Q DOL 0 0 522 500 26 000 7,43 1 045 000 1,10 1 045 000 28 000 5,09 1 500 000 1,58 1 500 000 30 000 4,00 2000000 2,11 2000000 32 000 3,37 34 000 2,96 8,00 36 000 2,67 7,00 38 000 2,45 6,00
omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365 2000000 Debitoorne võlgnevus 42 = 230136,986 230137( dollarit ) 365 Vastus: Bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on 230137 dollarit. 2) Käibevälde 60 päeva; Debitoorne võlgnevus 500 000 dollarit. Müügikäive? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive
E-RIIK Anna-Valeria Damaskina 10 A klass EESTI on riik, mis vaatab tulevikku Rahvaarv: 1,3 miljonit Internetikasutajaid: 1000000 Mobiiltelefonide kasutamise arv: 2000000 Juba 1990 kõik Eesti õppeasutused olid ühendatud Interneti ID - kaartid.Me kasutame elektronilised passid Eesti kodanikud võivad hääletada interneti teel INTERNET –Pank me võime maksta arveid interneti teel Ühistranspordis on elektrooniline piletisüsteem Igaüks võib saada e-kodakondsust AITAH tähelepanu eest
6000000 5570030 5000000 5024753 4583908 4000000 4098435 Population 3660030 Aasta 3000000 3060429 2568090 2000000 1999162 1623770 1337947 1122475 1000000 961305 0 Liibüa rahvaarv on aastast 1950 kuni praeguse ajani püsivalt ning stabiilselt kasvanud ja kasv toimub veel samas tempos edasi vähemalt aastani 2025. Rahvastiku kasvutempo on kergelt langenud, aastal 1950 oli see 3.10% ja aastaks 2025 on selleks prognoositud 1.21%. Aastatel 1970-75 oli selleks näitajaks koguni 5.01%
Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loomulik juurdekasv ehk iive Sündimuskordaja 10,12 Rännatakse põhiliselt: Suremuskordaja 10,74 Põhja- ja Lõuna- Iive -0,62 Ameerika Ühe väikseima sündimusega riik 2011. a Euroopa Euroopa Liidus Aafrika
1) kuni 4000 eurot on lubatud vedada ühe turvatöötajaga. Veoks võib kasutada mis tahes sõidukit; 2) üle 4000 kuni 7000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt üks tulirelvaga (edaspidi relvastatud) turvatöötaja; 3) üle 7000 kuni 200000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt kaks relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib olla üks relvastatud turvatöötaja; 4) üle 200 000 kuni 2000000 euro veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib kasutada tavalist autot kahe relvastatud turvatöötajaga; 5) üle 2000000 euro veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat ning vedu võib toimuda ainult kooskõlastatult politseiasutusega. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja igasuguse kahju eest, mis on ettevõttele
Nõukogude vastasele surusid ülestõusu ülestõusule Ungaris. maha. Rahvas nõudis rohkem Massirepressioonid ja poliitilisi vabadusi. ligi 2000000 inimest põgenes kodumaalt. Berliin 24. juuni 1948- 11. USA, Saksamaa ja Ajendiks oli Saksamaa Berliini blokaad Blokaad tekitas mai 1949. aastal. NSVL. kolmes tsoonis läbi Saksamaa lõpliku viidud rahareform
toiduainetetööstus Karina Trofimov Karel Kristel Christina Ojasoo Siim Kikerpuu Küsimused • Toidukaupade päritolu: Eesti, Läti , Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas
p = 10000 - q ( )2, p2=10000-q, q=9984 V: tükihinna viib 4 kroonini 9984 pirni müügilolek. Ülesanne 14. c=100, CF=100000, q=100 tootmiskulude lineaarfunktsiooni avaldis : C(q)=100q+100000 C(100)= 100·100+100000=110 000 1 000 000kr eest saab valmistada 11 000 eset. 1 000 000=100q+100 000 , q=11 000 Ülesanne 29. A: CF=4 000 000, c=5 B: CF=2 000 000, c=7 p=20 CA=5q+4 000 000 CF=7q+2 000 000 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 5q+4000000=7q+2000000 2q=2 000 000, q=1 000 000 V: Variant A on kasulikum, kui tootmismaht on üle 1 000 000 ühiku. Protsentarvutused Ülesanne 1. 1 kuu kokkuhoid on (11250-12%)-15%=8415kr Igakuine sääst 25% on 2103,75kr, 4 kuu pärast on säästusumma 4·2103,75=8415 krooni. Ülesanne 2. Ülesanne 4 10,5h=35% X=100% x=(10,5*100)/35=30 V: 30 tundi Ülesanne 9. 1425000000=57,37% X=100% x=(1425000000*100)/57,37=2483876590,55 V: Eesti Pangal oli kulda ja valuutat 2483876590,55kr väärtuses. Ülesanne 14.
