Energia, pöördliikumine, mehaanika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

docx

Füüsika eksamiks kordamine

normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud. F k =an ∙ m . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest. v2 v2 an = ; Fk =Fts = ∙ m r r 14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas muutub nende deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.

Füüsika

14

docx

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

v 1= ; v 2= ; v 1=−v 2 m1 m2 16. Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada). A=F ∙ s ∙ cosα , kus A on tehtav töö, m keha mass, g raskuskiirendus ning s läbitud teepikkus. Raskusjõud on suunatud allapoole, s on suunatud horisontaalselt mööda maapinda, seega on raskusjõu töö 0, kuna cos90 o = 0. 17. Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). Enne langemise algust on kehal ainult potentsiaalne energia, sest ta ei liigu, st alguses Ekogu = Epot = mgh. Lõpus pole kehal enam kõrgusest tingitud potentsiaalset energiat, on vaid liikumisest saadud kineetiline energia, st m∙ v 2 Ekogu = Ekin = 2 , kogu potentsiaalne energia muutub kineetiliseks. m∙ t 2∙ g 2 2mgh

Füüsika

45

docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

põrkumise (lühiajalise vastastikmõju) tagajärjel jääb kehade liikumissumma muutumatuks, küll aga võivad muutuda eri kehade liikumiskiirused ja -suunad. ⃗p1 +⃗p2=⃗p1 ´ +⃗p2 ´ m1 ⃗v 1+ m2 ⃗v 2=m1 ⃗v 1 ´ +m2 ⃗v 2 ´ Rakendamisel puutume kokku erinevate kehade põrgetega, näiteks elastne põrge ja mitte-elastne põrge. 12. Elastne ja mitteelastne põrge elastne põrge- kineetiline energia antakse edasi ühelt kehalt teisele (nö kadudeta), NÄITEKS aatomite vahel; piljdardi kuulide põrkumine kus üks kuul annab oma kiiruse edasi teisele seisvale kuulile. Mitte-elastse põrke puhul kehad jäävad omavahel seotuks. Osa või kogu kineetiline energia kaob. NÄITEKS palli põrkamisel osa energiast kaob deformatsiooni tõttu. 13. Newtoni I, II ja III seadus (def., valemid, valemianalüüsid) + jõudude superpositsiooni printsiip.

Füüsika

34

docx

Füüsika eksami konspekt

korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. (F_12 ) ⃗=-(F_21 ) ⃗. Kui jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ei saa neid kokku liita. 6, Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad. x’=x-v0t ⃗r ’= ⃗r −⃗v t

Füüsika

8

docx

10. klassi füüsika valemid

Fe =−κ ⋅ Δl Elastsusjõud Jõud ja impulss p=mv Liikumishulk ehk keha impulss Jõud ja impulss ' ' p1+ p 2= p1 + p2 Impulsi jäävuse seadus Jõud ja impulss  F=mg Raskusjõud Jõud ja impulss A=F ⋅s ⋅ cos α Mehaaniline töö Töö ja energia κ Δ l2 Töö muutuva jõu korral(vedru) Töö ja energia A= 2 A Võimsus Töö ja energia N= =F ⋅ s t 2 mv Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p=mgh Raskusjõu potensiaalne energia Töö ja energia F ⋅t=mv−m v 0 Jõu impulss Töö ja energia

Füüsika

30

docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

6. Impulss ja impulsi jäävuse seadus. d ⃗p /dt= F Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga P=∑ mi ⃗ ⃗ vi (kg*m/s) Impulsi jäävuse seadus Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. d⃗ vi d ∑ mi = ∑ mi ⃗ dt dt v i=0 , siis ∑ mi ⃗ v i=const 7. Jõud.  Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg)

Füüsika

10

docx

KINEMAATIKA ALUSED

leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand - on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. M z =I z ε 2 Pöörleva keha energia - Wk = I ω /2 TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ∆A/∆t = F v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W

Füüsika

4

docx

Skalaarid ja vektorid

N=∆A/∆t=F*v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , 1W = 1J/s ; 1hj=736 W loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An. (J ). Potensiaalne energia Maapinnast kõrgusel h asuva keha, mille mass on m, potentsiaalne energia Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori A ühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning Ep=mgh

Füüsika

Kommentaarid (0)