Kokkuvõte ,,Üksteist minutit" jutustab loo noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest aga lõpetab hoopis prostituudina. Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde. Maria oli üheteistkümneaastane tüdruk, kui ta armus esimest korda. Esimesel koolipäeval avastas Maria, et ta pole teel üksi, temaga koos kõndis poiss, kes elas naabruses. Nad ei vahetanud eales ainsatki sõna, ent ajapikku hakkas Maria tähele panema, et tema jaoks oli päeva kõige meeldivam osa need hetked seal tolmusel teel, janu, väsimus, keskpäevane päike, poiss, kes kõndis kiiresti, nii et Mari...
Talvised teenused Teenuse nimetus Teenuse hind (euro)Mõõtühik Teenuse kasutamise Märkused aeg Keskuse väliterritooriumi 75 ööpäev E-P Sisaldab suusa- ja lumelauaüritusi. kasutamine ürituste korraldamiseks Uisupaari laenutus 3 tund E-P Lapsed kuni 11.a 4 tund 11 ja vanemad 6 2 tundi 12 päev Suusakeppide laenutus 3 päev E-P Lumelaua / mäesuusa laenutus 7/4 tund E-P Täiskasvanud. Lumelaud või saapad. 10/6 2 tundi Kui kasutab ühte osa komplektist, siis ...
Järjekorrateooria Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga, mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes teenindajaid selgus, et üks teenindaja suudab keskmiselt tunnis teenindada 11 inimest. Vaatluste alusel on selgunud, et tööpäevadel tuleb Autoregistrikeskusesse keskmiselt 15 inimest tunnis. Andmete kogumisel probleeme ei tekkinud, kuna kõik töötajad olid meeleldi nõus vastama küsimustele ning lubasid teostada vaatlusi. Kogutud andmete põhjal koostasin ja lah...
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool Reisikorraldus PAKETTREISID LIINILENDUDEGA Analüüs Saku 2011 SISUKORD 1 REISIPAKETID LIINILENDUDEGA............................................................................3 1.1 Germalo reiside Jaapani eksootikareis 12.05 21.05.2012.......................................3 1.2 Berger reiside Vietnami ringreis ja rannapuhkus 05.03 20.03.2012.......................4 1.3 Goadventure reis Dubaisse .......................................................................................4 1.4 Fix Ideed Põhja-Tai ringreis 14.03-27.03.2012.........................................................5 1.5 Albion reiside Pekingi kultuurireis 19.03-25.03.2012...............................................6 2 1 REISIPAKETID ...
Paide Ühisgümnasium Ilusalong BeautyLand Koostaja: Carol Mülperk Klass: 9B Paide 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................4 3.4 Väikevahendid.......................................................................................................................5 3.5 Materjalid..............................................................................................................................5 3.6 Sidekulud..............................................................................................................................7 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed)....................................................
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ........................................................................
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Ilusalong Changes Eksamitöö majandusõpetuses RAPLA 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 3.1 Tootekirjeldus........................................................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud.....................................................................................................
SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus...................................................................................
1 Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajadus Lauri Luik Moos Referaat Olustvere 2015 2 Sisukord Moosi keetmise õpetus........................................................................................... 5 Moosikook............................................................................................................... 6 Näiteks: Piparmündimaitseline vaarika-sokolaaditort.............................................6 Fukntsionaalne moos.............................................................................................. 9 kokkuvõtte............................................................................................................ 11 moos on suhkrurikas marjadest või puuviljadest keedetud toorhoidis.Moosi säilitab kõige paremini suhkur.On olemas vaarika moos...
