Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge ...
AINE – JA ENERGIAVAHETUS 1. Iseloomusta autotroofe ja heterotroofe, võrdle neid, too näiteid. – Autotroofid: organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest (teevad ise endale toitu) Näiteks taimed. Energia tuleb valgusest > taimed, vetikad, bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid. Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid. 2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb). 3. ATP r...
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab sü...
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
DISAIN-MOOTORRATTAD EESTIST – RENARD MOTORCYCLES REFERAAT Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE RENARD MOTORCYCLES AJALUGU.................................................................4 2.RENARDI TAASELUSTAMINE.........................................................................................
Valemid Kinemaatika valemid s v= t v – kiirus (m/s) s – nihe (m) t – aeg (s) Keskmine kiirus l vk t kogu vk – keskmine kiirus (m/s) l – teepikkus algasukohast lõpp-punkti mööda liikumistrajektoori (m) tkogu – selleks kulunud aeg (s) Kiirendus v - v0 a v at v0 t a – kiirendus (m/s2) v0 – algkiirus (m/s) t – aeg v – lõppkiirus (m/s) Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel 1. Horisontaalne liikumine at 2 s v0 t - kiirenev liikumine 2 at 2 s v0 t - aeglustuv liikumine 2 at 2 s - keha al...
Bulk carrier Puistlastilaev e. balker ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier Maagiveolaev - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership Konteinerilaev MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ro-ro-laev LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = ...
!"# $ %% & ' '()*''(+*'&+( %% , - %%$ .- ,, /0 0 Katseandmete tabel Silindri inertsimomendi määramine. l = ......±........., m = ......±........., d =......±......... Katse t i t, s o t, s (t i t) 2 , s 2 sin I, kg m 2 I t , kg m 2 nr. 1. 2. 3. 4. 5. t .......... .......... Arvutused ja veaarvutused m=0.2258 kg 2 10 4 kg d r 0.02990 m 2 d 5 10 5 m 2 m g 9.818 2 s t 1.52604 s t 4, 0.95 2.8 (t t ) 2 1.89952 10 4 5 i 1 i (t n t )2 1.89952 10 4 t j t n1, 2.8 ...
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) ...
Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 1 Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s teepikkus (km); v kiirus (km/h); t aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m ...
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT...
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔ...
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass v r O taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaa...
Valemid, mis on vajalikud liikumise teema juures. Tähised kiirus s v t v kiirus t aeg s tee pikkus a kiirendus v v0 h kõrgus a kiirendus t T pöörlemisperiood r raadius l tee pikkus V ruumala 2 s v0. t at tee p liikumishulk 2 pikkus ...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud....
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühik...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud ...
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid p...
Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus Põhjasild 4x DDR3 pesa Protsessori (mälupesa) pesa Tagapaneeli ühendused Esipaneeli USB 3.0 ühendus PCI Express...
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - m...
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele ...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Kooli nimi Autondus, laevandus, lennundus Esitaja nimi Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C Referaat Juhendaja nimi Linn aasta Sissejuhatus Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan, kupee ja universaal keretüüpidega. Ajalugu Polost on olnud neli erinevat generatsiooni. Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid aga 4 (ehk siis viimane neist Mk4), neid märgistatakse, kasutades sama süsteemi nagu Golfilgi: rooma numbritega. Polo keretüüp on kogu selle tootmisaja jooksul varieerunud, enimlevinud on ta aga luukpärana, mis tulet...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...
Valemid s sk o g u v= t vk= t k ogu v=v0+at v=v0+gt v-v 0 v2 a= t ak = r ak=2*r a t2 2a v2 s=v0t + 2 s= v - v 2 2 ¿ s= 0 ¿ 2g * µ a t2 X=X0+v0t + 2 X=X0+v*t X=X0+s x=x0* sin *t 2g v 0 t +g t 2 h= ...
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade................................................................
Mehaaniline liikumine (Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul.) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ...
