5

doc

Nõukogude Liit 1928-1939

Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaar...

Ajalugu → Ajalugu

55 allalaadimist

3

docx

Andy Warhol 1928-1987

Andy Warhol 1928-1987 Andy Warhol oli ameerika popkunstnik, näitleja, kirjastaja, lavastaja ja filmitegija. PÄRITOLU JA PEREKOND Andy Warhol sünninimega Andrew Warhola sündis 6. augustil 1928 Pittsburghis Pennsylvania osariigis Tshehhoslovakkia immigrantide perre. Tema vanemad olid pärit endise Tshehhoslovakkia kirdeosas asuvast külast nimega Milkona tshehhi russiinid. Andy ema Julia Warhola kolis 1950. aastatel koos oma 8 siiami kassiga Andy juurde New Yorki ja elas temaga koos kuni oma surmani. Samal ajal muutis Andy oma perekonnanime kirjapildi Warholiks. Koos andsid nad välja käsitsi joonistatud raamatuid

Ajalugu → Ajalugu

5 allalaadimist

10

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23

Geograafia → Geograafia

30 allalaadimist

9

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. · Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. Peep Reimer 4 6. Briand-Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). · Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks.

Ajalugu → Ajalugu

299 allalaadimist

1

docx

Referaat meditsiini ajalugu - Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928

Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa ­ 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming olulise avastuse, avastas lüsosüümi

Meditsiin → Meditsiin

3 allalaadimist

12

odt

Tooma Katsebaas

Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

1

doc

Kadrioru Kunstimuuseumist

Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on

Ajalugu → Ajalugu

11 allalaadimist

2

docx

FRITZ HUNDERTWASSER

FRITZ HUNDERTWASSER Ta sündis 1928 aastal 15 detsember ja suri 19. veebruar 2000 Tema päris nimi on Friedrich Stowasser, ta on Austria päritoluga. Tema ema oli juut, seega oli neil palju probleeme, sest toimus just Teine maailmasõda ja holokaust. Tänu sellele siis olid nad sunnitud teesklema et nad on kristlased, see õnnestus neil tänu sellele, et Stowasseri isa oli Katoliiklane. Pärast II MS läks ta õppima Kujutava Kunsti Akadeemiasse Austrias Viennas, seal õppis ta siiski vaid 3 kuud. Sest ta otsustas, et tema inspiratsioon ja edu ei on kuskil mujal. Ta võttis kasutusele oma kunstniku nime Hundertwasser ja läks maailma avastama. Tema esimene suurem saavutus oli 1952 aastal, kui ta avas oma esimese näituse Viennas Oma hilisematel eluaastatel jäi ta paikseks Uus-Meremaale. Seal ta omas väga suurt maa-ala ja see oli koht kus ta sai oma unistuse realiseerida ehk elada ja töötada loodusega tihedalt seotult. LOOMING Hundertwasser on...

Kultuur-Kunst → Kunst

2 allalaadimist

14

odt

William Faulkner "Hälin ja raev" referaat

.................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule ....................................................................................................................................................8 Hälin ja raev.........................................................................................................................................9 Osa 1: 7.aprill 1928..........................................................................................................................9 Osa 2: 2. juuni 1910.........................................................................................................................9 Osa 3: 6. aprill 1928.......................................................................................................................10 Osa 4: 8. aprill 1928.............................................................

Kirjandus → Kirjandus

37 allalaadimist

3

docx

FREOONID

FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti

Keemia → Keemia

37 allalaadimist

8

odt

Adolf Hitler ja Franklin Delano Roosevelt

1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. 1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh

Ajalugu → Ajalugu

6 allalaadimist

9

pptx

Eesti spordisaavutused 1920-1940

Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D  Olümpiamängud Kuldmedal  Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920  Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924  Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928  Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928  Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936  Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal  Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920  Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920  Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924  Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928  Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936  August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal  Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

14

pptx

Eesti spordi saavutused 1920-1940

• Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge)  MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees)  William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine)  RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma)

Varia → Kategoriseerimata

6 allalaadimist

2

odt

Raamatu „EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006“ tutvustus

,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 ­ 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...

