Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "3D lumehelbed ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pilu, pilud, lumehelbed, ruudud, jääks, liimida, rulliks, liimitud, aknal, seinal, lõbus, kaunistused, käärid, kõigepealt, ruutu, kujuliseks, pikima, pilude, avaneb, lahtised, tipud, pliiatsi, ühesugusedJ OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
Krohv kanna pinnale järgnevate kihtidena peale eelneva kihi kuivamist, ühe kihi paksus ei tohi olla üle 2,5 cm. NB! Juhul kui sein on eelnevalt värvitud või krohvitud, tuleb vana kiht enne krohvimist täielikult eemaldada. Juhul kui vana krohv on tugevalt seina küljes, pole selle eemaldamine vajalik. Viimane kiht silu hoolikalt tasaseks nagu hariliku krohviga. *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine: Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga. *Vajalikud töövahendid Trapetslatid, segutrell, pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused
suunatakse lõikehapnik lõikepea sisemise suudmiku 6 keskkanalist väljuva hapnikujoana. Atsetüleen juhitakse lõikepõletisse nipli 12 külge kinnitatud lõdvikust. Seejärel läbib atsetüleen ventiili 11 ning imetakse injektori keskkanalist väljuva hapnikujoa poolt tekitatava hõrenduse mõjul segukambrisse 9 läbi injektori välispinnas olevate soonte. Segukambris moodustuv põlevsegu siseneb lõikepeasse toru 8 kaudu ning väljub põletist välimise (7) ja sisemise suudmiku 6 vahelise pilu kaudu. Põletist väljumisel põlevsegu süttib ja annab põledes kuumutusleegi. 2.7. Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks
enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse: a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile, puidule, plastmassile, klaasile. Universaalliimid: Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jt materjale . Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment. Kestokol TL: Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel). Kiilto 66 Polar: Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures. Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost. Kahekomponentsed liimid-liim ja kõvasti (EPO).
kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele. Programmi käivitamine ja töölaud 17 Jõuame lõpuks programmi käivitamiseni. Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada.
ruses on metalli rohkem. Samal eesmärgil on mõnedel kol- bidel juhtpinnas T-kujulised paisumispilud. K o l v i r õ n g a d tihendavad kolvi ja silindriseina vahe- list pilu. Kahetaktiliste mootorite kolbidele asetatakse hari- likult 2 . . . 3 ja neljataktiliste omadele 3 . . . 4 rõngast. Nel- jataktilistel mootoritel on peale surverõngaste ka õlirõn- gad. Kolvi ülaosas paiknevate surverõngaste ülesanne on
mida koristad ja koristad, aga mis ikka jälle mustaks saab. Nii ehitab iga matemaa- tika õppija oma teadmistele kindlat vundamenti. Üksluine vundamendi ladumine tüütaks aga kindlasti ära. Vaja on ka ootamatusi ja üllatusi. Matemaatikas selle koha pealt kokku ei hoita – näiteks selgub, et lisaks meile juba tuntud kujunditele, nagu ruudud, ringid, kolmnurgad, leidub ka kujun- deid, mille ümbermõõt on lõpmatu, aga pindala lõplik [lk 377]. Või näiteks tuleb välja, et kui ruumis on rohkem kui 23 inimest, siis on rohkem kui 50% tõenäosus, et kahel on täpselt samal päe- val sünnipäev [lk 407]. Või et naturaalarve 1, 2, 3, ... on täpselt
EIDE- (Enchanced IDE). IDE edasiarendus, mille maksimaalne andmete ülekandekiirus on 16,6 MB/s ning mis lubab CD-ROM-i lugejate ja üle 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme ühendamist. Peamiseid erinevusi IDE ja SCSI vahel on andmete ülekandmise kiirus. Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed, sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama. Kui liideseid ei arendatakse. siis pole nagu mõtet ka kõvakettaid arendada. Seepärast ongi erinevaid liidese tüüpe niivõrd palju. EIDE = Enhanced IDE = parendatud IDE ATA ja IDE on tegelikult üks ja see sama. FDC (Floppy Disk Controller) flopiketta juhtseade 9. Lisakaartide liidesed ISA ja PCI. Lisakaartide areng ja töökiirused. Nende parameetrid ja infovahetuse kiirus