Costs: - fixed costs: these are costs that do not vary with the change in sales. - variable costs - contribution: the amount of money per product sold that contributes to covering the fixed costs (sales price -/- variable costs per product). Example: product X Estimated sales 5,000 units per annum Variable costs 2,000 per unit Fixed costs 2,000,000 per annum Sales price 3,000 per unit What is the break even point in items? 2000000/(3000-2000)-2000 units. Lecture 4: Marketing A combination of activities designed to achieve exchange transactions.
Joonis 7 SRÜ plaaditoodangu maht, ForeSTAT 2008 10000000 9000000 8000000 7000000 6000000 Belarus m3 5000000 Russian Federation Ukraine 4000000 3000000 2000000 1000000 0 2002 2003 2004 2005 2006 suurenes 2007. a 12% jõudes 162 milj m3-ni. Puidutoorme hulka SRÜs mõjutasid 2006-2008 ebatavaliselt pehmed talved. (UNECE 2008) 2007. aastal vineeritootmine SRÜs jõudis 3.1 milj m3.ni (tõus 5,1%), Venemaa osa sellest oli 2,76 milj (tõus 5,7% 2006. a), veel olulisem on, et vineeri tarbimine SRÜs kasvas 22.3 % (28,2% Venemaal). 2006. aasta suhtes, mida võib seostada suure
Eestis võiks senisest rohkem toota – makaronitooteid, sest eestimaine on odavam kui välismaine ning siis ei peaks neid nii palju sisse importima Köögi- ja puuviljade, pähklite ning teistest taimeosadest toodete import Eestisse (eurodes) Kreeka Tai Taani Türgi Rootsi Tšehhi Itaalia Hispaania Austria Ungari Holland Soome Saksamaa Leedu Läti Poola 0 2000000 4000000 6000000 8000000 10000000 12000000 Pekaanipähkel Pekaanipähkel on pärit USA Mississipi jõe orust Puid kasvatatakse spetsiaalsetes istandustes, aretustöö tulemusena on saadud sadu sorte, mille vilja-kandvus algab varem Pekaani-hikkoripuu hakkab vilja kandma alles 10 aastaselt. Heal aastal võib ühe puu saak ulatuda 180 kg-ni Puud on kõrged. Saagi kogumine on päris tülikas ja vaevarikas,
püsikulud kuus kokku 725107.096 7 SOETUSMAKSUMUS halli ehituskulu 72000000 tehnovõrkude rajamine: elekter 1000000 asfalttee ja parkla ehitus 2000000 vee-ja kanalisatsioonitrass 500000 maa ost 5000000 krundi täitmine 3000000 masinapark (jäämasin) 2000000 13
00 26,250.00 1,250.00 25,000.00 112,500.00 12,500.00 100,000.00 PV= -500 60 ühe aasta üüritulu korteri hind praegu tulevikus sama pv= 100000 alju suureneb hoiuse kogumaht? c) kui palju uusi laene väljastatakse? 2000000 100000 1900000 A bilanss Passiva Hoiused 100,000.00 sh eraisik 1 100,000.00 Kokku 200,000.00 n selle sama panga klient A bilanss Passiva Hoiused 100,000.00 sh eraisik 1 100,000.00 ettevõte 1 95,000.00
probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa joogiveest?
