Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen. Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna, Ungari ja Boheemia kuninganna ja ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval
Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre
JAKOBIINID Referaat 1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim.
1791 17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. Aasta lõpus kukutati kuningavõim täielikult ja inimesed hakkasid põhiseaduse järgi elama. Prantsuse giljotiin 1792. Bastille vanglasse sissetungimine 1789. aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli
Louis XVI Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789
· 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13
Louis XVI Mailis Tiirik 10s 06.11.2014 Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789
Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 august kukutati kuningas. 4.Jakobiinide võimuloleku aeg?1793 kevad Riigi lääneosas tõusis mäss kuninga pooldajate poolt.1793 märtsis loodi rahvapäästekomitee mis pidi riigi kaitse mille ette otsa tõusis Danton.Poolehoid tõusis jakobiinidel ja vähenes zirol...Jakoii.... kutsusid rahvast väljha zirol.. vastu.1793 mai lõpul kukutati zirol... võimule jäid jakopiinid.1793 suvel võeti vastu uus põhiseadus mille järgi pid Pran.. jääma jaotamatuks.Diktatuuri kehtestamine(võim vähenes eanmusel)J.P Marati tapmine uus juht M.Robespierre.Seadus
,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.
arendamiseks), streikide töölisühingud keelati (Le Chapelieri seadus) 1792- Algus Seadusandlik Kodanlus vabariik Kaotati kuningavõim; 1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus
· 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile;
VABARIIK 1792-1799 Kuninga arreteerimisega on lõppenud konstitutsioniline monarhia ja oli vaja uut põhiseadust. 1792. a. 21.-22. september kuulutab Rahvuskonvent välja vabariigi. Uue vabariikliku kalendri esimese aasta algus. Kujunevad uued parteid. · montanjaarid ehk jakobiinid (110) tugev keskvõim ja kontroll eraomandi üle rahva viletsuse leevendamiseks · ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht. Inglise kodanlus näeb omale prantsuse kodanluses konkurente ja ohtu Inglise valitsusvormile. Vabariigi ja Zirondiinide languse põhjused Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus.
Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni
Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu. Ta eiras nõuandjatelt saadud soovitusi ja keeldus täitmast trooni kohustusi. Esmalt tundus, et ta toetab revolutsioonilisi ettepanekuid, kuid olukorra halvenedes üritas kuninglik perekond riigist põgeneda. Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest. Louis XVI üle peeti kohut ning ta mõisteti giljotiinisurma 21. jaanuaril 1793. aastal. Jean-Paul Marat Jean-Paul Marat oli monarhiavastase liikumise eestvedaja, terroripoliitika toetaja, arst ja ajakirjanik. Ta toimetas ajakirja „Rahva Sõber“, milles ta avaldas oma seisukohta ja kaitstes vaesemate rahvakihtide huve. 1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem,
võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul. ,,mõte ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi." 8. Kuninga küsimus Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks
Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult. 7. juuli 1793 - Tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur. Hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased 9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp.
Louis XVI ja Marie Antoinette Sandra Tamme 8.a klass Louis XVI Louis XVI sündis 1754 ja hukati 1793. Sündis kolmanda pojana. Lemmikhobiks oli lukksepatöö. Astus abiellu Marie Antoinette ‘iga 15 aastaselt. Krooniti kuningaks 19 aastaselt. Oli kuningas aastatel 1774-1793 Proovis riiki reformida, kuid riigivõla tõttu polnud see võimalik. Louis XVI ja Marie Antoinette Abielu viis Prantsusmaa Seitsmeaastasesse sõtta. Esimene laps sündis alles 1778. Esimene troonipärija sündis 1781. Prantsuse revolutsiooni põhjused Suur riigivõlg. Kuninga otsustusvõimetus. Kuninga abieluprobleemid tulid välja. 1789. aasta kevadel ähvardas Prantsusmaad näljahäda.
1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795
*1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused: zirondiinid à vasakpoolsed montanjaarid à äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve ) rojalistid à oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides *revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi ja Austria III Revolutsiooniline vabariik zirodiinide võimu all ( 1792-1793 ) *tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus zirondiinidest 20.aprillil kuulutas valitsus ennetavalt välja sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. *1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest ( Pariis ähvardati hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda )
Referaat ....................................(kooli nimi) Jean - Paul Marat Koostaja: .................... ............ klass ........(linn) 2010 Jean-Paul Marat sündis Sveitsis Boudrys 24. mai 1743 ja suri 13. juuli 1793.aastal Prantsusmaal, ta oli arst, poliitiline teoreetik ja teadlane. Samuti sai ta tuntust poliitiku karjäärgi tegemisega Prantsuse Revolutsiooni ajal. Aastatel 1765 1776.aastani elas ta Suurbritannias. 1776. Aastatast Prantsusmaal Pariisis, kus ta peamiselt töötas arstina. Ta avaldas ka poliitilisi ning filisoofilisi töid. Jean-Paul andis välja ka ajakirja "L'Ami du peuple" (Rahva sõber), kus ta kirjutas peamiselt poliitilisi
Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine.
hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest
hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. · Kirikumaade riigistamine. · Aadliseisuse kaotamine. Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve.
kes olid vastutavad sekretäri surma eest. Dekristianiseerimine • Revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. Märksõnaks sai dekristianiseerimine. Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Selleks anti korraldus maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid, keelatud oli vaimulike osalemine matustel. Vaimulikud said käsu abielluda, lapsendada laps või võtta mõne inimese oma hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus.
