Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president.
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises.
kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus
kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus
Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed?
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure
Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine Monokulturism -ühe kultuuri või maavara viljelemine Kultuurirevolutsioon -Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Iisrel -juutide riik, mis paikneb lähisidas Apartheid -rasside eraldamise poliitika LAVs Vabamajandus -vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Isikud Mao Zedong -Hiina RV juht J.Nehru -I peaminister Indias A.Pinochet -Tsiili diktaator F.de.Klerk -LAV juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast J.Gandhi -India peaminister J.D.Peron -Argentiina dikaator N.Mandela -LAV I mustanahaline president M.Ghandi -India peaminister D.Xioping -Hiina poliitik J.Jeming -Hiina peaminister A
Referaat Kolmas maailm Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber 2012 õa. Hiina Rahvavabariik Aastatel 1911-1913 toimus Hiinas revolutsioon, mille käigus kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. Kuid Hiina eri piirkondi valitsesid vaenutsevad rühmitused. Rahvuslikul Rahvaparteil õnnestus Hiina ühendada. Hiina Kommunistlik Partei alustas selle peale kodusõja. Jaapani sõjaväe sissetung lõpetas ajutiselt kodusõja, mis jätkus peale jaapanlaste väljatõrjumist 1945 aastal. NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus :
1995 Rootsi ja Soome astuvad EL 1998 Eesti läbirääkimiste algus ELga 28.06.1914 atendaat Sarajevos 28.07.1914 algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 04.08.1914 Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale 09.1914 Marne`i lahing 08.03.1916 algab veebruarirevolutsioon Venemaal 31.05.1916 Jüüti merelahing 03.1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 15.03.1917 Nikolai II loobub troonist 04.1917 USA astub I maailmasõtta 12.04.1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 11.1917 Oktoobri revolutsioon 16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06.1920 Eesti I põhiseadus 24.02
USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias. Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Idabloki iseloomustus: 1) Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli
Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister. India Vabariik 20. sajandi keskel. 1935. a India valitsemisseadus: 1947. a jagati India kaheks: Pakistan ja India Aastal 1950 vabaneb Inglise ülemvõimust, kuulutati välja India Vabariik. Indias kehtestati parlamentaarne riigikord, mida toetas Nõukogude Liit. Juhtivaks parteiks sai Indi Riigikogu. 1956. a kuulutab Pakistan välja Islami Vabariigi. Eesotsas diktaatorid, keda toetas U.S.A. Pakistan omab tuumapommi. Kokkuvõte Aasia suurriikidest Jaapan Hiina India Jaapani-Vene, Jaapani-Hiina Mandzu dünastia vastane Ühendriikide koloonia. sõda. revolutsioon. Vabariigi kuulutamine. Kodaniku allumatuse Mandzuuria okupeerimine, kampaania. teine Jaapani-Hiina sõda. Hiina-Jaapani sõda, kodusõda.
2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev
2.3. Kultuurirevolutsioon: (1965.a.-1976.a.) (Vt.ka õpik lk.116-118) · 1960-ndate esimesel poolel loobuti järk-järgult suure hüppe plaanidest, kuna oli näha sellega kaasnev täielik allakäik: loobuti suurkommuunidest tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus oma kohast HKP juhtkonnas jäid ilma mitmed inimesed, keda süüdistati majanduse hukutamises suudeti taastada suure hüppe eelne tase tööstuses ja põllumajanduses · Mao Zedong, kes nägi selles oma võimupositsioonide õõnestamist, hakkas kritiseerima HKP-d lähenemises kapitalistlikule süsteemile ning soosis seetõttu sõjaväe osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, et leida sealt oma edasisele tegevusele toetajaid. · 1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli: ametlikult "linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vaheliste vastuolude kaotamine"
Nii läks kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle HKP kätte. (ca veerand riigi territooriumist). Ülejäänud ala kuulus veel Goumindangile. 1946. aasta kevadel algas mõlema vahel jälle kodusõda. 1949. aasta aprillis langes kommunistide kätte Nanking. Chang Kaishek, koos ca 200 000 mehe ja enamuse riigi kullavarudega taandusid Taivani saarele. Seal säilis USA sõjajõudude kaitse all Hiina Vabariik. 1. okt. 1949. a. kuulutas kommunistide liider Mao Zedong [Mao Tse Tung (1893 1976)] Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. 1949. a. tuli kokku Hiina rahvuspoliitiline konverents, mis pidi saama maoistliku reziimi kõrgeimaks organiks. Moodustati: administratiivnõukogu (= valitsus), eesotsas peaminister Zhou Enlai (Chou En-lai) Valiti: Page 3 of 1 alaliselt tegutsev seadusandlik organ: Keskvalitsuse
b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika
GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis. ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :))))))))
Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne
aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud katset kommuniste purustada. Ebakindlaks jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 toimunud nn Suure retke (käigus liikusid kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao Zedong. HIINA Jaapan alustas 1931 septembris Mandžuuria okupeerimist. Okupeeritud aladele moodustasid jaapanlased 1932 enesele alluva Mandžukuo nukuriigi, mis eksisteeris kuni Teise maailmasõja (1939-1945) lõpuni. Jaapanlased panid riigi etteotsa 1912 Hiina troonilt tõugatud mandžu päritolu viimase keiseri Pu Yi. 1932-1934 presidendina ja pärast seda Mandžukuo keisrina valitsenud Pu Yi oli kõigest jaapanlaste käsutäitja. HIINA
· 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm
a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA
Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm 1950 esimene vesinikpomm
UNGARI ÜLESTÕUS:1956, toimuis budapestis poolas meeleavaldus, mis kasvas üle vastuhakuks.tänavale saadeti nsvl tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid
LV jne), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili ja Pakistani reziimid). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud
tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu
abil hoida kinni oma kodanikke), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini) o Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA o 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista, võimule tuli Fidel Castro, keda peeti liberaaliks o Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga o Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri o Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse
· USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.). · Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid)
(1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja
1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks ja kommunistliku partei juhiks oli Mao Zedong. Hiinast kujunes diktatuuri riik, majanduses mingi üle käsu ehk plaanimajandusele. 1958. aastal nn ,,Suur Hüpe" raames loodi hiigaslikke majandeid ehk rahvakommuune, kiirendati suurtööstuse arendamist ning korraldati majanduslikke eksperimente. Rahva rahutuste maha surumiseks algatati 1966. a nn Kultuuri revolutsioon st Ma Zedongi vastaste kiusamine. Mao surma järel, 1976. aastal tulid võimule mõõdukad kommunistid
Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON e VARSSAVI PAKT 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. KUULUTATI VÄLJA HIINA RAHVAVABARIIK 1949 kuulutati Pekingis välja 3. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS WINSTON CHURCHILL oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955 HARRY TRUMAN Harry S. Truman oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika
Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