Kolija Asa Call of duty: black ops 2 mängust See on aasta parim mäng. Seda on ostetud üle miljoni. Lõppeva aasta edukaimaks videomänguks sai ,,Call of Duty: Black Ops II." Pärast müügile tulekut teenisid tegijad esimese kahe nädalaga mängu pealt miljard dollarit. Miinimumnõuded (arvutile) Protsessor: 2.4 GHz dual core CPU Mälu: 2GB RAM (32-bit OS), 4GB RAM (64-bit Windows OS) Kõvaketas: Vähemalt 16GB vaba ruumi Graafika: NVIDIA GeForce 8800 GT või samaväärne AMD Radeon Heli: DirectX 9.0c ühilduv OS: Windows Vista SP2, Windows 7 või Windows 8 (XP tugi puudub) Internet: Esimesel installeerimisel vajalik internetiühendus Steami serveriga autentimiseks Arvamus Sellel mängul on multiplayer, zombie , single player Kõige parem on multiplyer Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12 Arvutame voolutugevuse väärtuse: I = = 6 (A). ...
1.1. ( AN tööajahulk (in-tundi/ühikule) 1.7.2 - ) Normatiivne töökestus: - O AN - , . : . P = n ,h - - , - - N - ...
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
Külmima Kütteperioodi Temp.graafiku Talvine MAX kuukeskmine keskmine murdepunktis -26 -9.3 -3.7 3 150 105 90 70 70 55 50 42.5 70 93 100.6 106.6 150 127 119.4 113.4 1 52.34 32.47 25.81 17.84 2 69.79 49.92 43.26 35.29 3 75.78 75.78 75.78 75.78 4 17.45 12.69 11.11 8.73 5 0.00 4.76 6.34 8.72 6 156.26 155.12 154.13 154.97 7 42.78 35.06 32.44 28.78 8 0.00 ...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
Arvutiteenindus Arvutikomplektid Referaat 2009 Sisukord: · Koduarvuti komplekt · Mänguri arvuti · Kontoriarvuti Lihtne koduarvuti komplekt Kõige esimene ja odavaim on Array Computers poolt pakutav komplekt nimega Sempron LE 1250 ja mille hinnaks on kokku koos 17" LCD monitoriga 3975kr. AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-6400 800MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD 1 Gb DDR2, 160 GB HDD SATA2, video 256 MB GeForce 6100 onboard, Sound, USB, LAN, ATX korpus, klaviatuur, hiir optiline Teiseks komplektiks on peaaegu nagu eelmine kuid videokaart on erinev. Hinnaks on tal 2875kr + 1335kr. Monitor. Saadaval ATF Arvutisalongist AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD Puudub (ilma litsentsita) CPU AMD Sempron LE-1300 (2.2 GHz/ 512KB 45W), DDR2 1GB, MB nVIDIA GeForce 6100/nForce430, VGA int...
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka tei...
Valemid Mehaanika s 1) Kiirus ühtlasel liikumisel v= t 2) Teepikkus ühtlasel liikumisel s= v*t s 3) Aja valem ühtlasel liikumisel t= v 4) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel 1. X=X0+v*t 2. X=X0+s sk o g u 5) Keskmise kiiruse valem vk= t k ogu v- v 0 6) Kiirenduse valem a= t 7) Kiiruse valem ühtlaselt muutuval liikumisel v=v0+at a t2 ...
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 ...
Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
Merit Looväli AM15 Toyota Toyotade müük Euroopas Esimesed Toyota sõidukid jõudsid Taani 1963. aastal. Järgmiste aastakümnete jooksul on Toyota Euroopas müünud üle 15 miljoni sõiduki, püstitades järjest müügirekordeid. Euroopas on üheksa Toyota tootmisettevõtet. Toyota sõidukeid müüakse 48 riigis 28 rahvusliku turundus- ja müügifirma kaudu, mis moodustavad 3000 müügipunktiga võrgu. Toyotade tootmine Toyota uudne lähenemine autotootmisele koos range kvaliteedikontrolliga tekitas autotööstuses põhjaliku murrangu. Toyota tootmissüsteemi idee on– valmistada vaid täpne arv just neid tooteid, mida antud hetkel vajatakse. Toyota iQ tehnoloogia Hämaraandur Kõrgema varustustasemega mudelitel on häm...
LOENGUKURSUS UTT0080 INSENERIMEHAANIKA UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA 6. LOENG KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL. HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt: FOx Fix 0, M Ox Fiz yi Fiy zi 0, i i FOy Fiy 0, M Oy Fix zi Fiz xi 0, i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGI...
annaabi.ee 
