Liikumise valemid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Füüsika valemid

potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.

Füüsika

2

doc

Mehaanika valemid

1. Mehaanika 1. Kinemaatika Kordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane s sirgjooneline X=x0+vt S=vt v= a=0 t liikumine at 2 s = v0 t + Ühtlaselt muutub at 2 2 v - v0 x = x0 + v0 t + V=v0+at a= liikumine 2 v - v0 2 2

Füüsika

2

doc

Mehaanika ja soojuse valemid

Ideaalse gaasi rõhk 1 2 m0 ­ molekuli mass, n ­ molekulide kontsentratsioon, v2 - molekulide kiiruse ruudu p m0 nv 2 n E nkT keskväärtus 3 3 III. Aine ehituse alused Difusioon on molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. Pindpinevus on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv jõud, mille mõjul vedeliku pind väheneb. Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna puutuja sihiga. F l F ­ pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l ­ pinna piirjoone pikkus IV. Faasisiirded

Mehaanika ja soojuse valemid

6

docx

Energia, pöördliikumine, mehaanika

Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine:  Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla)

Füüsika

3

doc

Ühikud ja valemid

s potentsiaalne energia k (l ) 2 J (dzaul) Ep = 2 potentsiaalne energia E p = mhg J (dzaul) kineetiline energia mv 2 J (dzaul) Ek = 2 ühtlase liikumise liikumisvõrrand x = x0 + vt m ühtlaselt kiireneva liikumise at2 gt 2 x = x0 + v0 t + m ( h = h0 + v 0 t + ) liikumisvõrrand 2 2 teepikkus at 2 m

Füüsika

17

pdf

10. klassi füüsika konspekt

Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ liikumine, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. v = const s v = s=v t t samasuunalised s x=v x t Liikumisvõrrand ­ koordinaadi sõltuvus ajast x=x 0 +v x t x ­ keha asukoht ajahetkel t x0 ­ keha algasukoht vx ­ kiiruse projektsioon x-teljel t ­ aeg Kiirusevõrrand ­ kiiruse sõltuvus ajast vx = const 3. Liikumise suhtelisus. s = s1+ s2 keha nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes keha nihe liikumava taustsüsteemi suhtes liikuva taustsüsteemi nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes Suhtelise liikumise nihete liitmise valem, kehtib ka projektsioonide jaoks. v = v1+ v2 4. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Kiirendus a ­ kiiruse muutus ühes ajahetkes v x -v 0x a x= t

Füüsika

5

docx

Füüsika valemite tabel

2 v 2 - v0 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a at 2 2s Aeg, kui algkiirus on 0 Kinemaatika s= ehk t= 2 a at 2 Liikumise võrrand Kinemaatika x = x0 + v0 t + 2 v = v 0 + at Kiiruse võrrand Kinemaatika F = ma Newtoni II seadus Jõud ja impulss m1 m2 Gravitatsiooniseadus Jõud ja impulss F =G r2

Füüsika

4

docx

Gümnaasiumi mehaanika kursuse kokkuvõte + valemid

X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur koordinaatide alguspunktis x0=0 ja alustas sealt sõitmist kiirenevalt (a positiivne) a=0,8 m/s2 Vabalangemine on keha langemine maapinnale õhutakistuse puudumise või minimaalse õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune. Vabalt langemise kiirust tähistatakse g=9,8 m/s2 4. Perioodiline liikumine Märksõnad: ringliikumine, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, joonkiiruse ja nurkkiiruse seos. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos. Oskused: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta.

Füüsika

Kommentaarid (2)