(1 + 15%) 3 6000000 PV 6 milj = = 4536862,0(kr ) (1 + 15%) 2 2000000 PV2 milj = = 1739130,4(kr ) (1 + 15%) 1 Praeguse väärtuse TULUkokku = 4536862,0 + 2983060,4 = 7519922,4 (kr) Praeguse väärtuse KULUkokku = 4000000 + 1972548,7 + 1739130,4 = 7711679,1 (kr) 2) Kas ettevõttel on mõtet leping sõlmida: (kas saab kasumit sellest?) Tulu Kulu = 7519922,4 7711679,1 = - 191756,7 = - 0,19 milj
aknaklaasi- seda märkate eriti marsades sõites. Jalgrattaga on mõttekas sõita märtsis, mais, septembris või novembris, kuid arvestage ikkagi palavuse ning võimalike (liikluse ja maastikuga seonduvate) ebamugavustega. (2011) Jordaania dinaar 1. Amman. Amman on linn kontraste. Elav ajalugu elab kõrvuti tänapäeva metropoli. Amman ehitati algselt seitsmest mäest ja oli jah ühel hetkel küla, küla vaid 2000 inimest. Amman kapitali sai 1920 ja nüüd on elanike arv üle 2000000. Paljude rahvusvaheliste lennuliinide kätte, see on ideaalne koht alustada ja lõpetada mis tahes reis Jordaania. Söök Mansaf Mansaf on traditsiooniline roog Jordaanias. Põhikoostisosad on riis,liha(peamiselt lamba) ja jogurt. Kubbeh Kubbeh (või Kibbe nagu neid nimetatakse ka) on vähe matsakas stiilis soolased maiused. Traditsiooniliselt valmistatud bulgurist, lihast, kartulist (või muu tärklis, nagu squash või kõrvits) ja vürtsidest.'
firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega kasuliku elueaga immateriaalne vara. 19 Negatiivne firmaväärtus, kui see äriühenduse käigus tekib, kantakse koheselt täies ulatuses tuluks. Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr)
pikkus 15 aastat. 65 – 22= 43 aastat kogub pensionit 50 x 12= 600 eurot kogub aastas Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul. Kogutud summa jagatud / 15 aastat Ülesanne 6 Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel: 25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act). 2000000 x 25/100=500000 tuleb tasuda kohe 1500000,00 tuleb tasuda graafikuna 180000,00 /10=18000 Küsimus: Kui suur on tagasimakse suurus? Ülesanne 7 On saadud laen 50 tuh eurot üheks aastaks intressimääraga 8% aastas (intressi ajabaas act/act). Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel. Laenu põhiosa tagasimaksed toimuvad koos intressiga iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot
Aritmeetiline keskmine on 118256431 inimest. Klasside arv 19,74889026 Keskmine Klasside arv väärtus on 49546822,5. 19,74889 Klasside laius 1941071,093 Kõige 2000000 Klasside laiusrohkem esinev 9200000 9181579 väärtus puudub. Erinevus keskmisest on 242801796,2. Ülemine piir Sagedus ÜlemineVarieerumine piir kogumis on 205,32% Sagedus
5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a
6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 40. Heidutatud töötaja on: a
arvutatakse hoone soetusmaksumus lähtudes ümberhindamise momendi tegelikust väärtusest e 3000000x50/40= 3750000, kus 40 on kasulik eluiga ümberhindamise hetkel. 53 Näide 3 järg Ümberhindlus kajastatakse järgmiselt: D: hoone akumuleeritud kulum 500000 K: hoone (soetusmaksumuses) Selle kandega elimineeriti kuni 31.12.2004 arvestatud kulum Bilanssi jäi hoone jääkmaksumuseks 2000000 kr (2500000 500000) 54 Näide 3 järg D: hoone (soetusmaksumuses) 1000000 K: ümberhindluse reserv 1000000 Selle kandega viidi hoone jääkmaksumus vastavusse tema reaalväärtusega ning juurdehindlussumma võrra suurendati ümberhindluse reservi. 55 Näide 4 Sama hoone müüdi 3000000 krooni eest. Jooksva aasta amortisatsioonikulu on 75000 (3000000 : 40=75000
