1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid,...
Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks...
paralleelil. Kuigi sõjategevus lõppeb põhimõtteliselt 1951, toimub nimetatud piiril veel kaks aastat väiksemaid kokkupõrkeid, kuni 1953 sõlmitakse rahu. Korea sõda sundis lääneriike mõtlema Saksamaa Liitvabariigi relvastamisele, sest polnud teada, millised on NSVL-i järgmised sammud. Kuna külma sõja peaküsimuseks oli Saksamaa, siis võis eeldada järgmist kokkupõrget just seal. Oktoobris 1954 sõlmitakse Pariisi kokkulepped, mis jõustuvad 1955. Nende sisu: Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsioonirežiim, st liitlased viisid väed välja ning ta võeti NATO liikmeks. Oli lubatud luua kaheteist deviisi suurune armee Bundeswehr. Vastuseks sellele rajasid NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Varssavi Lepingu Organisatsiooni VLO (põhimõteliselt NATO sarnane organisatsioon). 1955. aastaks on külma sõja kulminatsioon ületatud, selle põhilised vormid väljakujunenud, kuid sõda veel jätkub. Itaalia on 1946
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust.
Marshalli plaan nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks Trumani doktriin nägi ette kommunismi pealetungi peatamise NATO 1949. loodud ühise poliitilise juhtkonnaga, ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud ühendatud sõjajõududega lääneriikide kaitse liit. VMN 1949. a loodud IdaEuroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, loodi 1955 Hiina revolutsioon ja IdaAasia maad Olukord IdaAasias oli pärast II MS ebastabiilne, sest hävinud oli sõjaeelne koloniaal ja mõjusfääride süsteem, mille taastamine osutus võimatuks. Hiina 1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang (Chang) ja kommunistid (Mao). Mõlemad reziimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale.
ROWAN ATKINSON Date of Birth: January 6, 1955 The man with a rubber face, who can change his appearance from total buffoon to a snobbish aristocrat in the blink of an eye, was born and raised in Newcastle- upon-Tyne in England. With his farmer father, Atkinson attended a private school with his two older brothers. Following school, he furthered his education at Newcastle University. He then went to Oxford University to complete an electrical engineering degree. The school led him to future screenwriter Richard
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...........................................................................
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905)
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. ...
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
( ) , " ", . . (" " #6). C.S.Lewis. The Magician's Nephew (1955) ("The Narnia Chronicles" #6). 1. , , , . , , . - , . , , . , , . . , . - , , , . , . , - , - . . , , , . , , . - , , - . - , - . - ? - . ? - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , ... - "... , ", , . - , ! - . , - . - , , , , . - ! - . . - ... , - , - , , , , ... ... - , , . - , , - . , , , , : - , , , ? - , - , - , . - , . ? ? ! - - , - : ", ", : " ", . - ? - . , - , - - , - . - , ...
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb
muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvusliku väljendiga massiüritused. Rahva haritustase tõusis ja materiaalsed võimalused avardusid. Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, kuigi see oli range tsensuuri all, avardas see siiski eestlaste silmaringi. Põhja-Eestis näidati ka Soome kanaleid, sealt saadi informatsiooni välismaailma kohta. Läbi kõige suutis eesti rahvas siiski säilitada oma kultuuri. Väliseestlased, kes olid riigist lahkunud, avaldasid oma loomingut välismaal. Kodueestlased, aga jäid siia ning ei hüljanud oma riiki ja rahvust. Nõukogude kultuuripoliitikas oli väga halb
1925 - 2007 : 15 1925 : , : CCCP, : : 1955--2007 , - . , . 1955 . 1956 1989 . 1955 « ». « » (1959) « », « », « », «», « », « », « », « » 1, «» (). . . . 1- . M . . -- . -- -- -- 27 2006 . 27 2007 - . -. -- . C
majandusnõupidamisel Moskva eestvedamisel. • Asutajaliikmed: NSVL, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria. Liitusid hiljem: SDV (1950), Mongoolis (1962), Kuuba (1972), Vietnam (1978). • Kaubandus käis läbi 2-poolsete lepingute: NL andis naftat, gaasi, kivisütt; vastu sai tarbekaupa, tööpinke, toiduaineid, ravimeid jm. • Põrnikas, kes ei suutnud lennata, aga tegi koledat häält! VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON (VLO) • Asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. • Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. • Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta 1. juulil, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega. VLO • Asutati 14
E=mc² , 16 , ( ?) . · , , - . · 1895 . , . · , , , . * ( ) , . 1921. · 12 16 · · · · · · , , , . , . . , . 5 : 1. 2. 3. 4. 5. « »;, ... , , 5 (1968) · 18 1955 1 25 , . 19 1955 · , 12 . - ( Ewing Cemetery ), .
