punktide jagunemist graafikul 6), mis näitab, et inglise keeles kõnelemine ei ole põhikooliõpilastele raske ja eksamivorm ei valmistanud samuti raskusi. Kõnelemisoskust kontrolliti pildi kirjeldamise, küsimustele vastamise ja lühikese rollimängu abil. Graafik 6 Suulise osa hindamisskaala jäi 2010. aastaga võrreldes samaks. Hinnatavad aspektid olid ülesande täitmine, suhtlusoskus, sõnavara, grammatika ja hääldus/soravus. Kõigil aspektidel oli võrdne osakaal (maksimaalselt 3 punkti). Tulemused olid järgmised: ülesande täitmine – keskmine sooritusprotsent 91,2, suhtlusoskus – keskmine 90,8%, sõnavara – keskmine 87,6%, grammatika – keskmine 80,8% ja hääldus/soravus – keskmine 90,9%. Ülesande täitmise ja häälduse/soravuse aspekti kõrged keskmised näitavad, et on õpetajad on eksami formaati hästi selgitanud ja õpilased teavad, mida neilt nõutakse
ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus koormustaluvus, füüsilise pingutuse võime(kastide tõstmine) Psühhomotoorsus liigutuste täpsus, kiirus, kordinatsioon, jõulisus, osavus 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID Kogemuste arutamine
mõningai raskusi hääldamaks eesti keele omaseid tähti ö,ü,ä,õ. Aga oskab hääldada eesti laste jaoke keerulisemaid tähi nagu l, z ja s. Kreeka keele Rääkides kreeka keeles ei esine aktsenti. See tuleneb hääldamine tõenäoliselt sellest, et elab suurema osa ajast kreeka keelses keskkonnas. Soravus Vaadeldav räägib soravalt mõlemas keeles. Eesti keeles esineb mõttepause, millele järgnevad tavaliselt õiged sõnad antud olukorra kirjeldamiseks. Keelte Vaadeldav kindlasti eristab keeli. Rääkis kreeka keeles vaid eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt
Osa (Mai) kuulates, tekibki silme ette selline tunne, et on kevad ja päevad lähevad pikemaks ning päike särab kauem ja kuna ma olen sellise romantilise loomuga siis meeldivadki mulle just sellised rahulikumad palad. Ülesehituse poolest meeldib mulle väga ka Aastaaegade osast August, kuna ma olen lõpetanud muusikakooli klaveri erialal, tean ma kui keeruline on mängida sellist kiire tempoga pala ning selle selgeks õppimine ja selline näppude soravus nõuab suurt tööd. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski *https://www.google.ee/search?q=pjotr+t%C5%A1aikovski&aq=f&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=hIhlUbDxCcvXPeeTgFA&biw=1366&b ih=630&sei=rohlUaSVI4Wc0QWc4oDgCQ *Muusikakoolis kirjutatud Muusikaajaloo konspekti vihik
peale armukade. armukade? Eeldused. Kui Jean oleks tublim, Võid sa täpsustada, mil moel Jean poleks teda vallandatud. tubli polnud? 7 Kultuur ja sugu Kultuuri tüüpid: 1) Madalakontekstiline - hinnatakse selliseid eneseväljendusoskusi nagu selgus, soravus ja konkreetsus. 2) Kõrgekontekstiline - väärtustakse harmooniat, peenust ja taktitunnet rohkem kui selgust. Näpunäited meestele: 1) Otsige esimesena sidet. 2) Otsige kokkupuutepunkte. 3) Lööge kampa. 4) Otsustage ühiselt. 5) Ärge panke putku. 6) Avaldage kiitust. 7) Lobisege. 8) Jagage oma muresid. 9) Ärge unustage tundeid. 10) Tempige äriasju isiklike asjadega. 11) Paluge abi ja nõu. 12) Kuulake empaatiaga. 13) Pakkuge nõuannete asemel mõistmist. Näpunäited naistele:
kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8
Pidage meeles, et vabas ja mõõdukas rütmis rääkides suudate end hõlpsamini mõistetavaks teha. Järgmise strateegiana vaatleme PARAFRASEERIMIST. See tähendab öeldu ümbersõnastamist selleks, et muuta seda kuulajale mõistetavamaks. Et suhtlemine õnnestuks, peame leidma teise võimaluse sama mõtte väljendamiseks. Võõrkeeles rääkides võib see olla keeruline, sest sageli puudub meil emakeelega võrreldav sõnavara ja soravus. Lahenduseks on harjutada parafraseerimise oskust. Võtke terve hulk võõrkeelseid lauseid ja püüdke väljendada neid teiste sõnadega. Alguses on see raske, kuid olge järjekindel. Kolmandaks strateegiaks võttame TÄHELEPANELIKKUT. Nagu teate, sõltub edukas vestlemine võimest kuulata, mida teine inimene ütleb, ja sellele vastavalt reageerida. Peate meelde jätma, et vestluskaaslast tuleb tähelepanelikult kuulata ja talle vastata
annaabi.ee 
