Kolme põlvkonna teabeväljad (1)

Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja piirivalvekolledž
Agnes Kaasik
KOLME PÕLVKONNA TEABEVÄLJAD
Analüüs
Juhendaja : Eda Sieberk
Paikuse 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.TEABEVÄLJADE ANALÜÜS 4
1.2Mina 4
1.3Minu õde 6
1.4Minu ema 8
2.KOKKUVÕTTEV TABEL 10
KOKKUVÕTE 12

SISSEJUHATUS

Analüüsis võrdlen enda, oma õe ja ema teabevälju. Mina olen sündinud 1993. aastal. Minu õde on sündinud 1978 ning vaatlen tema teabevälju aastast 1998. Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.
Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid. Kolmandaks uurin operatiivse teabe saamise viise, meediaväljaanded, TV, internet , raadio, mida sellel ajal loeti ja vaadati, mis oli olemas ja mis mitte.

TEABEVÄLJADE ANALÜÜS

Mina

Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat roll mänginud kodu ja perekond. Kindlasti ei ole veel kõik väärtused ja hinnangud väljakujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik mida vanemad rääkisid olid õige ja kui tekkis küsimusi olid nemad alati esimesed, kelle poole sai pöördutud. Mu vanemad hindasid kõrgelt kodu, perekonda ning haridust, samuti hindasid nad spordi tegemist, eriti isa. Tähtsal kohal olid ja on kapraegu raamatud. Nooremana oli kool perekonna kõrval tähtis osa, sealt said alguse kõik tegemised - sõbrad ja huvialad said alguse koolist. Ülkoolis see enam nii ei ole, kuid väärtushinnangute kujdamisel mängib endiselt kool suurt rolli. Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Samuti on ülikooliaeg see, kui kujuneb välja kindlam suhtlusringkond. Eelnevalt kirjeldatud, teadmised, normid ja väärtused moodustavad minu teabevälja fundamentaalse kihi (F-kihi). Minu teabevälja fundamentaalses kihis on juba suurel hulgal väljakujunenud väärtushinnanguid.
Ülikooli ülesanne pole ainult erialaselt harida, vaid anda ka üldteadmisi elus toimetulekuks. Ülikoolis on üldiselt kolme tüüpi aineid. Ühed on sellised, mille peab lihtsalt läbima, et pääseda õppima huvitavamaid ja vajalikumaid aineid. Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad. Neid aineid tuleb hoolega õppida, et olla oma eriala vääriline. Kolmandad on lihtsalt huvitavad ja kasulikud ained. Viimastes käiakse hea meelega, isegi siis, kui need ei ole kohustuslikud, sest need on lihtsalt silmaringi laiendavad. Praktilisi oskusi saan nii kodust kui ka koolist. Ilmselt mu elu üks tähtsamaid otsuseid oli kohe peale põhikooli tulla maalt ära linna gümnaasiumisse, kus alustain juba 16-aastaselt üksi elamist, üürisime sõbrannaga korteri. Sain ilusti oma elu ja kooliga hakkama, see näitab, et olin omandanud põhikooli ajal kodust ja koolist piisavalt teadmisi, et olla valmis üksi elama asumiseks, muidugi toetasid mind vanamad, kuid hakkama tuli siiski igapäevaste asjadega saada ise, sest polnud enam vanemaid käe-jala juurest võtta, kes tegid kõik ette-taha ära. Lasteaias ma paraku ei käinud, kuid arvan, et see ei ole mu elu eriliselt mõjutanud ka, sest olen igati oma asjadega hakkama saanud ja ilmselt siis selle võrra rohkem õppinud vanematelt õdedelt ja emalt-isalt.
Võrreldes varasemate aegadega ei ole teabe hankimine enam tänapäeval probleem. Peamiseks operatiivse info allikaks on kujunenud internet, mille vahendusel saab lugeda nii ajalehtede online väljaandeid kui ka kuulata raadiot ning vaadata erinevaid telesaateid ja otseülekandeid nt. spordisündmustest. Samuti on rajatud paljud infosüsteemid interneti ning tehtud inimeste elu lihtsamaks, sest paljusid asju saab ajada interneti teel, kohale minemata, näiteks pangaülekanded ja saab broneerida kõik võimalike teenuste aegu. Internet on suureks peavalus kindlasti ka paljudele tänapäeva lapsevanematele, sest seal leidub erinevaid ohte ning suur mure on ka arvutisõltuvus. Raadio, televiisor ning arvuti on olemas tänapäeval enamikel inimestest. Internetis on palju teavet ja otsinguvõimalused on laiad , mistõttu paberraamatute kasutamine järjest väheneb, kuid pean mainima, et tihti meeldib mulle raamatut sirvida rohkem, kui lugeda internetist, eelkõige õppematerjale on parem lugeda paberkandjal. Omavaheline suhtlus toimub peamiselt interneti ja telefoni vahendusel. Peaaegu üldse ei saadeta enam paberkirju ja kaarte, kõik käib interneti vahendusel.