av film 1940 blev han tillfällig regiassistent vid Operan 1940 började han arbeta som manus bearbetare och medförfattare i Svensk Filmindustri tillfällig- ajutine tillbringa- veetma manus- käsikiri bearbeta-läbi/ümber töötama medförfattare- kaasautor Filmarbete Bergmans första stora prestation var i 1944 när han skrev manuset till "Hets" Bergman blev känd utanför Sverige med film "Sommarnattens leende" i 1955 som nominerades till Guldpalmen i Cannes året efter Filmarbete Hans mest kända filmer är: "Det sjunde inseglet" (1957), "Smultronstället" (1957), "Persona" (1966), "Höstsonaten" (1978), "Fanny och Alexander" (1982) Bergmans filmer brukar hantera (käsitlema) existentiella frågor om dödlighet (surelikkus), ensamhet (üksindus), religion och tro (usk) Familj Bergman var gift fem
Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: 1955 Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. 1955 bandugi konverents. MÕISTED Halsteini doktriin-Lääne-Saksamaa oluliseim välispoliitiline doktriin peale 1955 aastat. Doktriin lõpetati 1970aastaks, mil Lääne- Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus.Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks
Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL Andrea Terasväli Kunstielu Pariisis pärast sõda Suur näitus Pariisis 1944. aastal, aukohal Picasso ja Matisse Noorem kunstnike põlvkond oli omaks võtnud modernismi põhimõtted ning hakanud oma loominguga jõudma abstraktsionismini Valitses pluralism Abstraktsionism, sõjaeelne konstruktivism, kubism, (sotsialistlik) realism, impressionism. 1930. a hakkas Taani mööblimeister Ole Kirk Christiansen tegema puust mänguasju kohalike talunike lastele. Firma nimeks sai LEGO. Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) Täisnimi: Pablo Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso Kubismi rajaja Töötas kuni surmani väga mitmes laadis Hilisematel aastatel lähtus tihti kuulsatest minevikukunstnike teostest Joonistustes ja graafilistes teostes esines tihti erootilist temaatikat ...
NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine 2. Psühholoogiline mõjutamine 3. Majanduse nõrgestamine 4. Poliitiline võitlus Euroopas 10. - Harri Treuman- USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis Lääne-Saksamaad - Winston Churchill- inglismaa peaminister Atlandi harta üks osapooli. Loobus peaministri kohast 1955.a - Jossif Stalin- NL-i juht aastani 1953. Alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietsisteerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. - George Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani dokriin. marshalli plaani abil said USA moraalse võidu NL-i üle - Chang Kaishek- 1948 oli Hiina Vabariigi president kuni surmani
Analüüsis võrdlen enda, oma õe ja ema teabevälju. Mina olen sündinud 1993. aastal. Minu õde on sündinud 1978 ning vaatlen tema teabevälju aastast 1998. Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid
4 NATO: 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit. 4 1948 allkirjastavad 5 lääne EU riiki Brüsseli pakti: (Holland; Belgia; Lux.; Pr ; SB) 4 Asutajariigid: Brüsseli pakti 5 riiki + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada; 1952 Kreeka ja Türgi; 1955 SLV; 1982 Hisp 4 Kõrgeim organ NATO Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. 4 Peakorter Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai) Koreast saab 2 riiki 1950 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis)
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäi...
8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minevikku“ 20.saj. Karel Appel „Joonistus sinisel põhjal“ 1959 Jean Dubuffet „Võimuiha“ 1946 Figuratiivne kunst:
rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki. · EISENHOWERI DOKTRIIN e tagasitõrjumisdoktriin: toetas Trumani doktriini. Majanduslik ja sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu. · 1955 HALLSTEINI DOKTRIIN: Saksamaa Liitvabariigi doktriin, et kui keegi peaks Saksa DV tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist. · DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid
1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne- Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
elektrooniline arvuti; Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse; Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega · John von Neumann - 1946. aastal sõnastas järgmised printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1. põlvkond 1945 - 1955 Elektroonlampidega arvutid 2. põlvkond 1955 - 1965 Transistoritega arvutid 3. põlvkond 1965 - 1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid 4. põlvkond 1980 - ... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid 5. põlvkond ... - ... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt · Esimene sülearvuti- Osborne 1 · Loodi 1981. aasta - Osborne Computer Corporation firma poolt
· ... märts, , · , () . -- , Õpingud: · , . . · , , · 1955 , -18. 196 42 23 Perekond: · , , , - . Kosmonafikja: · - . , . Suri: · . . Pere: · -- a · -- -- lk2 · Nõukogude kosmonaut, esimene inimene maailmas, kes lendab kosmosesse lk3
Psühholoogia. , , «», . , , , , , , , , , , (. Edens, 2006; Lilienfeld & Arkowitz, 2007; Skeem & Lilienfeld, 2007 ). , . ; , . . « ? ? ? ? . , - . , . "(, 2005). , , , , « » (2006), , , . , - - , - . . , . « , » (Shane, Parkes, MacDonald, & Spielberg, 2002), - ( ), . , , , , , 19. , . . - . «», 10- . , , , . , . , ; ); ; , , . , , . , , , . , . : ? , ? , . , «», : ( « ») , ; ; ; ; ; , (, 1998). . , , (NS Gray, MacCulloch, Smith, Morris, & Snowden, 2003), (Karpman, 1961; McCord & McCord, 1964 ). , , -, (Hare, 19...
sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO liikmesriigid • Alates 1. aprillist 2009 on NATO liikmeid 28. • 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani • 1952: Kreeka ja Türgi • 1955: Saksamaa LV • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). • 2009
• Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist ühiskondlikus elus, olles mitmes ametis Kirjanike Liidus ja valitsusorganites. 1955 ilmus romaan ”Punased nelgid”, mis valgustab 1940. aasta sündmusi okupatsioonvõimude poolt kanoniseeritud ajalookäsitluse järgi. Sama võib nentida ta näidendite ”Aja käsk” (1946), ”Murrang” (1949) ja ”Inimesed risttuultes” (1960) kohta. Johannes Semper jätkas luule kirjutamist ka hiljem, kaasajal
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...
aastal Arkansases ning suri 12. septembril 2003. aastal Tennessees. Ta oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja, tuntud ka kui Mees Mustas. Ta tegutses aktiivselt aastatel 1955-2003. Johnny Cash sündis Kingslandis Arkansase osariigis Ray ja Carrie Cashi neljanda lapsena ning sai nimeks J. R., väidetavalt seetõttu, et tema vanemad ei suutnud nime suhtes kokkuleppele jõuda. Alles õhujõududega liitudes tekkis tal vajadus eesnime järele ja ta võttis endale ametlikuks nimeks John R. Cash. 1955 aastal Sun Recordsiga lepingut sõlmides võttis ta endale lavanimeks Johnny Cash. Sõbrad kutsusid teda Johniks, lähisugulased ka J. R.'ks. Tal oli kuus õde-venda. J. R. kasvas üles farmis, töötades juba lapsena koos teistega põllul. Laul oli perekonna igapäevane kaaslane. J. R. armastas muusikat kuulata nii raadiost kui ka ema esituses. Ema õpetas teda ka kitarri mängima. Juba poisikesena hakkas ta laule kirjutama ning esines koolipõlves kohalikus raadios.
Auastmed Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; Esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. Merereisid Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul tuli kaptenisilda: «Nüüd panen praami põlema!» Pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. ... Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950
2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ● 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels ● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor. (“Stepihunt”, 1927) Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib.
sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud
Hakati läbi vaatama mõningaid Stalini aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovits, Malenkov, Vorosilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustsovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud
Hakati läbi vaatama mõningaid Stalini aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris
· Oma elu jooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200. · Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. · 1921. aastal sai Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. · Iisraeli valitsus pakkus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Einstein loobus. · Albert Einstein suri 18. aprill 1955. Vastavalt tema soovile põrm tuhastati ja tuhk heideti lennukilt tuulde.
Mario Puzo Ristiisa Mario Puzo • Itaalia-USA kirjanik, stsenarist • Sündinud 15.okt 1920, Manhattan (NY) • II maailmasõjas liitus USA õhuväega • 3 poega ja 2 tütart • Esimene raamat ilmus 1955. aastal („Pime areen“) • Suri 2. juulil 1999 südameseiskumise tagajärjel Tuntumad teosed • „Pime areen“ The Dark Arena (1955) • „Õnnerikas palverändur“ The Fortunate Pilgrim (1965) • „Ristiisa“ The Godfather (1969) • „Lollid surevad“ Fools Die (1978) • „Sitsiillane“ The Sicilian (1984) • „Neljas Kennedy“The Fourth K (1991) • „Viimane don“ The Last Don (1996) • „Omerta“ (2000)
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 SULA JA ILLUSIOONID Aastakümmet 1955-1965 võib eesti kunsti nimetada sula ja illusioonide ajaks, millesse mahtus traditsioonide taastamine ja uuenduste algus, kunstielu koondamine Tallinna, eesti kunsti kaitsemehhanismi kujunemine ning sõjajärgse avangardi algus. Siit algas selle kinnise mudeli areng, mida nimetame sõjajärgseks eesti kunstiks. Aega alates 1955. aastast võib nimetada ka sotsialistliku realismi kui väga ühtse kanoonilise kujutusviisi lagunemise alguseks. Muidugi ei kadunud nõukogulik mõtteviis kuhugi, ta võttis hoopis laiemad ja ebamäärasemad vormid ja transformeerunud kujul suunas ideoloogiliselt eesti kunsti 1980. aastate lõpuni. 1950. aastate II poolel toimus ühelt poolt teatud majanduskasv ning elustandardi tõus, mida saatis televisiooniajastu ja kuulus teaduslik-tehniline revolutsioon
rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955. Kihnu kalurid (Kakuami ankruid vedamas) 1955. Õhtul Kihnu sadamas. 1951. Maastik Läänemaalt. 1961. Kullamaa Sauetõnk. 1976. Kurv. 1959 Rütm. 1979. Elulõng. 1994.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
