Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT
ÜLESANNE 7 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 8% 70000 1 27162 5600 21562 48438 2 27162 3875 23287 25151 3 27163 2012 25151 81487 11487 70000 73589 Annuiteedi arvestus 2,5771 27162,314 ÜLESANNE 8 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 8% 140000 1 54325 11200 43125 96875 2 54325 7750 46575 50301 3 54325 4024 50301 162974 22974 140000 147176 2,5771 54324,628 ÜLESANNE 9 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 16% 70000 1 31168 11200 19968 50032 2 31168 8005 23163 26869 3 31168 4299 26869
1. Materjali bilanss. Materjali bilansi koostamine võimaldab kindlaks määrata tehnoloogilistes operatsioonides kasutatava tooraine ja liimi koguse ning lähtudes sellest tehnoloogiliste seadmete vajaliku tootlikkuse. Materjalibilansi koostamisel lähtutakse tööstuse tunnitootlikkusest ning tootmisprotsessis tekkivatest jäätmetest. Ülesanne Koostada materjalibilanss kolmekihiliste lihvitud puitlaastplaatide tootmiseks kogusega 140000 m 3 aastas. Plaatide formaadid: 2600 x 1200 mm Keskmine tihedus = 659 kg/ m. 3 Paksus: 28 mm Väliskihtide paksus 2 x 5 = 10 mm. Sisekihi paksus 18 mm. 4 Materjalibilansi arvutused tehakse eraldi sise- ja väliskihtidele. Tööstuse tunnitootlikkus A Qt =T xk A aasta tootlikkus, m 3 T aastane tööajafond, tundi
4 Kui 6000 eurose müügi pealt maksti komisjonitasu 150 eurot, siis milline oli komisjonitasu määr? 150 Komisjonitasu määr oli 3% 5 Sa kauplesid oma uue kodu hinnast alla 14 000 , mis moodustas 10% koguhinnast. Milline oli müüja poolt esialgu pakutud maja hind? 14000 Alghind oli 140000 eur Stepanova Ksenia Osamäär (%) Tervik 4% 25210 25% 895 20% 328 3% 6000 10% 140000 Majandusmatemaatika 2017 Õpilane .... Lihtsad protsentülesanded III Bosa Kasuta arvutamisel exceli funktsioone Kirjuta vastus vabasse lahtrisse täislausega
tulevikus ehk levitada oma tooteid ka mujal klientidele kõige paremat lahendust kaalu Euroopas.Meie firma moto oleks: maitsvalt, jälgida/langetada ning teha seda võimalikult aga kalorivaeselt! tervislikult ja süües toitu, mis on maitsev. 7 Müügitabel aasta lõikes 23.12.12 180000 160000 140000 120000 Tuunikalatort 100000 Pohlatort 80000 Porgandkikook 60000 Kartulikook 40000 20000 0 8 Soome Leedu Läti
Jaapan 126772 1,41 99 81 24900 Nigeeria 126636 5,57 57 51 950 Rootsi 8875 1,53 99 80 22200 Soome 5176 1,7 Elanike Arv (tuhat) 99 77 22900 Türgi 66494 2,12 85 72 6800 Venemaa 145470 1,27 160000 98 68 6700 100 140000 120000 80 100000 Column B 60 80000 60000 40 40000 20 20000 0 0
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700
Hinnake alljärgnevalt kirjeldat omakapitali väärtust 2017. aasta alguse seisuga. Ettevõtte kapitali kulukuse määr on 8%. Ettevõtte la miljoni euroni. Alljärgnevalt on esitatud rahavoogude prognoosimiseks vajalikud sisendnäitajate prog 2017-2022. 2017 2018 2019 2020 2021 Ärikasum (EBIT) 100000 120000 125000 130000 140000 Põhivara kulum 50000 50000 50000 80000 80000 Investeeringud 300000 Muutus puhaskäibekapitalis 500 -500 1500 700 -200 Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibekapita investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu 3% ke alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma
vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos
Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle miljoni inimese. 2013.a. konfliktis olid sunnitud 140000 inimest oma riigist lahkuma. Nüüdseks on M23 kaotatud. Teise Kongo sõja (1998-2003) ajal ja veel pärast sõja lõppu toimunud konfliktides hukkus aastatel 1998-2008 5,4miljonit inimest. Põgenemiskohad 2013.a. põgenes 55000 inimest mässuliste rünnakute eest Ugandasse. Põgenikud olid üle piiri Uganda lääneossa tulvanud pärast ugandalaste juhitud Demokraatlike Liitlasjõudude (ADF) rünnakut Kongo DV Põhja- Kivu provintsis asuvale Kamango linnale
Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide diktaktuur Feodaalkoor- miste kaota-
vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada Vana-Liivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120-140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1) asjaajamine kuluks jäi saksa keel 2) usk luteri 3) tollipiir Venemaaga jäi püsima 4) Baltisaksa mõisnike õigused jäid püsima