6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. infotehnoloogia tsükliline areng Question 43 (1 point) Struktuurne töötus on: a. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole b. * on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas c
Joe_Hachem 2005 Liibanon 5619 56190000 7 75000000 38 7 c 3 s Greg_Raymer 2004 USA 2576 25760000 7 5000000 39 8 d 8 s Chris_Moneymaker 2003 USA 839 8390000 5 2500000 27 5 d 4 s Robert_Varkonyi 2002 USA 631 6310000 5 2000000 40 12 d 10 s Juan_Carlos_Mortense 2001 Ecuador 613 6130000 5 1500000 29 13 c 12 q n Chris_Ferguson 2000 USA 512 5120000 4 1500000 37 14 s 9 c Noel_Furlong 1999 Iiri 393 3930000 3 1000000 61 5 c 5 d
detsembrini). 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 13 Talu käibekapital 2001.a. oli 2502415 ja 2002.a. 5267638 krooni, s.o. üle 2 korra suurem kui 2001 a., see suurenemine on tingitud tootmismahtude ja produktiivsuse suurenemisest , seega ettevõtte on maksevõimeline. Joonisel on näha talu käibekapital 2001.aastal ja 2002. aastal. 6000000 5000000 4000000 3000000 Käibekapital 2000000 1000000 0 2001 2002 Talu käibekapital 2001 ja 2002.aastal kroonides Tabel 2. Maksevõime üldine tase Kaska-Luiga talus (likviidsuse I tase) Aasta 2001 2002 Käibevara 5033700 9532524 Lühiajalised kohustused 2531285 4264886
1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%)
Err:509 Err:509 Err:509 Värvi kogus (kg) Materjali maksumus (Kr) Värvi maksumus (Kr) Err:509 Err:509 Err:509 Muud kulud Kogu maksumus Päringute kriteeriumid: Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Detailide arv Err:509 Err:509 >500 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Kogu maksumus Err:509 Err:509 >2000000 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Muud kulud Kogu maksumus Err:509 Err:509 Detailide arv tellija ja asula lõikes Sum of Detailide arv Tellija Asula AS Aknaselts Jõesuu Kanepi Pärnu Tallinn Tartu 448 Võru
samas mahus ühikuid nagu oli aasta alguses” (andmed on ka põhimaterjali soetusplaanis); - seadmete puhul tuleb arvestada investeeringute ja kulumiga, 31.12.2019 oli saldo 33 500 000 eurot, 2020 IV kvartalis soetati 2 000 000 euro eest uusi seadmeid, kvartali kulum oli kokku 400 000 (=350000+50000), mis teeb kulumiks 1 600 000 eurot aastas; saame seadmete väärtuseks 33 900 000 eurot (=33500000+2000000-1600000). ● Kohustised ja omakapital: - tasumata arvete väärtus on leitav põhimaterjali soetusplaanist, tasumata on 50% IV kvartali arvetest ehk 8 988 000 eurot (=17976000*50%); - aktsiakapital ei muutunud; - jaotamata kasum suureneb puhaskasumi võrra, millest tuleb maha lahutada makstud dividendid (ehk kasumi jaotamine): 8 058 000 + 15 133 300 - 1 200 000 = 21 991 300 eurot. 39 7. RAHAKÄIBE ARUANNE
Hotellimajandusega tegelev aktsiaselts kavatseb oma tegevust laiendada ja osta 5 aasta pärast maja, mis maksab 2 mln. krooni. Kui suur summa tuleb selleks hoiustada igal aastal 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse intressi 6%. Kuna teame, et 5 aasta pärast on vaja saada 2 miljonit krooni (see on tulevane väärtus ja hoiustame ühesuurused summad-annuiteedid) 1 1 A = FV = 2000000 × = 354800krooni AFV 16%; 5 aastat 5,6371 kasutatakse tabel nr.3 väärtus Vastus: iga aasta lõpus on vaja hoiustada panga arvele 354 800 krooni. ÜLESANNE 12 Laenuamortisatsiooni graafiku ehk laenu tagasimaksete kohta. Firmal on vaja võtta laenu 5 000 krooni. Intressiga 12 % aastas neljaks aastaks. Juhatusel on vaja teada, kui palju peavad nad üldse pangale tagasi maksma, milline on intressi osa ja kui suur on igaaastane makse?
