbes 35 aastat 3. Kui sündimuskordaja on alla kahe, siis millele see viitab? Populatsioon kipub kasvama Populatsioon kipub püsima stabiilsena või vähenema Emad asendavad end järgmises põlvkonnas tütardega 4. Kui palju inimesi elab ekstreemses vasuses (see tähendab elavad vähem kui 1,25 dollariga päevas)? Iga 4s inimene Iga 7s inimene Iga 15s inimene Iga 19s inimene 5. Maailmapanga arenguindikaatorite andmebaasi (http://data.worldbank.org/indicator) kasutades hinda, milline oli muutus protsentides aastatel 2004 ja 2012 alla 5 suremusmääraga madala sissetulekuga riikides? Kasv umbes 30% Kasv umbes 35% Vähenemine umbes 21% Vähenemine umbes 30%
Leiame kivi algkiiruse: vh m v := = 69.282 cos( α) s m Vastus: kivi algkiirus on v = 69.282 . s Ülesanne 5. Harmoonilise võnkumise amplituud on 5cm, periood 4s. Leida maksimaalne kiirus ja kiirendus. A0 := 5cm T := 4s Algfaas on kasulik valida 0ks. x( t ) := A⋅ sin( ω⋅ t ) Leiame kiiruse: d x( t) v( t ) := dt v( t) → A⋅ ω⋅ cos( ω⋅ t) 2 2 Leiame kiirenduse: d
To Workspace2 1.1 s+1 Scope Transfer Fcn2 1 simout3 0.2 4s+1 To Workspace3 Gain2 Transfer Fcn8 1.1 s+1 simout4 Transfer Fcn3 To Workspace5 1.7 1 4s+1
s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii alakihiti kui ka orbitaalide kaupa. Ühte orbitaali märgib üks kastike, millel võib asuda kas üks elektron või kaks elektroni, vastavalt paardumata elektron või elektronpaar. Hundi reegel alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor:
Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur B tüübis on 4s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 4 ) + 40 + 60 = 600 eur C tüübis on 7s partiis 250 raamatut: 3125 / ( 250 / 7 ) + 20 + 80 = 187,5 eur 3) tegevuspõhisel meetodil Üldkulud: Kvaliteedi kontroll: 6500 / ( 2 * 25 + 1 * 25 + 1 * 250 ) = 20 eur kontroll/raamatu kohta Seadmete häälestus: 14000 / ( 3 * 25 + 6 * 25 + 3 * 250 ) = 14,36 eur masintund / raamatu kohta Materjalide ettevalmistus: 23250 / ( 8 * 25 + 5 * 25 + 8 * 250 ) = 10 eur komponendi eest/raamatu kohta Üldkulu + otsekulu
SUURBRITANIA,ROOTSI,POOLA,SLOVAKKIA. 1) Võrdle metsaressursse 4s riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim? metsavaeseim? Milliste näitajate põhjal otsustasite? Kõige rikkaim neis riikidest on ROOTSI , sest Rootsis on ligikaudu 27,5 (1000 ha) metsa. Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005
Eestis käib läbi interneti praktiliselt kõik, mis on võimalik. On E-Parkimine, E- Raamatukogu, E-Pank jne. See kõik teeb inimese elu lihtsamaks, kuna paljudes peredes on internet olemas. Kuid on ka olemas nn halbu interneti kasutajaid, kes püüavad teiste arvutit nakatada mõne viirusega. Mis selle asja mõte on, jääb mulle arusaamatuks, kuna sellega ei teenita ju mingit raha. Paljud internetis käijad on märganud igasuguseid reklaame, kuhu on kirjutatud, et ,,Võitsite iPhone 4S-i" jne. See läheb juba pettuse katekooriasse. Tahetakse inimese andmeid, siis küsitakse mingisugust raha ja ongi pettsskeem läbi viidud, kus inimene jääb lihtsalt rahast ilma. Hetkel on kõige suuremad probleemid ostuportaalid, kus kõik inimesed müüvad või ostavad igasuguseid asju. Tehingut sooritades küsitakse raha, et kaup ära saata. Mõni heauskilik inimene teebki seda ja jääb samuti rahast ilma.
