Liikumise kiirus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

pdf

Kiirendus

Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 2. KIIRENDUS 2.1 Kiirendus - suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus kiiruse muutus v2 - v1 Dv kiirendus = ; a= = ajavahemik t2 - t1 Dt m [Dv] 1 s m = 1s = 1 2 = 1 m×s -2 [a] = [Dt] s a > 0 kiirenev liikumine (kiirus suureneb) a = 0 ühtlane liikumine (kiirus on muutumatu) a < 0 aeglustuv liikumine (kiirus väheneb) 2.2 Hetkkiirendus

Füüsika

2

rtf

Sirg- ja ringliikumine

Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel x = x0 + v t Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel = 0 + t Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel vk = x/t Keskmine nurkkiirus mitteühtlasel liikumisel k = /t Hetkkiirus v(t) = lim x/t (kui t 0) = dx/dt (tuletis) Hetkeline nurkkiirus (t) = lim /t (kui t 0) = d/dt

Matemaatika

2

rtf

Liikumise kirjeldamine

Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel x = x0 + v t Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel = 0 + t Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel vk = x/t Keskmine nurkkiirus mitteühtlasel liikumisel k = /t Hetkkiirus v(t) = lim x/t (kui t 0) = dx/dt (tuletis) Hetkeline nurkkiirus (t) = lim /t (kui t 0) = d/dt

Füüsika

4

doc

FKI- eksami küsimused/ vastused

w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud. Piiritletud ümbritseva

Füüsikaline keemia

82

pdf

Mehhaanika süsteemide modelleerimine

rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r  · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2  tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õ

Mehhaanika süsteemide modelleerimine

4

pdf

Sirgliikumine, füüsika

Sirgjooneline liikumine Nihe, aeg ja keskmine kiirus Sirgjoonelisel liikumisel pole tarvis kogu vektoralgebrat. Koordinaatsüsteemi asemel võime tegelda üheainsa teljega. Olgu selleks näiteks x-telg. Siis vektori suunda saame kirjeldada pluss- või miinusmärgiga: pluss tähistab liikumist telje suunas ja miinus vastassuunas. Kui keha kuju ei muutu ning ta ei pöörle, võime ta asendada punktmassiga (osakesega). Keha liikumisel muutub tema koordinaat. Olgu keha liikumise alguses punktis P1 ja liikumise lõppedes punktis P2

Füüsika

11

pdf

Määratud integraal

10 b b -a f ( x ) dx a n ( y0 + y1 + + yn -1 ) b b -a f ( x ) dx a n ( y1 + y2 + + yn ) Saime ristkülikvalemi. Viga on seda väiksem, mida suurem on n. Näide: Keha alustab liikumist koordinaatide alguspunktist piki x telge, keha kiirus hetkel t avaldub t 2 t [0;10]. v(t ) = 4t - , Leida keha asukoht (koordinaat) hetkel t = 4. 4 Loomulik lahendusidee: kasutame asjaolu, et hetkeline kiirus on ligilähedane keskmisele kiirusele, kui ajavahemik keskmise kiiruse arvutamisel on küllalt väike. Selleks jagame ajavahemiku 0 . .4 osadeks, arvutame läbitud vahemaa igas osas ja liidame need kokku. n -1 x(t* ) = y 0 + v(t i ) (t i +1 - t i ) i =0

Matemaatika

11

doc

Määratud integraal

b x0 xn b -a f ( x ) dx a n ( y1 + y2 + + yn ) Saime ristkülikvalemi. Viga on seda väiksem, mida suurem on n. 10 Näide: Keha alustab liikumist koordinaatide alguspunktist piki x telge, keha kiirus hetkel t avaldub t 2 t [0;10]. v(t ) = 4t - , Leida keha asukoht (koordinaat) hetkel t = 4. 4 Loomulik lahendusidee: kasutame asjaolu, et hetkeline kiirus on ligilähedane keskmisele kiirusele, kui ajavahemik keskmise kiiruse arvutamisel on küllalt väike. Selleks jagame ajavahemiku 0 . .4 osadeks, arvutame läbitud vahemaa igas osas ja liidame need kokku. n -1 x(t* ) = y 0 + v (t i ) (t i +1 - t i ) i =0

Kõrgem matemaatika

Kommentaarid (0)