Kodutöö-04 Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg. Andmed: n=10 =17 s=4,5 =0,05 Lahendus: =? =1-=1-0,05=0,95 x=? x=2xSE SE=? SE= = =1,4 x=2x1,4=2,8 17±2,8 14,2...19,8 Vastus: Ülesande lahendamiseks kulunud ajapiirid on 14,2...19,8 minutit. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 10 standardhälbega 5 . Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. Andmed: n=100 =10 s=5 =95% Lahendus: x=? x=2xSE SE=? SE= = =0,5 x=2x0,5=1 10±1 9...11 Vastus: Keskmine kulu kaupadele on 9 ...11 . Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond ILU 11/1 Juuksuri eriala Juuksurikosmeetikat maaletoovate firmade struktuurikujundustooted Õpimapp Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2011 Sisukord 1 1. Goldwell...............................................................................lk 3-6 2. Schwarzkopf.........................................................................lk 7-10 3. Estel......................................................................................lk 11-12 4. Ewald....................................................................................lk 13-16 5. Cutrin....................................................................................lk 17-19 6. Sim............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Äk11 Kaili Olgo STASTISTIKA KOOLI SÕIDUAEGADE KOHTA Uurimustöö Juhendaja: Tiia Leego Tartu 2011 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused...............................................4 3. Koondtabel sõiduaegade kohta......................................................................................6 4. Andmetöötlus.................................................................................................................7 5. Kokkuvõte...................................................................................................................10 ...
Puhastusteeninduse kutsekomisjon Puhastustööde juht V eksamitöö Masinmeetodi kasutuse analüüs väikesemahulisel objektil Viivi Vilms Certa OÜ töödejuhataja Juhendaja: Sigrid Err Tallinn 2014 Sisukord 1. Eesmärk ja ülesanded 3 2. Objekti iseloomustus 3 2.1. Hetke koristuskord 3 2.2. Hetke kulud objektil 4 2.2.1. Töötasu 4 2.2.2. Puhastusainete kulu 4 2.2.3. Koristustarvikute kulu 4 2.2.4. Kulud kokku enne põrandahooldusmasina kasutuselevõttu 5 3. Kombineeritud põrandahooldusmasina soetamine objektile 6 3.1 O...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOONI EKSAM Juhendaja: 1 SISUKORD: 2 1. MENÜÜ Eelroog: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Põhiroog: Sea välisfilee, tomati-oahautise ja paprika-kartulirosetiga Järelroog: Vaniljekaste vaarikatega Minu menüü on üsna tervislik ja samas ka maitsev. Sobib inimestele kes ootsivad uusi ja huvitavaid lahendusi. Eelroaks pakun soolalõhe roose röstsaial, õuna-kurgi kastmega. Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunis...
SOOME KOOLISÜSTEEM Igal Soomes õppival lapsel on õigus võrdõiguslikkusele. See tähendab seda, et kõigil on võrdsed võimalused õppimiseks, hoolimata tema soost, vanemate sissetulekust, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavali...
Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, ...
Meie hambad Koostaja Svetlana Rassmann Lasteaia vanemale rühmale. Juhendaja Peeter Linnamäe MITU KORDA PÄEVAS PESED HAMBAID? 2 KORDA HOMMIKUL JA ÕHTUL Mida me teame hammastest? Kui laps sünnib, on ta hambutu Siis kui laps saab 7-kuuseks, tulevad esimesed hambad, need on piimahambad 5-aastasel lapsel vahetuvad piimahambad jäävhammasteks Täiskasvanul inimesel on 32 jääv- hammast Miks hambad meile tähtsad on? Toidu korralikuks mälumiseks Õigeks hääldamiseks Kauniks naeratamiseks Kaaries ehk hambaaugud TAVALINE HAMBAHAIGUS, MIDA PÕHJUSTAVAD MEIE SÜLJES LEIDUVAD BAKTERID. BAKTERITE KASVU SOODUSTAB SUHKUR, MIS ON NEILE TOIDUKS. Toitumine Ära ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Korvpall Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Soojendus............................................................................................................................................4 Tähtsamad reeglid...............................................................................................................................5 Kasutatud materjal..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale...
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
Kadri Sigur MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l ...
