1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maaref...
Mälestused aastatest 1985-1992 Lugusid nõustus rääkima ema. 1989. aastal toodi asutusse, kus mu ema tol ajal töötas, arvutid. Välimuselt olid need enam- vähem samasugused nagu tänapäeval, kuid ikka suuremad. Ema kirjeldab neid, kui äärmiselt aeglaseid suuri kobakaid. Selleks, et töötajad arvutiga tutvuksid ja selle kasutamise endale selgeks saaksid lasti neil sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni pr...
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu
I Eesti taasiseseisvumise eeldusel RAHVUSVAHELINE TASAND 1. Lagunes kogu nn. sotsialismimaailma süsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NSVL võimu alt 2. Lääneriigid aitasid riike, kus soovisid NSVL haardest vabaneda 3. Nõrgenes ENSVL rahvusvaheline positsioon (Afganistani sõda) 4. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) NSVL TASAND 1. NSVL majanduses - sotsiaal ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4
C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid NSVL põhjustatud valu eestalstele leevendas ja andis uut lootust laulmine : Peale ENSVL tekkimist, mil enam Eestit polnud, siis aitas eestlastel kokku hoida laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Nõukogude propagandamasin taipas nüüd, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G.
kõrvad.Eestisse jäetud nõukogude võimu ülesanne oli olla Moskvale infoallikas ja hoida sisemist korda ning kindlustada komm režiimi.Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonda.1991.aastaks oli Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti ja 87147ha maad. Suuremad alad olid Aegviidu,Laeva,Nursi ja Värska polügoon.Sõjaväe kasutuses olnud maadelt pidid elanikud lahkuma.Üsna sagedased olid konfliktid sõjaväe ja tsiviilelanike vahel(eriti sõjajärgsel perioodil). 1944-1950 oli ENSVl oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn.Eesti „sõjavägi“ moodustati Punaarmee Eesti 8.laskurkorpuse baasil.Rahvusväeosad saadeti laiali peale seda,kui Gruusia rahvusdiviis keeldus rahva vastu välja astuma. Kodanliku nats võitluses pandi esmalt silt külge haritlastele(et neist lahti saada).Venemaalt tulnud võimumeestele tundus,et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatanud kodanliku nats,seejärel saadeti kõrge parteikomisjon asja uurima ning 07,03,1950 kinnitati otsus
o Puhastus riigiparaadis ministeeriumite kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhtkond, maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega. o Annektsioon: EKP Eesti Kommunistlik Partei ainuke lubatud poliitiline organisatsioon Elustati Eesti Töötava Rahva Liit propagandakampaania Eesti ümbernimetamine ENSVL tagandati K. Päts o 25.08.1940 - ENSV konstitutsioon Eesti seadused asendati Vene omadega Seadusandlik võim Ülemnõukogule (J. Vares) Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J. Lauristin) - Majanduslikud ümberkorraldused o Riigistamised natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad
Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Selleks ajaks vabatahtlikult kolhoosidesse mitte astunud inimestelt võeti nende varad ja loomad lihtsalt ära. Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasuti kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest. II. EESTI NSV 1950-1970 AASTATEL 1. Muudatused NSVL ja ENSVL juhtkonnas; selle mõju Eesti arengule: 2. 1953 märtsis suri kauaaegne NSVL diktaator J. Stalin. Pärast lühiajalist võimuvõitlust NLKP ladvikus (19531956) ning siseministri ja julgeolekujuhi L. Beria füüsilist kõrvaldamist ja NSVLi uueks liidriks kuni 1964 Nikita Hrustsov. ENSVL juhtkonna etteotsa tõusis Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Johannes Käbin (1950-1978)
annaabi.ee 