Sport → Kehaline kasvatus

13 allalaadimist

17

odt

Vene essee teemal "vene ballett"

, . , , . . , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) .  , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . ( ) -- «» « » . « », -- , « ». . , . , . « » , , , . , , -- , -- . , . , : , : , , -- , -- [3]

Keeled → Vene keel

27 allalaadimist

4

xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks Kergjõustik Pariis 1924 Pronks Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Pronks Odavise Pariis 1924 Pronks Vabamaadlus Amsterdam 1928 Kuld Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Kuld Tõstmine Amsterdam 1928 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Pronks Purjetamine Amsterdam 1928 Pronks Vabamaadlus Berliin 1936 2 Kulda Poks Berliin 1936 Hõbe Vabamaadlus Berliin 1936 Hõbe

Sport → Kehaline kasvatus

52 allalaadimist

8

doc

Eesti kroon

Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (1924­1927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (1924­1927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni

Majandus → Teenindus ja müük

63 allalaadimist

69

pdf

Modernism

17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta ­ luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1  17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ­...

Arhitektuur → Antiik mööbel ja...

10 allalaadimist

26

odp

Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused

● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu “Estonias” ● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks ● 1934. a. 30

Meedia → Meedia

4 allalaadimist

8

doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...

Sport → Kehaline kasvatus

12 allalaadimist

30

pptx

Eesti krooni lugu

EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK  ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform  ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal  RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON  EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

5

docx

Probleemilahendus

« » . . : wikipedia.org; antiplagiat.org; svoboda.org. 1928 , « », , . , . , , . 1928 , « » «». , , , . , . 1970- , 1929 , , 1919 . «» , , 22- . : « -- , - . . !» « ». . . , , « », , . 1930 , , 3 1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , .

Filoloogia → Vene filoloogia

2 allalaadimist

6

odt

Adamson-Eric

aastal astus Adamson-Eric esmakordselt välja kodumaa kunstipubliku ees ­ kui mitte arvestada üht tema tööd ,,Pallase" õpilastööde näitusel jaanuaris 1923. Kaks aastat hiljem toimus tema rahvusvaheline debüüt kolmel Pariisi näitusel. 1927. aastatel Adamson-Eric ei kopeerinud maastikumaalides ainult loodust, vaid püüdis edasi anda selle meeleolu, mida loodus sisendab. Ta pani maastikku oma hinge. Portreed maalides ei püüdnud tabada oma, vaid maalitava meeleolu. 1928. aasta juulis oli avatud näitus, kus Adamson tõestas, et hakkas pääsema maalimise kunsti saladustesse. 1929. oli Adamson.Eric toonud nautimiseks rohkearvulise lõuendeid Eesti Kunstimuuseumisse Tallinnas. 1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks natüürmort. 1930. aastatel hakkas Adamson-Eric tegelema vabaõhumaaliga. Ta maalis Hispaania, Baskimaa ja Kreeka maastikke. Näiteks 1934. aastal Kreekas maalitud maastikke on säilinud seitseteist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

24 allalaadimist

2

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel - konspekteering

Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

5

docx

Spoordiajalugu 3. KT

Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel:  1896-1916 ja 1919-1925  1894-1896 ja 1919-1925  1894-1896 ja 1916-1919 21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud: 1920-Antverpen 1924-Pariis 1928-Amsterdam 1932-Los Angeles 1936-Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa:  1896  1900  1904 23.I taliolümpiamängud toimusid:  Londonis  Chamonixis  Garmisch-Partenkirchenis 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast:  1928  1932  1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal  William Penny Brooks  Richard Chandler  Robert Dover 26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920  Ateena OM  Antverpeni OM  Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928  Antverpeni OM  Amsterdami OM  Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas:  Võimlemine ja tennis  Tennis ja golf  Ujumine ja võimlemine

Ajalugu → Spordiajalugu

13 allalaadimist

12

odt

Marie Underi elulugu

Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...