MALEPOKS · Hollandlase Lepe Rubinghi leiutatud spordiala. · Vahelduvates raundides mängitakse malet ja poksitakse. · Spordiala idee on tulnud sarjast ,,Külm ekvaator". · Malepoksi põhimõte on selles, et ta nõuab enda võistlejatelt vaimset ja füüsilist pingutust. Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on punkte võrdselt, võidab mustade malenditega mängiv võistleja. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond Agnes Peterson Juukse värve maaletoovate firmade toodete tutvustus ja kasutusjuhendid Õpimapp Juhendaja: Merike Rosenthal Tartu 2012 SISUKORD Schwarzkopf________________________________________________________ 3 Goldwell____________________________________________________________7 Wella______________________________________________________________ 11 Sim________________________________________________________________ 20 Ewald______________________________________________________________ 22 Estel_______________________________________________________________ 23 Cutrin______________________________________________________________ 33 Davines____________________________________________________________ 36 Londa_________...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna...
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täp...
Sarah Mandri 10.j.klass 17.september.2017 Arvo Pärt My Heart's in the Highlands "My heart's in the Highlands"( eesti keeles ,,mu süda on mägismaal'') on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 8.40 minutit. Arvo Pärt kes on sündinud 11. septembril 1935 Paides, on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli-stiili poolest, mida ta viljeleb alates 1970. aastate teisest poolest. Teose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest "My Heart's in the Highlands". Teose tempo on mõõdukas, aegl...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust tr...
VÕRRANDISÜSTEEMIDE NÄIDISKONTROLLTÖÖ 1. Lahenda 3x + 14 y = 47 16 x + y = 27 1) liitmisvõttega ; 2) asendusvõttega ; 2 x - 21 y = 1 34 x + 11 y = 13 2 x + 3 y = 3 3 x - 2 y = 8 3) graafiliselt ; 4) determinantidega . x - 2y = 5 5 x + 4 y = 6 2. Lahenda determinantide abil 8 x + y - 5 z = -2 2 x - 8 y + 10 z = -5 x + 2y + z = 4 1) x + 2 y + 7 z = 2 ; 2) 5 y + 4 x - 20 z = 3 ; 3) 3x - 5 y + 3z = 1 ; 2x - 5 y - 7 z = 1 6 x - 5z - 2 y = 0 2x - z = 0 ...
Kordamisülesanded 3 (tekstül, %, suhted) 1. Linnade A ja B vaheline kaugus on 90 km. Linnast A pidi väljuma postiauto, kuid kohe sõidu alguses tuli tal oodata 27 minutit. Et kaotatud aeg tasa teha ning õigeaegselt kohale jõuda, pidi postiauto kiirust auurendama 10 km võrra tunnis. Kui suure kiirusega pidi postiauto nüüd sõitma? 2. Jalakäija otsustas 30 km pikkuse tee läbida teatud kiirusega. Tegelikult liikus ta selle kiirusega vaid ühe tunni, seejärel käis 1 km vähem ettenähtust. Sihtpunkti jõudis ta 1 tund ja 15 minutit hiljem, kui oli kavatsenud. Missugune oli jalakäija planeeritud kiirus? 3. Jalgrattur peab sõitma Tartust Painkülla kindlaks ajaks. Kui ta sõidab keskmiselt 12 km tunnis, siis ta hilineb pool tundi; kui ta aga sõidab 15 km tunnis, siis ta saabub Painkülla 12 minutit enne tähtaega. Kui pika tee peab jalgrattur läbima? 4. Kaks matkajat väljusid üheaegselt teineteisele...
Eesti keel Noorte telefonikasutus Koostanud: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord 1 Sisukord...............................................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................................3 1. Telefonide peale raisatav raha...............................................................................................................................................4 1.1.1 Keskmine kuu arve ...........................................................................................................................................
Kalevipoja mängude üldajakava: 8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uu...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEEKSAM Juhendaja: Viljandi 2008 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................2 1. MENÜÜ..................................................................................................................................3 2. TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID.............................. 4 2.1 Eelroog: Mee-ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal...........................................................4 Valmistamine:......................................................................................................................... 5 2.2 Põhiroog: ..........................................................................................................................6 Valmistami...