Minu õde

Peab oluliseks oma peret, kodu, tööd, vanemaid, õdesid, lähisugulasi ja sõpru. Eelkõige on õe väärtushinnanguid kindlasti kujundanud vanemad. Mõningad väärtushinnangud on omaksvõetud lapsepõlvest ning mõned on ajajooksul kujunenud. Kodus on alati olnud nii, et peab asjadega ise hakkama saama ja kui ongi mõni asi millest mõistus, jõud ja arusaamised üle ei käi, siis tuleb abi paluda . Vanemad on mulle õpetanud palju ise seisvust. Lapsena tahtis ema, et õde seoks oma elu muusikaga, aga kuna nad olid alati tööga nii palju hõivatud, siis kontroll tema tegevuse üle oli kohati lünklik. Muusika hariduse omamine jäi poolikuks. Mulle meeldis laulda ja sportida. Nendest pisikutest on tänaseni jäänud sport .
Lasteaias mu õde ei käinud, koolitee algas aga Imavere põhikoolist ning edasi suundus ta kutsekooli Viljandisse, kus siis pandigi vanematelt õpitud iseseisvus praktikasse, sest elada tuli ühikas ja olla üsnagi iseseisev. Peale kooli suundus õde õpitut praktikasse panema Saksamaale ühte turismitallu. Eestisse tagasi tulles otsustas, aga minna edasi õppima Sisekaitse akadeemia justiitskolledžisse, kus omandas kõrghariduse. Väärtushinnangute kujunemisest lisaks vanematele on osa ka koolil , õpetajatel ja sõpradel.
Ajal mil õde koolis käis ei olnud informatsioon nii kättesaadav, kui praegu. Peamisteks teabe saamise allikateks olid ajalehed, raadio , tv ja raamatud. Internet sellel ajal nii populaarnne ei olnud, inimesed ei osanud seda veel nii hästi kasutada, kui praegu, sest see oli üsna uus. Eelistati rohkem raadiot ja ajalehti teabe saamiseks. Silmaringi laiendamiseks olid peamised abivahendid raamatud. Suhtlemine käis juba telefoni teel, kuid üsna populaarne võrreldes praegusega oli ka paberkirjade ja postkaartide saatmine .

Minu ema

Kodunekasvatus oli karmim , kuid samas oli tööd rohkem, sest kõik tuli käsitsi teha ja lastekasvatamiseks ei jäänud nii palju aega, kui tänapäeval. Minu vanemad on kasvatanud mind ka veidi selle järgi, kuidas neid kasvatati. Iseseisvaks muutus ema elu siis, kui ta läks kodust vanemate silme alt ära kaugemale kooli Olustveresse ning hakkas seal õppima. Kodust sai ema kindlasti kaasa töökuse ja aususe, millest juhinduda ning mis on palju kasu toonud . Ema arvates on kodu ja pere kõige alus ning see, millest sa oma eluteel esialgu juhinduma hakkad. Kodust saad kaasa põhitõed, kool ja sõbrad on järgmine, mis ilmselt suunab sind elus erinevaid valikuid ja otsuseid tegema.
Minu ema on lõpetanud Olustvere sohvoostehnikumi ning sai sealt nii keskhariduse kui ka elukutse . Enne õppis Imavere kaheksa klassilises koolis, sest sel ajal ei eksisteerinud mõistet põhikool. Kooli kõrvalt toimusid kaa erinevad spordivõistlused, põhiline oli suvine võrkpall. Emale meeldisid väga ka hobused , kuid sel ajal ei tohtinud olla kodus hobuseid ning seetõttu käidi tihti ratsutamas kolhoosi hobustega ning tehti nendega ka erinevaid töid, nt. heina riisumine.
Operatiivse teabe põhiliseks allikaks on raadio, ajalehed ning teised inimesed. Oma osa on ka televisioonil, kuid riik ei lase paljusid saateid tsensuuri tõttu eetrisse. Seetõttu näidatakse televisioonist põhiliselt sõjafilme ning „Aktuaalset kaamerat“. Raadiojaamadest on põhiline „Eesti Raadio“, kuid salaja kuulatakse ka „Ameerika häält“ ning „Vaba Euroopat“, kus on uudiseid mujalt maailmast ehk väljastpoolt NSV Liitu. Ajalehtedest loetakse näiteks „Noorte häält“, „Rahva häält“ ning „Edasit“. Ajakirjadest ilmub „Nõukogude naine“ ja „Noorus“. Omavahel suhtlemine toimub kirja teel, kuid mingil määral kasutatakse ka telefone. Kodus on telefon aga vähestel ning seetõttu ei ole sel omavahelisel suhtlemisel erilist tähtsust.

