TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa
Inimeste elatustase tõusis ja said tunda end taaskord ühiskonna liikmetena.. Fašismi kontseptsioon vastandab riigi üksikisikule. Riik on isiku jaoks olemas sedavõrd, kui isiku tahe ja südametunnistus kattuvad riigiga, mis tegelikult ongi isiku südametunnistus ja tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees. Selles mõttes on fašism totalitaarne ja fašistlik riik, olles süntees kõigist väärtustest, arendab ja annab jõu üksikisiku kogu elule. Võik öelda, et fašism vastandab end demokraatiale, mis võrdsustab kogu elanikkonna selle enamusega, madaldades selle enamuse tasemele. Mitte rahvus ei loo riiki, vaid pigem loob riik rahvuse ja annab inimestele südametunnistuse, moraali ja tahte, seega tegusa olemise
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtest...
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ...
Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism Mittedemokraatlikud liikumised: Süüdistati hädades demokraatlikke valitsusi ning lubati, et võimule pääsedes seavad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis kindlustab majandusliku õitsengu. Kommunistid-tööliskond= õnneliku homse ehitaja, liikumapanevaks jõuks klassivõitluses USA 20-30: Toimis kahepartei süsteem Riigikord- vabariiklik, seadusi võttis vastu Kongress, president 4- aastaks
haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse. 16. Miks on äärmusideoloogia (natsism, kommunism) levitamine keelatud ja karistatav. Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja. Samas esindavad natsism ja fašism ka konservatiivseid väärtusi – näiteks ühe rahvuse ülistamine. Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fašism pigem äärmusparempoolsed. 17. Demokraatliku ühiskonna tunnused. Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Mõisted:
rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED:
kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil.
1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid põhjused: ületootmine ja vale majandamine Diktatuurid Autoritaarne – pooltugev
II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne
osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades
isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. 8. Fašism - 1920.1940. aastatel Itaalias tekkinud poliitiline liikumine, mida juhtis duce (juht) 9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks. 10
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused ühiskonnas,sõja mõju,pettumine versailles süsteemis,majanduslikud raskused,terav riigi sisene võimu võitlus,valimiskünnisse puudumine. 5
a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest. Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud). 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu 30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
hukkuda kuni miljon sõdurit ja tsiviilisikut. Sõda muutis Euroopa ühiskonna, mis oli enamjaolt rahumeelse 19. sajandi vältel juba harjunud mõttega kestvast rahust kui loomulikust asjade seisust, brutaalseks. Pärast 1918. aastat kasvas eurooplaste hulgas valmisolek kasutada jõudu alates poliitilistest mõrvadest kuni tänavavägivallani ja otsida probleemidele radikaalseid lahendusi. Ekstremistlike vasak- ja parempoolsete liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada,
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
aastal Vatikaniga Lateraani kokkuleppe, mis tagas talle katoliku kiriku täieliku toetuse. Nende lepetega nähti ette suveräänse Vatikani riigi moodustamine, kusjuures Itaalia tunnustas katoliilust riigiusuna. Katoliku kirikule privilegeeritud seisund. Loomulikult tegi niisugune kirik kõik Mussolini heaks ja võimaldas tal laiendada oma sotsiaalset baasi. Fašismi loomulikuks kaaslaseks on militarism, sellega koos noorsoo militaristlik kasvatamine ja agressiivne välispoliitika. Fašism ütleb otse, et ainult sõda kuulutab välja inimliku energia ülima pingutuse ja asetab õilsuse pitseri rahvastele, kellel on julgust seda vastu võtta. Itaalia oli ammust ajast ihunud ammast Abessiinia peale ja tahtnud näha seda maad oma kolooniana. Paraku polnud see senini õnnestunud. Vastupidi, 1896. aastal sai Itaalia hävitavalt lüüa ja pidi maksma Abessiiniale kontributsioone. Muidugi ei mahtunud see Mussolini hinge
laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas) (stalinism- isiku võimu režiim). d) ühiskondliku leppe teooria; suveräniteed ja tema tüübid; võimu lahususe printsiip
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
paljudes kohtades tänaseni Mussoliniaegset arhitektuuri 3. Samas sai Mussolini Lõuna-Itaalias jagu ka maffiast. See oli väga paljude lõuna-itaallaste jaoks äärmiselt oluline võit o. Hiljem tulid liitlasväed ja lasid kõik Mussolinipoolt vanglasse pandud isikud vabaks, nende hulgas ka mafioosod 4. Mussolini pojatütar Alessandra Mussolini on Itaalias tuntud poliitik, tema puhul võib rääkida huvitavast kombinatsioonist – fašism ja feminism üheskoos 5. Itaalia on tänaseni lõhestunud Mussolini pooldajate ja tema vastaste- kommunistide/partisanide vahel Kasutatud materjal • http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mussolini _ellyke.htm • http://www.hot.ee/zzirk/duce.htm • http:// eesti-vabadussojalaste-liit-postkast.2534191.n2. nabble.com/Fa-ismi-looja-Benito-Mussolini-td2017 633.html • http://zoroastrian.ru/node/1630 • http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini • http:// www
30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus. Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD, Itaalias OVRA, Saksamaal - Gestapo. Idealoogiat edastatakse läbi propaganda. Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud
05.09.2008. 2 demokraatlikult ning ei saa kindlalt väita, millise suuna nad riigi valitsemises oleksid võtnud. Kaasaegsed, nagu näiteks sotsialistide liider August Rei ei osanud ka öelda vabadussõjalaste välispoliitilise orientatsiooni kohta midagi.9 Kuigi neil oli ideoloogilises plaanis ühiseid jooni natsionaalsotsialistidega märkis vabadussõjalaste üks juhte, Artur Sirk, et fašism oleks Eestis mõttetu. Ta lisas veel, et vabadussõjalased on demokraadid omal viisil ja tunnustavad parteide olemasolu riiklikus seadusandlikus asutuses.10 1933. aasta põhiseadus oli riigi arengu üks etappe, mis oli vajalik läbi teha ning mida võib pidada uue ajastu tähiseks. Lisaks oli rahvahääletus aus ja rahvas ise soovis sellist muudatust – kõik käis demokraatlike tavade järgi. 12. märtsil 1934. aastal kindlustas riigipöörde järel oma võimu Konstantin Päts.