võimalik. Koordinaatide sisestamise valikuid, nende eelistuse kohta on kolm ja nendest omab kõige suuremat tähtsust sõrmistikult sisestamine (OPTIONS → User Perferences → Tip → use the default metric setting → „vaikimisi” on kasutusel Meetermõõdustik Koordinaatide sisestamise tähtsuse järjestuse seadistus Klõps väljal [ OK ] sulgeb akna Kui on klõpsatud tööviisi valiku aknal, avaneb AutoCAD tööväli ja sellel omakorda sees joonestusväli. Nagu näha, haaravad teenindusalad oma alla suure osa kuvari pinnast – kohati veerandi kuni poole. Ja siit ka soovitus: Kasutada nii suurt kuvarit kui vähegi võimalik ja nii suure eraldusteravusega kui saate, 1920 X 1040 pikslit, kujutise värskendamise sagedus igal juhul üle 70 Hz. ÜLESANNE I Pinnatükk 13 NB
Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid. Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus kusjuures hapnikujuga eemaldab ka põlemisjäägid. Lõikamisel kuumutatakse kõigepealt metall lõikepõletiga temperatuurini, mille juures metall hapnikujoas süttib. Metalli põlemisel eraldub soojus, mis moodustuva räbu kaudu kandub alumistele kihtidele. Metall põleb kogu 1õigatava lehe paksuse ulatuses ning selle tulemusena moodustub kitsas pilu. Lõikamisel tekkinud oksiidid ning räbu eemaldab hapnikujuga. Eristatakse pinnalõikamist (1õigatakse maha metalli pealiskiht) tükelduslõikamist (metall 1õigatakse osadeks) ning piikhapniklõikamist (metalli põletatakse sügav auk). Kuumutusviisi järgi eristatakse hapnik- plasmahapnik- kaarhapnik- räbustihapnik- jne. lõikamist. Tükelduslõikamist kasutatakse leht- ja profiilmetalli 1õikamiseks. Nüüdisajal on laialt levinud tükelduslõikamine paiksete või kantavate masinatega
Peavad olema ka värvilised pliiatsid. Klassis peavad ka olema värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1.klassis iga hommik ruudud ise joonistama. Lisaks tahvlile peaks olema olemas värvilised kriidid (sinine, punane, roheline, valge), näitlike vahendite jaoks eraldi tahvel (praegu pannakse näitvahendid nätsuga seina külge). Näitvahenditena peavad seinal olema + ja märk, suurem-väiksem-võrdne, numeratsioon kuni 100, korrutustabel, teisenduse tabelid jne. Klassis peab olema kindlasti kell! Kellal peavad peal olema kõik numbrid ja väga hea oleks, kui on ka sekundiseier
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
.........................................................................................54 LÕPETAMATA LAUSED......................................................................58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST...........................................................59 POLAARÖÖ............................................................................................62 PÄÄSTMINE............................................................................................66 RUUDUD.................................................................................................70 SUHTUMINE KAASINIMESTESSE.....................................................71 SUUR KUUSNURK................................................................................73 SWOTANALÜÜS..................................................................................78 TIKUD.......................................................................................................79 VAPP.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13
,,Ei ole," ütles Indrek. ,,Tõstke oma jalad paigast, ehk on teie jala all," ütles direktor. Indrek tegi seda, ja eks tulnudki tema parema jala alt direktori pehme ööking nähtavale. Nüüd turgatas tal endalgi meelde, et ta astudes midagi pehmet oli tundnud, ilma et oleks teadnud, mis see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu vanadest jalgadest järele." Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist astus kuhugi valgemasse kõrgesse ruumi, mis sarnanes enam mõne kuuri või küüniga kui eluhoonega. Siit läks uksi paremale, pahemale ja ka otseteed edasi. Aga härra Maurus ei tarvitanud ühtegi neist, vaid tõttas puutrepile, mis viis teisele korrale, ülal trepiotsal olid jällegi uksed, mis viisid paremale ja pahemale ning ka otseteed edasi
matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{ public static void Main(string[] arg){ int nr=1; while(nr<=5){ Console.WriteLine("Tere, {0}. matkaja!", nr); nr=nr+1; } } } Ning tema väljund: D:kodu 606opikc#>Kordus1 Tere, 1. matkaja! Tere, 2. matkaja! Tere, 3. matkaja! Tere, 4. matkaja! Tere, 5. matkaja!
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