Metssiga Nurmkana 60% Joonis 4. Ulukifarmide arv sõltuvalt ulukist Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 3 5 200000 180000 160000 140000 hõivatute arv 120000 Mehed 100000 Naised 80000 60000 40000 20000 0 15-24 25-49 50-74 vanuserühm Joonis 5
40000 160000 Muu kütuse tootmine* 35000 140000 Küttepuidu tootmine* Turba tootmine 30000 120000 Energia, TJ
195kN 195 10 3 (0,080 - 0,0226) =139912,5 N 140kN 0,080 Q1 z0 l1 1 F = 0: Q1 +22(Q 195000 -140000) = 27,5kN 2 = FL M ( P ) = 0 : Q1bT = FL (bT - z0 ) FL (bT - z0 ) 150 103 (0, 070 - 0, 0197) Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N 108,= 0 kN 1 1 Q2 = ( FL - Q1 ) = (150 103 - 108 103 ) = 21, 0 kN 2 2 4. Keevisõmbluste pikkused
45000 180000 Muu kütuse tootmine* 40000 160000 Küttepuidu tootmine* 35000 140000 Turba tootmine 30000 120000 Põlevkivi tootmine Energia, TJ Energia, TJ
также гражданские разногласия препятствуют развитию туризма. Страх туриста за свою безопасность - серьезный сдерживающий фактор при выборе путешествия. Турист должен быть уверен в своей безопасности во время поездки в любую страну. Инфо. http://www.studsell.com/view/141344/140000 http://polyanskij07.narod.ru/rekreacia/rekrklassy.html http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%B8%D0 %B4%D1%8B_% D1%82%D1%83%D1%80%D0%B8%D0%B7%D0%BC %D0%B0 http://ru.wikipedia.org/wiki/% D0%A2%D0%B0%D1%80%D1%82%D1%83
2500 , . 20 , () : , . 58 , . 4,5 . 1)0,5 1000 , 56 . (pestis , cido ) 2) Fe 140000 250 3) 1) Al 2000 570100 10%, 15% ( , , 2) ( , ) Cu 270 3050 2%, 10% 24000 , 54 )
357 3,932 4,592 4,923 3 33 67 75 0 0 0 0 Lisa 1 0 14 15 16 9,333 28,000 28,000 28,000 0 28,000 4,000 5,400 0 0 4,000 9,400 140000 20000 27000 0 2,000 140,000 10000 0 2,000 10000 0 4,000 4,000 20000 0 1,400 7000 0 0 0 0 0 0 0 14,000 14,000 14,000 14,000 0 35,985 249,638 209,310 190,587 0
5. Aktsiate dividendimäär - mis iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes Aktsiate dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta / aktsia turuhind Ülesanded: 1. On teada nelja aasta andmed Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 käibevarad 200000 224000 256000 281000 varud 82000 100000 125000 140000 Lühiajalised 100000 102000 107000 110000 kohustused Leida lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga persioodi kohta. Hinnata ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad + varud / lühiajalised kohustused 1.a (200000+82000)/100000=2,82 2.a (224000+100000)/102000=3,1765 3.a (256000+125000)/107000=3,5607 4.a (281000+140000)/110000=3,8273
4. Ärikasum, kui valmistatud ja müüdud toodang suureneb 100 toote võrra. Müügitulu (2100x250) 525000 Muutuvad kulud: Otsekulud (2100x150) 315000 Muutuvad kulud kokku 315000 Jääktulu 210000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000 Ettevõtte üldkulud 30000 Püsikulud kokku 70000 Ärikasum 140000 5 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 7 Eelarvestatud üldkulumäära ja tellimuse üldkulu leidmine Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulu aastaks 2019 oli 180 000.- ja prognoositud otsesed tööjõukulud 90 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks on otsesed tööjõukulud
sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest
käsitöölised(sissetuleku tagas käsitöökoda; osades linnriikides ei arvatud enam kodanikes), orjad(neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil). Ateenas oli 5 sajandil kodanike umbes 40000. Oli umbes 80000 kodanike naisi ja lapsi ja sama palju oli ka vabasid mittekodanikke{metoigid}. Orje oli umbes 200000. Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000-60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne{meeste võim}. Sparta ori kuulus riigile, riik määras, kus ori olema peab(oli maa külge kinnistatud ja haris seda iseseisvalt); tohtisid omada perekonda ja vara. Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule; ei tohtinud omada perekonda ega vara. Poliste erinevad valitsemisvormid. Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte.
kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni algus Majanduskriisi süvenedes pidi tollane kuningas Louis XVI kokku kutsuma generaalstaadid. Seisuste esinduskogu tuli kokku 5.mail 1789 aastal. Neid polnud tehtud juba 175 aastat.
1. tööstusliku kalapüük 2. käsitöönduslik kalapüük On olemas mitmesuguseid ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, kes esindavad sektorite ja piirkondade huve. Üldse on kogu kalandussektor suurtes muutustes, kuna Portugal kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis kehtestavad erinevaid nõudeid. 2004. aastal oli püügilangus kõige suurem 224000 tonnilt 140000 tonnile, langus oli 38 %. Selle sätestas ühine kalapüügipoliitika, mille eesmärgiks oli luua kindlad prioriteedid, mis aitavad kaasa püsiva tasakaalu kalavarude ja nende kasutamise vahele, konkurentsivõime tõstmisele ning elujõuliste ettevõtete loomiseks. Portugali kalalaevastik on oluliselt muutunud, seda nii suuruse ja iseloomu tõttu, et kohandada püüdmist rahvusvahelistes vetes ja sisevetes. Paljud vanad kalalaevad vahetatakse välja uute ja moodsamate vastu
Eeldused: põllumajanduse areng,uute süsteemide kasutuselevõtt, uued põllumajandusmasinad; kapitalistlikud majandussuhted(palgatööjõud); aurumasinad 3.Põhjused: 3nda seisuse rahulolematus vaid nemad pidid maksma makse ega omanud poliitilisi õiguseid halb majanduslik olukord maksude tõstmine, rahva elatustaseme langus linnakodanlase soov omada võrdseid poliitilisi õiguseid I ja II seisusega 4.I vaimulikud(140000), II aadelkond(40000), III lihtrahvas(20mlj) 5.Revolutsioon algas 1789 14.juuli Bastille kindluse vallutamisega lihtrahva poolt. Asutava Kogu muudatused: seisuslike eesõiguste kaotamine 26.aug 1789-,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''-inimesed on sünnilt võrdõiguslikud, sõna-,usu- ja trükivabadus kirikumaade võõrandamine aadliseisuse kaotamine
1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangud.
aastal Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustati rootslaste vägi täielikult. 1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning Tallinn. 29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Sõja lõpp Rootsi sõjaväes levima hakanud katk hävitas astatel 1710- 1711 üle poole sõjas ellujäänud talurahvast. Tallinnas suri katku ¾ elanikest. Rahvaarv langes 120000- 140000 inimeseni. Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat. 1720. aastal langes ka rootslaste merevägi. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai süjas hõivanud Soome alad ja 2 miljonit taalrit kahjutasu. Samuti sai ta õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50000 rubla eest teravilja.