6s+1 Transfer Fcn3 To Workspace4 1 p1t4 4s+1 Transfer Fcn4 To Workspace5 3 p3t4 4s+1 Transfer Fcn5 To Workspace6
ala- ja ületunnid Lehekülg 1 12 Summeeritud öötunnid 2 riigipüha tunnid puhkeaja rikkumised 21.sel võib alata kl 8, puhkeaega anti 2h alla normi Eeldame, et kõik hüvitatakse rahas valemiga Tehtud töötunde kuus kokku 176 Töötunde 4s 7päevakus kokku 168 7p keskmine kuus 42 kas seadust on rikutud? ei ületa keskimiselt 48h Kas tegu on öötöötajaga? ei Vt Üldised põhimõtted Tunnitasu 3 eurot sisestada valem, kus võimalik
29,5 Märkused Mõõtmine Ahjust 2. materjali Vee temperatuur tehti vale väljavõtmise puhul on 20C skaalaga aeg 4s. meie poolt Õli: mineraalõli HRC, oleks saadud HRC pidanud arvud liiga HRB suured. Katsekehade C sisaldus ning noolutamise tingimused
2p 6 1 2 1 2 3 4 3s 3s IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p 3p 3p 3p 3p 5 3p 6 4s 1 4s 2 3d 1 3d 2 3d 3 3d 4 3d 5 3d 6 3d 7 3d 8 3d 9 3d 10 4p 1 4p 2 4p 3 4p 4 4p 5 4p 6 5s 1 5s 2 4d 1 4d 2 4d 3 4d 4 4d 5 4d 6 4d 7 4d 8 4d 9 4d 10 5p 1 5p 2 5p 3 5p 4 5p 5 5p 6 6s 1 6s 2 5d 1 5d 2 5d 3 5d 4 Jne... 5f 14 4f 14 Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f)
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada
multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust. Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari. 2011. aasta märtsis tuli välja iPad 2 ning 2011. aasta oktoobris tuli välja iPhone 4S. Apple kaasasutaja Steve Jobs suri 5. oktoobril 2011.
e oksüdeerija - + - + d redutseerija + + + - elektronskeem elektronvalem ruutskeem O +8|2)6) 1s22s22p4 1s 2s 2p O2- +8|2)8) 1s22s22p6 1s 2s 2p Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23 p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d Kumb elementidest on Kumb elementidest on metallilisem? Kumma aatomil mittemetallilisem? Kumma on suurem raadius? Kumb on aatomil on väiksem raadius? elektropositiivsem? Põhjenda! Kumb elementidest on elektronegatiivsem
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada
vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid. Eestis on rauda toodetud nn. soorauast, ehedal kujul esineb teda looduses meteoriitrauana, looduslik vesi võib sisaldada
PbI2 kollane 1,1 ⋅10-9 6,5⋅10-4 PbCrO4 kollane 1,8⋅10-14 1,3⋅10-7 PbS must 8,4⋅10-28 2,9⋅10-14 Arvutused: a) Pb2+ ioonide kontsentratsioon PbI2 küllastatud lahuses. K s Pb 2 I 2 S 2S 4S 3 2 Pb S 2 3 K s 3 1,1 10 9 4 4 6,5 10 4 mol / l b) Pb2+ ioonide kontsentratsioon PbCrO4 küllastatud lahuses. K s Pb 2 CrO42 S 2 Pb S 2
- ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.) Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86%
kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O
1 elektron- paardumata 2 elekrtoni- elektronpaar, vastassuunaliste spinnidega Elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem: N +7 2)5) elektronskeem (lämmastik asub V rühmas, seega viimasel kihil 5 elektroni) 1s 2s 2p elektronvalem ruutskeem (alanivoo täitub kõigepealt ühekaupa) Sama näide kaaliumiga: K +19 2)8)8)1) (kaalium asub 4 reas, seega neli kihti ja I rühmas, viimasel kihil seega 1 elektron) 1s 2s 2p 3s 3p 4s elektronvalem ruutskeem (kokku 19 elektroni, kõigepealt kõik ruudud ühekaupa täis, seejärel kahekaupa). Perioodilisussüsteem Süsteem, mis jaotab elemendid rühmadesse ja ridadesse nende tuumalaengute järgi. Perioodilisusseadus- keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Elemendid on jaotatud seitsmeks perioodiks, tuumalaengu suurenemise järgi, perioodi
28 m/s cos ∝ Vastus: kivi algkiirus on 69,28 m/s 5 ÜLESANNE 5 Harmoonilise võnkumise amplituut on 5 cm, periood 4 s. Leida maksimaalne kiirus ja kiirendus. 1 f= ω=2 πf v =Aω A0 = 5 cm = 0,05 m T=4s T a=−ω ² A 1 f = =0,25 Hz 4 ω=2 π ×0,25=1,571 Hz v =0,05 ×1,571=0,079 m/s a=(−1,571 )2 ×0,05=0,123 m/s ² Vastus: maksimaalne kiirus on 0,079 m/s ja maksimaalne kiirendus 0,123 m/s2 6 ÜLESANNE 6 Veega täidetud paagis on 5 m sügavusel külgava pindalaga 16 cm. Määrata jõud, mis mõjub seda
Aine ehitus Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt Joonspekter spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus ...