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust tagant ka üha rohkem peadtõstev natsism ja fašism. Suurt rõhku keeras NLiit lääne inteligentide fabritseeritud ringreisidele Venemaal, luues neile ettekujutlust, kui ideaalsest ühiskonnast. Kuid pärast 1939. aasta repressioone ning Talvesõja kallaletungi Soomele pettusid paljud vasakpoolsed NLiidus. 16. Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim: Omariikluse taastamise järel algas põhiseadsuliku riigikorra ülesehitamine. 28.06.1992
Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 “Kolm sõpra” (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fašism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 “Triumfikaar” Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 “Elusäde”
Vabadussõja? (kaks sõna) Tart Rahu Kuidas nimetatakse enamlaste poolt Narvas välja kuulutatud Nõukogude Venemaa marionettriiki 1918-1919? Eesti Töörahva Kommuun Kuidas nimetatakse USA presidendi Roosevelti koostatud majanduskriisist väljumise kava? NEW DEAL Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine Kuidas nimetatakse Itaalia diktaatori Mussolini õpetust ja ideoloogiat? Fašism Millise sõnaga tähistatakse USA välispoliitikat maailmasõdade vahelisel perioodil, kui USA püüdis maailmas toimuvast eemale hoida? Isolatsionismipoliitika Kuidas nimetatakse (lühendatult) 1919. aastal Moskvas loodud maailma kommunistlikke parteisid ühendavat organisatsiooni? Komintern Millist nime kandis enamlaste võimuorgan, kelle kätte läks võim peale oktoobripööret Eestis? Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930
Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel. J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president. TOTALITARISM Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks. Kommunism – ülemaailmne kommunism. Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria. Saksa aaria rass on ainus kõrgem rass. Iseloomulikud tunnused: Valitseb üks ideoloogia – üks partei. Poliitiline elu on allutatud partei kontrollile. Seadusandlik võim allutati täidesaatva võimu kontrollile.
diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik. nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret
absoluutse enamuse. Kui kellelgi ei õnnestu saavutada 50% + 1hääl, siis toimub nädal hiljem teine hääletusvoor (osaleda saavad ainult need, kes kogusid esimeses voorus vähemalt 12,5% häältest), mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti. 3. pilet Poliitilised ideoloogiad- fašism Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna
Õigupoolest on Mats Traat järginud seda eesmärki läbi oma loomingu, alguses läbematu bravuuriga, edaspidi üha süveneva mõtiskluse ja mõtestusega. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid
kaitse julgeolekuorganite omavoli eest. Tõelist usaldust Nõukogude juhtkonna suhtes Läänes muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus, et tahes-tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel. 4 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga.
Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 32 Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj
tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 33. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
II ÜLESANDED 1. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused 1.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fašism 12 kollektiviseerimine Itaalia Saksamaa Nõukogude Liit 1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Iseloomulik joon a b 2. Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigist. 2p Iseloomulik tunnus a b 3. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga. Poliitilistes ideoloogiates süvenes demokraatiakriis, tekkisid totalitaarsed ja antiliberaalsed ideoloogiad: fašism ja kommunism. Kommunism oli sügavalt kapitalismikriitiline, kuid toetas ka äärmuslikku globaliseerumist, kujutades maailma ette lõpuks kommunistlikule korrale allutatud ühise ruumina. Maailmarevolutsiooni eelduseks pidi olema aga ühe riigi – NSVL’i – täielik eraldumine ja kommunistlikult täiustumine, mis andis omaette tõuke antiglobaliseerumiseks. Natsionaalsotsialism seevastu rõhutas ühe riigi ja rahva võimu ja üleolekut, mis pidi samuti lõpuks
Noad ja püstolid, tekitasid kõhedust. Ähvardasid poliitilisi vastaseid. 17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fašistliku liikumisega? Arvatakse, et fašism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis
sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline režiim on antidemokraatliku poliitilise režiimi äärmuslik vorm. Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fašism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigust iseloomustavad tunnused: Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm
.. Need inimesed toimisid oma südametunnistuse käsul, lihtsalt ja kõhklemata. Nad riskisid oma eluga. Ja minu teada ei ole nad sellest kusagil rääkinud. 46 Rindejoone valik […] Kui kõrvale jätta need, kes läksid sõtta teadlikult, et kätte maksta esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal toime pandud kuritegude eest, ja teised, kes läksid, et võidelda saksa parunite vastu, kes Eestimaad 700 astat valitsenud, ning ühtlasi maailma ohustav fašism purustada, siis valdav enamus läks ju mobilisatsiooniga. Kas ühele või teisele poole. Ja siin määras saatuse ainult sünniaeg. Tallinna poiss Raimond Potissepp mobiliseeriti kohe sõja alguses Punaarmeesse. Koju jäi noorem vend. Raimond läbis koos oma aastakäigu meestega kogu tee alates tööpatist ja tagavarapolgust kuni Saaremaa lahinguteni välja. Sõda veel käis, kui ta mõneks päevaks puhkust sai ja koju tõttas. Kuid maja, milles nad enne sõda olid elanud, oli lammutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