Temast sai kodanik Louis Capet. kukutati kuningavõim. 22.september 1792 Rahvuskonvent (parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu) Märt 1793 Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille juhiks oli Danton
Itaaliasse, mis liideti Prantsusmaaga Prantsuse armee hüüdlause "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" MARSELJEES Marseljees on Prantsuse riigihümn, mille kirjutas C.J. Rouget de Lisle ööl vastu 26.aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele") Kui 30.juulil 1792. aastal Pariisi sisendeses laulsid seda Marseille' sõdurid, hakati seda rahva seas kutsuma "La Marseillaise" VALLUTUSSÕDADE ALGUS 1793. aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa,Hispaania ja holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks Sellega pandi alus 1. Prantsusmaa- vastasele koalitsioonile 1793. aasta augustis võttis Rahvuskonvent vastu dekreedi üldisest värbamisest, millega kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus 1793. aasta septembris algas 17 kuud kestnud Prantsuse vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid
Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri? Aastal 1709 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793.aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat
Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile. Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus. 1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes sissetungiga Hollandisse
Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793. aasta suvel kandus sõjategvus taas Prantsusmaa territooriumile. Prantsusmaal kehtestati Euroopas esimesna üldine sõjaväekohustus. 1793. aasta septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung ja lõppes sissetungiga Hollandisse
, kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s.), kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga (12 kuud). Mõjud kultuurile : Kultuuris toimus oluline häving. Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte-Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage. Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Jakobiin(1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793
Jean-Paul Marat JeanPaul Marat (1743 Bondry, Sveits 1793 Pariis) oli arst, radikaalne ajakirjanik kui ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele
sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Louis XVI- oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14. septembrist 1791 21. septembrini 1792. Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793 giljotiiniga. Louis suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri ei langeks Prantsusmaa peale. Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Marie Antoniette- oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. 14- aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide
Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni.
Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine
jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7. Olukord Prantsusmaal pärast kuninga hukkamist. Rahvapäästekomitee. Zirondiinide kõrvaldamine võimult. Pärast kuninga hukkamist muutus olukord riigis raskeks, rindel saadi lüüa, majanduslik olukord halvenes. 1793. aasta kevadel toimus rojalistide mäss,
kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785.aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon oli abielus olnud 2 korda. Tema esimene lastetu abielu lahutati. Uuesti abiellus Napoleon 1810
lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist Danton- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht Marat- jakobiinide suuna tähtsamaid esindajaid ning ka üks populaarsemaid revolutsiooni juhte. Napoleon- 1799 aastal võtab ta prantsusmaal võimu üle, tegi prantsusmaal ümberkorraldusi, pidas sõdu, suurim sõda oli Venemaa vastu Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa
Ka riigisiseselt olid asjad väga pinevad: Vendée oli täielikult rojalistlike jõudude käes ning Lõuna- Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused. Jakobiinid pidid nüüd kõik need probleemid võimalikult ruttu lahendama, et oma ainuvõimu õigustada. Tartu 2010 2 Tartu Kunstigümnaasium Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale
. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795.
5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria).
kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma
anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus
Prantsuse revolutsioon Toimus 17891799 Prantsusmaal Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Põhjused: Riiki juhiti halvasti (kuninglik võim ei tulnud toime) Sõjaline ebaedu (kaotused,kulutused) Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta
esinduskogu- Rahvuskonvendi- kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. Enamik Rahvuskonvendi saadikutest pärines kodanluse hulgast. 22. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Sellega polnud veel aga segadused lõppenud. Kuna ka Rahvuskonvendis oli liikmeteks nii jakobiine kui zirondiine, oli nende hulgas palju vaidlusi. Peamiseks probleemiks peeti kuninga küsimust. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 1793. aasta jaanuaris algaski avalik kohtupidamine kuninga saatuse üle. Peale pikki vaidlusi mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21. jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi Revolutsiooni väljakul täide. 1793. aastal toimus Prantsusmaa lääneosas kuningavõimu pooldajate mäss. Keeruline oli ka välispoliitiline olukord. Sama aasta aprilli alguses loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille ülesandeks sai riigikaitse korraldamine
november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle
Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning ähvardati kaubavahetuse katkestamisega. Mitmed relvakonfliktid 4.juuli 1776-iseseisvusdeklaratsioon
kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror
Muudeti kalender.nädal Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d'Orleans, Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne- Sak linnad Konvent andis käsu seal orjus kaotada.Saint-Just tegi ettepaneku kuningas giljotineerida,21. Jan.1793 kuningas tapeti concorde väljakul Jakobiinide(montanjaaride)diktatuur- Kuninga hukkamisel olid väga tõsised tagajärjed. Uus välisriikide koalitsioon asus pealetungile. Kindral Dumouriez (endine zirondiinide valitsuse välisminister) sai käsu peatada austerlaste armee Hollandis, kuid siiani võiduka kindrali järjekordne lahing lõppes kaotusega. Vähe sellest ta keeldus allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga)
3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas
annaabi.ee 