KOKKUVÕTTEV TABEL

Teabeallikate liigid
Teabeallikad ja näited
Teabeallika sisu
MINA
vahetu suhtlemine
pere, sugulased, sõbrad, tuttavad, koolikaaslased
usaldusväärne, põhjalik
kirjade saatmine
e-post ( Gmail ), MSN ja Facebook
usaldusväärne, põhjalik, informatiivne
telefonikõned
mobiiltelefon , info edastamiseks
usaldusväärne, pealiskaudne , informatiivne
trükimeedia
veebiväljaanded ( Postimees , Elu24 , Delfi); ajalehed (Postimees, Eesti Ekspress, Sirp ); ajakirjad (Cosmopolitan)
keskmiselt usaldusväärne, tõsine või meelelahutuslik, informatiivne
televisioon ja raadio
ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Sky Plus . Raadiot kuulan enamasti interneti vahendusel
peamiselt meelelahutuslik, vahel tõsine, üsna usaldusväärne
raamatud
erialane kirjandus,
usaldusväärne, informatiivne, põhjalik
teater ja kino
Enamasti kino, harvem teater,
meelelahutuslik
internet
ÕIS, veebisõnaraamatud, Google,
keskmiselt usaldusväärne, väga informatiivne
EMA
vahetu suhtlemine
pere, sugulased, sõbrad, tuttavad, koolikaaslased
usaldusväärne, põhjalik, informatiivne
kirjade saatmine
tavapost, telegramm
keskmiselt usaldusväärne, üsna põhjalik, informatiivne
telefonikõned
lauatelefon, telefoniputka, lühema ja pikema jutu rääkimiseks
keskmiselt usaldusväärne, üsna põhjalik, informatiivne
trükimeedia
ajalehed (Noorte Hääl), ajakirjad (Teater. Muusika. Kino)
alla keskmise usaldusväärne, selektiivselt loetavad teemad
televisioon ja raadio
Soome televisioon (muusikasaated), Vikerraadio (uudised ja muusika)
keskmiselt usaldusväärne, informatiivne
raamatud
erialane kirjandus, kirjandusklassika, kriminullid
üsna usaldusväärne, informatiivne, meelelahutuslik
teater ja kino
peaaegu kõik lavastused ja filmid
meelelahutuslik
VANA-EMA
vahetu suhtlemine
pere, sugulase, sõbrad, tuttavad, töökaaslased
usaldusväärne, põhjalik, informatiivne
kirjade saatmine
tavapost, telegramm
keskmiselt usaldusväärne, üsna põhjalik
telefonikõned
lauatelefon naabritel
keskmiselt usaldusväärne, informatiivne
trükimeedia
ajalehed (Edasi) ja ajakirjad (Sirp ja Vasar, Nõukogude Naine)
alla keskmise usaldusväärne, selektiivselt loetavad teemad
televisioon ja raadio
televisiooni polnud, Eestis mängitavad raadiojaamad (uudised, muusika)
alla keskmise usaldusväärne, paljuski meelelahutuslik
raamatud
uudiskirjandus ja kunst
peamiselt meelelahutuslik, põhjalik
teater ja kino
balletid ja Nõukogude Liidu filmiklassika
meelelahutuslik
Tabel 1.

KOKKUVÕTE

Minu teabeväli aastal 2013 on palju suurem võrreldes minu õe teabeväljaga aastal 1999 ja ema teabeväljaga aastal 1975. Eriti annab teabeväljade suurus tunda minu ja minu ema vahel, sest need on nagu kaks täiesti erinevat ajastut . Valdav osa mulle vajalikust informatsioonist koondub internetti, kuid ema ja õe jaoks koondus informatsioon raadiosse ja ajalehtedesse, samuti raamatutesse. Ühiseks jooneks võiks öelda, et kõigile on olnud oluline perekond ja kodust kaasa saadavad teadmised ja põhitõed eluks. Valikute tegemisele elus on kindlasti lisaks perele kaasa aidanud ka sõbrad. Oluline on olnud ka kool, kus on lisaks kodust kaasa saadud väärtushinnangutele omandatud veel teisigi. Kooliajal ilmselt leiab end iga inimene, just põhikooli ajal saadakse aru, mida tegelikult elult tahetakse ja mis eriala suundutakse edasi õppima. Ma arvan, et nii fundamentaalne, spetsialiseeritud kui ka operatiivne teave koos moodustavad terviku ning on elu kujunemisel väga olulised.