Kirjandus → Kirjandus

5 allalaadimist

16

pptx

Mihhail Afanasjevitš Bulgakov, "Meister ja Margarita"

Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938. a lõpetas „Meistri ja Margarita“. • 1939. a Bulgakovi nägemine halvenes. Testament. • 1940. a surm. Maetud Moskvasse. Mõningad teosed Romaanid ja lühiromaanid:

Kirjandus → Kirjandus

9 allalaadimist

4

pptx

Arvo Kruusement

ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm.

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

4

docx

20. sajand - fašismi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi võrdlus

*hiilgus (Rooma impeerium) tühistamine) *ehitada üles võimsa tööstus 1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik 1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 ­ Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 ­ Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P ­ Vene

Ajalugu → Ajalugu

34 allalaadimist

3

doc

1920-1930

Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel. Hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus kuna see ei suutnud oma organisatsiooni liikmeid kaitsta

Ajalugu → Ajalugu

196 allalaadimist

3

rtf

Valjala Sassi kool

Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

2

doc

Библиоте́ка и́мени Ле́нина

. 1 1828 . (. . ) 43 . ( . . 17 . 247 ), 150 000 , 350 000 , , . , 29 1992 1928 . , , ; - , , , . : , www.rsl.ru  Raamatukogu nimega Lenin Raamatukogu asutati 1. juuli 1828. Venemaa Riikliku Raamatukogu (endine Raamatukogus. Lenin) on rohkem kui 43 miljonit ühikut (sealhulgas rohkem kui 17 miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29

Keeled → Vene keel

4 allalaadimist

6

doc

Soirt Eesti Vabariigi ajal 1920-1940

Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat. Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt. Uus tõus toimus 1928 aasta olümpiamängudel Amsterdamis. Mängudeks valmistati eestlasi ette hoolikamalt, süsteemikamalt, ent tulemused kujunesid nõrgemaks kui varem. Seal võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organ-spordinõukogu, mis pidi

Ajalugu → Ajalugu

19 allalaadimist

1

odt

Eno Raud

Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud

Kirjandus → Kirjandus

29 allalaadimist

9

pptx

Marie Under

Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn ­ 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843­1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854­1934). Neil oli 5 last ­ Evangeline (1880­1932?), Gottried (1881­1882), Marie (1883­1980), Berta (1885­1974) ja Christfried (1887­ 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4­9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...

Kirjandus → Kirjandus

12 allalaadimist

5

docx

Eesti olümpiavõitjad

1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport

Sport → Sport

8 allalaadimist

1

odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...

Sport → Kehaline kasvatus

34 allalaadimist

11

ppt

William Faulkner, esitlus- "Hälin ja raev"

vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa.  Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster. Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast. Neljandas ja viimases osas, päev peale esimest osa ehk 8. aprill,

Kirjandus → Kirjandus

29 allalaadimist

4

doc

Venemaa 1918-1940

· Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus · kaardisüsteem · 1928.a. taastati repressiivsed meetodid vilja kogumise (kokkuostuhind oli olnud madal) · 1928.a. industrialiseerimine · 1928.a. kollektiviseerimine · Bürokraatia kasv: rahvakomissaride arv kasvas 18-lt 41-le Industrialiseerimine (1928-) · Rahaliste vahendite "ümberpumpamine" põllumajandusest ja kergetööstusest rasketööstusse · Eesmärk ­ muuta NSVL lühikese ajaga tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kasv ja

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

30

pptx

Marie Under

 Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel.  Luulekogud  1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917  1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913  1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918  1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920  1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922  1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927  1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927  1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929  1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930  1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935  1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942  1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954  1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget

Kirjandus → Kirjandus

18 allalaadimist

2

docx

Dawesi plaan

tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

8

ppt

Roald Amundsen

Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 ­ 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *1903­1906 läbis ta laeval "Gjøa *1903­1906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäed­põhjapoolus­Alaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsi...