a s × s + )( a t × t , kus a s t ) 2 = 2 ja a -4s t ( ) = 3 t ( ) Katse 1. 5 28,0 cm (t-ti )2 a= 2 =60,326 2 0,515 s t j =2,8× i=1
operatsioon s kulunorm kr/ha kr/rull, kr/t Umbrohu- Trifluraliin 2.00 l/ha sügisel 145.00 290 tõrje Külvamine Seeme, sordid- 6.00 kg/ha augusti II 180.00 1080 Kronos, Banjo dekaad Väetamine Arvi 5-15-20-4S 400.00 kg/ha augusti II 5.50 2200 dekaad Puhtimine Cruiser OSR 0.09 l/ha augusti II 3500.00 315 dekaad Haigusetõrje Folicur 250 EW 0.40 l/ha septembri lõpp 500.00 200 Väetamine N- Ammoniumnitraat 300.00 kg/ha aprilli I-II dekaad 5.05 1515 ga Umbrohutõrje Lontrel 300 0
poolitavad nurgad, vastasküljed on paralleelsed. Järelikult lühem alus võrdub haaraga c = b. Kolmnurk CEB on täisnurkne. Pythagorase teoreemi järgi saame 2 2 b 2 b 3b 2 3b 2 b h = c - = b - = 2 2 h= = 3. 2 4 4 4 2 3b b 3b 2 3 4S S= 3= b2 = 2 2 4 3 3 4S S 3 S 3 2 b= = 2 = 2 = S 3 3 3 3 3 3 9 3 2 b= S 3 so lühem alus. Pikem alus on aga 2 korda pikem ehk 3 2 4 a = 2b = 2 S 3 = S 3 3 3 2 2 2 4 4 4
.., n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); · magnetkvantarv, ml määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali orientatsiooni ruumis, ml = 0, ± 1, ± 2, ± 3 ..., ± l; 1s · spinnkvantarv, ms määrab elektroni magnetmomendi suuna, ms = ± ½ . 2s 2p 3s 3p 3d Pauli printsiip aatomis ei saa olla kahte (või enamat) elektroni samas 4s 4p 4d 4f 5s 5p 5d 5f 5g kvantolekus; 6s 6p 6d aufbau printsiip elektronid täidavad orbitaale energia kasvu järjekorras; 7s 7p Hundi reegel antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletskovski reegel määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l
.); • magnetkvantarv, ml – määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali orientatsiooni ruumis, ml = 0, ± 1, ± 2, ± 3 …, ± l; 1s • spinnkvantarv, ms – määrab elektroni magnetmomendi suuna, ms = ± ½ . 2s 2p 3s 3p 3d Pauli printsiip – aatomis ei saa olla kahte (või enamat) elektroni samas 4s 4p 4d 4f 5s 5p 5d 5f 5g kvantolekus; 6s 6p 6d aufbau printsiip – elektronid täidavad orbitaale energia kasvu järjekorras; 7s 7p Hundi reegel – antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l
Vead 2 2 a s a t a= s t a 2 a 4s 2 3 s t t t 5 1.katse Δtj= (t t ) i 2 =0,075 s
x 6 = 3 + 2 y = - + 5 z 8 = 4 - 7 (parameetriline võrrand) Sirge võrrandid P0( x0; y0; z0 ) s = (sx; sy; sz ) Toome sisse muutuva punkti P ( x; y; z). P0P = t s ( x x0; y y0; z z0 ) = ( tsx; tsy; tsz) Parameetriline võrrand: Kanooniline võrrand: 4. Leida punktile A(2; -7; 11) sümmeetriline punkt B, tasandi : 3x + 2y + 3z 47 = 0 suhtes. AC = CB Tasandi n = ( 3; 2; 3) 6 + 9s 14 + 4s + 33 + 9s 47 = 0 s = 1 ( sirge lõike parameeter) C(5; -5; 14) ( asendan S: igasse võrrandisse s = 1) AC = (3; 2; 3) B( k; l; m) CB = ( k 5; l + 5; m 14) B( 8; -3; 17) 5. Leida punktile A(1; 2; 3) sümmeetriline punkt sirge suhtes. AC = CB s = (1; 3; -1 ) Toome sisse muutuva punkti P( x; y; z) AP s = 0 AP = ( x -1, y 2; z 3) x -1 +3y 6 z +3 = 0 : x + 3y z -4 = 0 S + 8 + 9s + 33 + s 4 4 = 0
6 18,1 26470 22 25900 570 2,15% 7 6 8700 6 8700 0 0% ha = = ha = 133 = 132,3 108468,5 85005 Maaüksuste kompaktsuse koefitsiendi valem on Kk= Pt/ Pruut, kus Pt piiri tegelik pikkus ja Pruut on antud maatüki ümbermõõt kui ta oleks ruut. Pruut leitakse valemiga Pruut = 4S. Tabel 6. Olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsientide võrdlus Olemasoleva maaüksuse Planeeritava maaüksuse Hinnang koefitsient Maaüksus kompaktsuse koefitsient kompaktsuse koefitsient suurenes/vähenes 1 1,65 0,88 Vähenes 2 1,82 1,08 Vähenes
efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. 15.Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti Kogu ylekantav baitide hulk: 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.) 16. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110B 512/110=5paketti 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 17.Ethernet võrgu(või IEEE 802.3) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti
annaabi.ee 