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Arhitektuur Heli Kiima MAAILMA KAUBANDUSKESKUS Referaat Tallinna 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................4 Ehitise paiknemine...........................................................................................................................5 ehitise planeering............................................................................................................................. 6 Kaksiktornid.....................................................................................................................................7 Terrorirünnak...................................................................................................................................8 Uus ehit...
Õhumikroobide määramine Töö käik 1. Võeti Petri tass. 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm....
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja...
EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED 2010 MEHED Koht Nimi Rahvus Punktid 1 Evgeni PLUSHENKO RUS 255.39 2 Stephane LAMBIEL SUI 238.54 3 Brian JOUBERT FRA 236.45 4 Michal BREZINA CZE 224.74 5 Samuel CONTESTI ITA 221.33 6 Yannick PONSERO FRA 219.52 7 Alban PREAUBERT FRA 207.61 8 Javier FERNANDEZ ESP 204.83 9 Stefan LINDEMANN GER 203.95 10 Tomas VERNER CZE 203.18 11 Kevin VAN DER PERREN BEL 195.48 12 Adrian SCHULTHEISS SWE 188.79 13 Anton KOVALEVSKI UKR 186.84 14 Sergei VORONOV RUS 185.38 15 Kristoffer ...
Toidu nimetus: Vürtsikas porgandi- ja apelsinisupp Portsjoni kaal: 0,3 Valmistatavaid portsjoneid: 6 Retsepti kaal Kao % (külm) Toiduained Ühik (kg/l/tk) 1 bruto 25% Porgand kg 0,125 16% 1 sibul kg 0,015 33% 2 apelsini kg 0,066 võid kg 0,005 jahvat. koriandrit kg 0,001 kanapuljong l 0,166 lahjat koort ...
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teis...
KEEDUTAIGEN Keedutaigna koostis (1kg) Vesi (36%) Rasvaine (9%) Jahu (19%) Muna (36%) Sool Suhkur Keedutaigna valmistamine Valmistatakse 2-es etapis: 1. Keetmine 2. Massi segamine munamassiga Keetmine Keedunõusse pannakse vesi, sool ja rasvaine. Kuumutatakse keemiseni Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles Kui taignaserv rullub alla volti ja ei vaju laiali on munade kogus õige Kui taignaserv jääb püsti on taigen kõva ja mune tuleb lisada juurde Kui taigen valgub laiali on ta liiga vedel Taigna parandamiseks tuleb segada uus taigen ...
HÄÄDEMEESTEKESKKOOL 6. KLASS Adriana Mass Muna Referaat Juhendaja: Liie Juhksm Rannametsa 2013 Sisukord 1.sissejuhatus 2.Munaehitus 3.Muna toitainesisaldus 4.Muna kvaliteet 5.Muna säilitamine 6.Kas tead et... 7.Retseptid 8.Kasutatud kirjandus 9.Lisad 2 Sissejuhatus Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraa...
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlem...
JALGPALL Ranno Vaarikmäe AJALUGU • VANIMAD ALLIKAD VÄIDAVAD, ET MÄNGU MÄNGITI JUBA 2. JA 3. SAJANDIST E.M.A. • SAI ALGUSE 1840. AASTAL. • SUURBRITANNIAS • EESTIS LOETAKSE JALGPALLI SÜNNIPÄEVAKS 6. JUUNI 1909. 1 MÄNGUREEGLID • MÄNGIJAD, VARUSTUS JA KOHTUNIKUD • MÕLEMAS VÕISTKONNAS PEAB OLEMA 11 MÄNGIJAT. • VÕISTKONNAD PEAVAD KANDMA ERINEVTAT VÄRVI VORME. • VÄRAVAVAHID PEAVAD OLEMA SELGELT ÄRATUNTAVAD • PALLI ÜMBERMÕÕT PEAB OLEMA 68-70 CM. • PALLI KAAL PEAB OLEMA MÄNGU ALGUSES 410-450 G. • MÄNGU JUHIVAD NELI KOHTUNIKKU. • KÕIK REEGLID JALGPALLIREEGLID.DOCX 2 MÄNGUREEGLID • MÄNGUVÄLJAK • PEAB OLEMA MURU- VÕI KUNSTKATTEGA RISTKÜLIKU KUJULINE. • VÄLJAKU PIKKUS 100-110M. • VÄLJAKU LAIUS 64-75M. • VÄLJAK ON TÄHISTATUD JOONTEGA, MIS PIIRAVAD VÄLJAKU ALASID. • VÄRAVA POSTIDE VAHE...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus ja toitlustusosakond PIDULIK LÕUNASÖÖK SÕBRANNALE Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2012 Sisukord Menüü.......................................................................................................................................... 3 Menüü põhjendus........................................................................................................................ 4 Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal....................................... 5 Tehnoloogiline kaart................................................................................................................. 5 Valmistamine............................................................................................................................ 6 Serveerimine............