Geograafia → Ühiskonnageograafia

6 allalaadimist

2

rtf

Eesti olümpiavõtjad

1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...

Sport → Sport

3 allalaadimist

3

docx

Lisl Lindau

Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 1936­1941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau ­ vend Linda Lindau ­ õde Anne-Kristi Uuli ­ tütar Jaan Lindau ­ isa Liina Lindau ­ õde Liisa Lindau ­ ema Voldemar Lindau ­ vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi)

Eesti keel → Eesti keel

6 allalaadimist

1

docx

Marie Under - elu ja kogude lühikokkuvõte

sündis 27.03.1883 kooliõpetaja perekonnas; raha puuduse tõttu õppis natuke siin-seal; Õppis väga noorelt lugema ja 14 aastaselt luuletas; töötas ajalehes ,,Teataja"; kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita"; esimesest abielust 2 last; maetud rootsi; teosed on väga erinevad ja kujutavad väga erinevaid aegasid, mis vanemad teosed seda kurvemad ja mõtlikumad on. SONETID (1917) ­ uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) ­ psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) ­//­ LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) ­ mõtteluule, mis on mõtestatud sümbo...

Kirjandus → Kirjandus

63 allalaadimist

32

pptx

Moisei Ginzburg

Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Tallinn 2017 MOISEI GINZBURG 1892-1946 • Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidritest • Sünnikoht – Minsk, Valgevene • Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja Moisei Ginzburg, 1920 a. PROJEKTID JA EHITISED • Tekstiili maja (1925 a.) • Perspektiiv ja plaan PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-1931 • Almatõ (Alma-ata), Kasahstan • Tänapäeval – Rahvusvaheline Kunstiakadeemia Esimese korruse plaan Teise ja kolmanda korruse plaanid PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-193...

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu

1 allalaadimist

18

pptx

Artur Adson

ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU  Karl Arthur Adson;  1889­1977;  sündis Tartus, maetud Rootsi;  luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist;  elas Võrumaal;  võrumurdelised luuletused;  Siuru ja Tarapita;  Marie Under;  Rootsi;  Kirjavahetus Tuglasega;  Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD  Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond;  Maamõõtja;  Eesti Vabariigi põllutöö­ ja haridusministeeriumis;  ajalehetoimetuses;  teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD  "Henge palangoq" (Tallinn 1917)  "Vana laterna" (Tallinn 1919)  "Roosikrants" (Tallinn 1920)  "Kaduvik" (Tartu 1927)  "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928)  "Pärlijõgi" (Tartu 1931)  "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937)  "Värsivakk"   "Rahumäe kannel" (Lund 1973)  "Luuletused" NÄIDENDID  "Toomapäev...

Kirjandus → Kirjandus

13 allalaadimist

10

odp

Marie Under

Ajavahemikul 4­9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid"  Luulekogud 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA. Luuletusi 1920­1922 1928 ­ HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923­1927 1928 ­ RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923­1927 1929 ­ ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927­1929 1930 ­ LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927­1930 1935 ­ KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930­1935 1943 ­ MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935­1942 1954 ­ SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943­1954 1963 ­ ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 ­ MU SÜDA LAULAB  Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud

Kirjandus → Kirjandus

1 allalaadimist

36

pptx

Sürrealism

alltekstidest.  Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi.  Reaalse ja ebareaalse piirid  Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ  Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO  RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928

Kultuur-Kunst → Kunst

6 allalaadimist

1

docx

M. Under kokkuvõte

*Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 1917.a. ,,Siuru" väljaandel ilmus Underi ,,Sonetid" 1930 - LAGEDA TAEVA ALL

Kirjandus → Kirjandus

34 allalaadimist