Hotellimajandusega tegelev aktsiaselts kavatseb oma tegevust laiendada ja osta 5 aasta pärast maja, mis maksab 2 mln. krooni. Kui suur summa tuleb selleks hoiustada igal aastal 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse intressi 6%. Kuna teame, et 5 aasta pärast on vaja saada 2 miljonit krooni (see on tulevane väärtus ja hoiustame ühesuurused summad-annuiteedid) 1 1 A = FV = 2000000 × = 354800krooni AFV 16%; 5 aastat 5,6371 kasutatakse tabel nr.3 väärtus Vastus: iga aasta lõpus on vaja hoiustada panga arvele 354 800 krooni. ÜLESANNE 12 Laenuamortisatsiooni graafiku ehk laenu tagasimaksete kohta. Firmal on vaja võtta laenu 5 000 krooni. Intressiga 12 % aastas neljaks aastaks. Juhatusel on vaja teada, kui palju peavad nad üldse pangale tagasi maksma, milline on intressi osa ja kui suur on igaaastane makse?
Hotellimajandusega tegelev aktsiaselts kavatseb oma tegevust laiendada ja osta 5 aasta pärast maja, mis maksab 2 mln. krooni. Kui suur summa tuleb selleks hoiustada igal aastal 5 aasta jooksul iga aasta lõpus, kui hoiuselt makstakse intressi 6%. Kuna teame, et 5 aasta pärast on vaja saada 2 miljonit krooni (see on tulevane väärtus ja hoiustame ühesuurused summad-annuiteedid) 1 1 A = FV = 2000000 × = 354800krooni AFV 16%; 5 aastat 5,6371 kasutatakse tabel nr.3 väärtus Vastus: iga aasta lõpus on vaja hoiustada panga arvele 354 800 krooni. ÜLESANNE 12 Laenuamortisatsiooni graafiku ehk laenu tagasimaksete kohta. Firmal on vaja võtta laenu 5 000 krooni. Intressiga 12 % aastas neljaks aastaks. Juhatusel on vaja teada, kui palju peavad nad üldse pangale tagasi maksma, milline on intressi osa ja kui suur on igaaastane makse?
700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande krooni ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande krooni ulatuses.Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi sundenampakkumisel saadud kinnisasja müügihinnast järele kuussada tuhat krooni, mis läheb nüüd hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Mitme krooni ulatuses ja millistele hüpoteegipidajatele tuleb sundmüügist saadud raha jagada. Miks? Hüpoteegiga tagatud nõuded: 300000 ...... 03.02.1998 c 1000000 250000......12.10.1998 a 2000000 700000......10.10.2001 b 1000000 500000........07.07.2003 o,e 500000 Hüpotees: Nõuete rahuldamine AÕS § 353 alusel ? 1. Sundraha? Meil oli selleks 600 000. 2. Hüpoteegipidajad? + 3. Hüpoteegiga tagatud nõuded? + 4. Sundtäitmine viidi läbi? + : täitemenetluses kustuvad need tagapool olevad nõuded) A saab nõuda O'lt jätkuvalt 250000. 5. (vastavalt hüpoteegi järjekohale) C on ees, kuna vastavalt kandetegemise ajale kirjas AÕS § 59 1) C- 300 000 6. A? B? E
annaabi.ee 