Nuputamisülesanded 1. Kaks isa ja kaks poega jagasid omavahel 3 õuna selliselt, et igaüks sai 1 õuna. Kuidas oli see võimalik? 2. Ühes perekonnas on kolm venda. Neist igaühel on üks õde. Kui palju lapsi on selles perekonnas? 3. Poisil on 3 ühesuurust kuulikest, kuid üks kuulike on teistest veidi kergem. Kuidas saab kaalu abil teistest kergema kuulikese kindlaks määrata kaaluvihte kasutamata? 4. Kaks täiskasvanut ja kaks last tahavad paadiga üle jõe minna, kuid paat kannab korraga ainult ühte täiskasvanut või kahte last. Kuidas nad siiski kõik üle jõe saavad? 5. Raamat ja pastapliiats maksavad kokku 100 krooni. Raamat maksab 70 krooni rohkem kui pliiats. Kui palju maksab pliiats? 6. 3 + 10 = 1 9+8=5 12 + 11 = 11 7 + 3 = 10 Millega on tegemist? Millisel juhul sellised võrdused kehtivad? 7. Ühele kaalukausile pandi arbuus, teisele kaalukausile pool täpselt...
Õhumikroobide määramine koridoris Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutöötlemise tehnoloogia Maarek Laine Tp-11 Lööktrell Puidulõiketeooria alused Juhendaja õpetaja: Jörgen Dobris Väimela 2012 Sisukord: Kasutusjuhend Lööktrell Ohutusnõuded: Enne tööd hoidke tööala puhtana tööpingid ära kasuta tööriista suhtes jõud. Töötamisel trelliga soovitame kanda kaitseprille, respiraatorit, eriti ülespoole puurimisel - Vältige sõlmede teket juhtmesse, juhtme pingutamist ja vigastamist teravate või kuumade esemete vastu - Jälgige, et juhe ei satuks trelli töötsooni - Kõki reguleerimistöid ja puuride vahetamist tehke ainult pärast pistiku eemaldamist vooluvõrgust - Enne töö alustamist veenduge, et puuritav materjal on kindlalt kinnitatud - Vajutage trelli ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab trelli tööiga. Tööde lõpetamisel eemaldage pistik vooluvõrgust. 1-2 minutit tööd, 2-3 minu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan tra...
Ida-virumaa kutsehariduskeskus juuste ja peanaha looduslik hooldus Refraat Getlyn Puri 1PJUE Juhendaja: Ulvi Aro Taimesampoon rasustele juustele Rasused juuksed vajavad põhjalikku pesemist. Raudrohi, piparmünt ja sidrunikoor värskendavad ning puhastavad põhjalikult juukseid ja peanahka. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud raudrohtu 1 teelusikas kuivatatud piparmünti 1 teelusikas hakitud värsket sidrunikoort 2 supilusikat looduslikku ampooni Valmistamine: Ajage vesi, taimed ja sidrun kaanega kaetud kastrulis keema. Tõstke tulelt ja laske segul 30 minutit tõmmata. Kurnake ja valage puhtasse pudelisse. Lisage lõhnatu ampoon ja loksutage hoolikalt. Kasutage ära nädala jooksul või säilitage külmkapis kuni üks kuu. Taimesampoon kuivadele juustele...
annaabi.ee 