KOKKU 143240 KULU 777200 0 2645800 KASUMA/KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST 78000 278000 775000 Tulumaks 21840 77840 217000 PUHASKASUM 56160 200160 558000 Bilanss Algseis 2008 2009 2010 Aktiva Raha 40000 73000 140000 150000 Nõuded ostjate vastu 15000 42000 40000 50000 Laoseis 20000 52000 60000 80000 Muud varud 10000 34000 43400 64000 KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara 40000 140000 380000 520000 Kulum 16000 40000 80000 110000 Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva
Kasum 4 532 Aktiva kokku: 9 532 Passiva kokku: 9 532 13 11.3. Kasumiplaan KASUMIARUANDE PROGNOOS 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta Tulud majandustegevusest Müügitulu 140000 160000 200000 260000 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Juriidilise isiku registreerimise kulu 200 0 0 0 Kauba sisseost 70000 80000 100000 130000 Vahendustasu kauba ostuagendile 2100 2400 3000 3900
keskustesse. Näiteks Tartusse, Tallinasse ja Narva, kus oleks piisavalt suur klientuur. Samuti saada leping mõne tööstuskliendiga, mis tagaks kindla sissetuleku iga kuiselt. 4.2 Eesmärgid 4.2.1 Lühiajalised eesmärgid Ühe aasta jooksul teha reklaami ning hea teeninduse abil saavutada usaldus kullerteenuse vastu ning suurendada nõudlust. 4.2.2. Keskmise pikkusega eesmärgid Teise aasta lõpuks suurendada klientuuri 8000. Kolmanda aasta lõpuks jõuda 140000 kliendini ja neljanda aasta lõpuks 20000 kliendini. Seda tahame saavutada reklaami ja hea teeninduse abil. Samuti investeerides tehnoloogilistesse lahendustesse ja ostes uuemaid autosid, et kohaletoimetamine oleks kiirem ja efektiivsem. 10 4.2.3. Pikaajalised eesmärgid Laieneda teistesse Eesti keskustesse, mis tagaks suurema käive. Seal hulgas Tartusse, Pärnusse, Narva ja isegi saartele. 4
34 6666,67 180000 975 7642 35 6666,67 173333 939 7606 36 6666,67 166667 903 7569 37 6666,67 160000 867 7533 38 6666,67 153333 831 7497 39 6666,67 146667 794 7461 40 6666,67 140000 758 7425 41 6666,67 133333 722 7389 42 6666,67 126667 686 7353 43 6666,67 120000 650 7317 44 6666,67 113333 614 7281 45 6666,67 106667 578 7244 46 6666,67 100000 542 7208 47 6666,67 93333 506 7172 48 6666,67 86667 469 7136
galopiks • 1892 osteti Torihobune (tori tõu loomine 1927 • Need kes hakkasid sovhoosides maju ehitama, neile oli ete nähtud 0,25ha, pere võis elada 0,15 ha • Ühepereelamud olid ehitatud kõik ühte kokku, neist moodustusid Leedus linnakud. • Inimestele jäi alles 2-3ha OMANDIREFORM • 1940. 23. juuli natsionaliseerimisakt tühistas 210 000 kinnistu, sh 140000 talju ja väiketootmisega maakodu omandit. • Lehma hind rikkas majandis 500-600 krooni, vaesemates 270-300 krooni • 11. märts 1992 põllumajandusreform Sovhoosi/kolhoosi võis 1. muuta aktsiaseltsiks, osaühinguks vm ja tervikuna edasi töötada. 2. reformida väiksematesk tootmisüksusteks 3. likvideerida- jagada talunikele jn töötajatele näiteks üks MTZ - tppoi traktis 50ha maa kohta Iga majand jagati sõltuvalt: 4
Sõltumata sellest, kas jääktulu on arvutatud tooteühiku kohta kogusummas, kajastab ta peale muutuvkulude katmist järelejäävat tulu. Jääktulu arvel kaetakse püsivkulud ja saadakse kasumit. Jääktulu ja müügikäibe suhet nimetatakse jääktulu määraks (%), mida võib arvutada ka tooteühiku kohta, s.o. sisuliselt rentaablusnäitaja. Väikefirma kuuaruanne jääktuluformaadis Kokku Ühiku kohta Müügitulu 140000 700 Muutuvkulud 80000 400 Jääktulu 60000 300 Püsivkulud 30000 150 Ärikasum 30000 150 Jääktuluformaadis kasumiaruanne on mõtekas koostada planeerimisel. Kui firma juhtkond arvab näiteks, et järgmisel kuul müük suureneb 10 %, siis on lihtne koostada eelarvestatud kasumiaruanne: Müügitulu (220 x 700)
tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv)
Peegel 35 300,00 kr 54,00 kr 354,00 kr 10 500,00 kr 12 390,00 kr Pink 45 250,00 kr 45,00 kr 295,00 kr 11 250,00 kr 13 275,00 kr Kokku 180 750,00 kr 213 285,00 kr Kaupade laos eisu võrdlus 160000 140000 120000 m aksum us 100000 80000 60000 40000 20000 0 Kapp Riiul Laud
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma
kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki
12 960 21 470 20 800 4 080 20 540 13 260 5 600 12 450 7 830 9 120 37 200 22 800 10 560 24 480 326 260 30 Grand Total 16 000 5 600 22 800 47 950 9 880 9 120 33 040 20 800 24 480 21 660 15 770 26 220 37 200 37 200 12 450 21 470 20 540 4 080 60 000 326 260 Kogus ja maksumus valdade lõikes 160000 140000 136 240 120000 107 200 100000 82 820 80000 60000 40000 20000 107 136 157 0 Kogus Maksumus Asuja Võiste Abja Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus
andis eesõigused (Liivi-, Eesti- ja Saaremaal); Balti erikord 2) Vene võim Balti erikord; Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner; haldusjaotus Eestimaa ja Liivimaa kubermang, linnade omavalitsused säilisid. 3) Talupojad sunniti teotööle, Roseni deklaratsiooniga (1739. a.) oli talupoeg pärisori, mõisnik võis temaga teha kõike kui mõisavaraga. Olukord halvenes koormised kasvasid, polnud enam vakuraamatuid. 4) Rahvastik 350000-st inimesest jäi järgi u. 120000-140000; põhjusteks olid katk, suur nälg, sõjategevus. Balti erikord Iseloomustus: aadlikud said tagasi oma mõisad, luteriusk, saksakeelne asjaajamine, pigem kerged asjaolud, aadlikud käisid koos maapäevadel. Hea: säilis luteriusk ja Saksa kultuuriruum. Halb: aadlike võim talupoegade üle suurenes. Järeldus: kasulikuim Balti-Saksa mõisnikutele, Eestis kujunes Balti-Saksa kultuur, see säilitas Eesti ala sidemed Euroopaga.
Peaaegu ainult troopikas: korallid (mitte alla 20 C ja mangroovid. Ränivetikaid on aga nt troopikas vähem. Isendite mõõtmed samal liigil on soojas vees väiksemad rasva vähem (pole talve, milleks koguda varusid). Kagu-Aasias ka jõed elustikult mere sarnased (krabid, krevetid, haid, delfiinid). 1 Sügavus. Polüheetide e. hulkharjasusside, okasnahksete ja vähkide liikide arv on abüssaalis alla 1% sellest, mis litoraalis. Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria)
jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu, riigipea president Päts, peaminister Eenpalu. Demograafiline olukord Eestis Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv
21 1. MEREMAJANDUS JA MERENDUSKLASTRID Meremajandus on süsteem, mille elementideks on laevandus, sadamad, sadamaoperaatorid , merendusalane teenindus ja vahendustegevus, laevaehitus ja remont, laevade seadmete ja aparatuuri tootmine, vesiehitus, mereturism, huvilaevandus ja rekreatsioon, avalik sektor ning teised mere- ja rannikupiirkondade majandusega seotud valdkonnad. Eurostatistika andmetel moodustab SKP Taani, Rootsi ja Soome 50 km laiusega rannikuvööndis elaniku kohta 20000-140000 eurot aastas. Samad arvud Poolas ja Balti vabariikides moodustavad vaid 2000-12000 eurot. Eesti mereäärsetes maakondades olid need arvud 2006.aastal Harjumaal 15384, Lääne Virumaal 6314, Ida-Virumaal 5518, Pärnumaal 7148, Saaremaal 6248, Hiiumaal 5868 ja Läänemaal 5961 eurot ehk 1,3-3,6 korda Skandinaaviamaade minimaalsest arvust väiksemad. Klaster on avatud majandusmudel, kooslus, kus toimib konkurentsitingimustes sünergiline
annaabi.ee 
