METALLURGIA Jaguneb: · Must metallurgia(tegeleb metallide tottmisega) Fe maak, Mn maak · Värviline metallurgia Vasetööstus, Al-boksiit, Tsink, Plii, Tina, kuld, elavhõbe ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad as...
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
Raud, Fe • Inglise keeles on Iron, saksa keeles on Einsen, vene keeles on Железо, ladina keeles on Ferrum. • Raua sisaldus maakoores on 6,20% • Raud esineb looduses: • Rauamaagina • Magmakivimites • Meteoriitides • Maa tuumas • Rauamaagi värvus on hõbevalge • Rauamaagi olek on tahke • Rauamaagi sulamistemperatuur on 1 538°C • Rauamaagi keemistemperatuur on 2 862°C • Rauamaagi tihedus on 7,87 g/cm3 • Rauamaaki kasutatakse meditsiiniks ja ehitusmaterjaliks • Huvitav fakt raua kohta: • Raud on kõige levinum element maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teasel kohal • Ning raud on magnetiseeritav
Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks tootmine(fordism) tootmine(toyotism) Detailide hankimine ...
Raud (Fe) Laura Restov 10.klass Vanim raua leid on aastast 3500 ekr pärinev meteoriitrauast helmes, hiljem on leitud ka rauast amulette ja tööriistu. Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine e...
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid ...
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rau...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
Iseseisev töö Raud Robert Rootsi LE10 2013 Sisukord. 1. Üldiselt raua kohta. 2. Raud looduses. 3. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4. Raua saamine soomaagist. Üldiselt raua kohta. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus ...
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. ...
1. Tööstusharud. · Vanad tööstusharud väga toorainemahukad, paiknevad tooraine lähedal, ei vaja oskustööjõudu. Rõvatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus, kosmeetikatööstus. · Uued tööstusharud töömahukad, vajavad paljude ettevõtetevahelist koostööd. Autotööstus, naftakeemia, kosmeetikatööstus, põllumajandusmassinad, telekommunikatsiooni ja sidevahendid, kunstkiud, kodumassinad. · Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised teaduse- ja kapitalimahukad. Kvalifitseeritud tööjõud. Elektroonikatööstus, arvutitööstus, telekommunikatsioon ja sidevahendid, kosmosetehnika. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse igaks juhuks rohkem. alusel...
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfä...
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstus on jagatud kerge- ja rasketööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest- tekstiili ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada: · Vanad harud- toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus · Uued harud- auto- ja keemiatööstus · Uusimad, ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : ...
1 Geograafia riigieksam / 5 ENERGIAMAJANDUS 61. teab erinevaid energiaressursse ning oskab selgitada nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; (teadmised, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi joonise alusel alternatiivenergiate kasutamist maailma elektrienergia toodangus. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% 0,06% Tuumaelektri- jaamad Päikeseelekt- ...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad ...
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ...
Tallinna Polütehnikum Raud Koostaja : Kristina Pähn AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldu...
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Tro...
Sissejuhatus Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood lõpus ja 19.sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses,tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palga...
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põ...
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...
Raud Pari and Pattak Co. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kos...
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis ...
Too üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. (ex lk 63) Poolt: .............................................................................................................................................. ................ ......................................................................................................................................................... ............... Vastu:.............................................................................................................................................. ................ ......................................................................................................................................................... ............... Esita 2 poolt ja 2 vastuargumenti väitele: ,,Eestil on otstarbekas jätkata põlevkivist elektrienergia tootmist." (ex lk 63) Poolt: a)..............................
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud polii...
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas raua...
t'lagrnetvali . Piisimagnetid. Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn...
TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi, mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod ...
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma ka...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjekorranumbriga 26. Raud asub perjoodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis . Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus ra...
Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 m...
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Aus...
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsam...
Raud(Ferrum) - keemiline element kui metall. Järjenumber- 26. rühm- VIII B periood- 4. aatommass- 55,85 Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. On alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuride...
Kordamisküsimused. Töötlev tööstus ja teenindus 1. Nimeta vanu, uusi, ja uusimaid tööstusharsid. Vanad-rõivatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus ning tekstiilitööstus. Uued-autotööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootmine, kunstkiudude ja kodumasinate tootmine. Uusimad-elektroonika-, arvuti- ja kosmeetikatööstus, kosmosetehnika, telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. 3. Iseloomusta toote elutsüklit Üha kiiremini muutuvad üksikute automudelite elutsüklid. Autost on saanud moekaup ning vana, ehkki töökorras autoga sõita pole enam mainekas. Kui Fordi ja Wolkswageni esimesi mudeleid toodeti aastakümneid, siis nüüd ei pea ükski automudel vastu üle kolme aasta, sest turg nõuab üha uut. 4. Nimeta masinaehituse etapid (5) ja lisa igale etapile paigutuse põhimõtted. 5. Iseloomusta vabal vali...
Kordamisküsimused. Töötlev tööstus ja teenindus 1. Nimeta vanu, uusi, ja uusimaid tööstusharsid. Vanad-rõivatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus ning tekstiilitööstus. Uued-autotööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootmine, kunstkiudude ja kodumasinate tootmine. Uusimad-elektroonika-, arvuti- ja kosmeetikatööstus, kosmosetehnika, telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. 3. Iseloomusta toote elutsüklit Üha kiiremini muutuvad üksikute automudelite elutsüklid. Autost on saanud moekaup ning vana, ehkki töökorras autoga sõita pole enam mainekas. Kui Fordi ja Wolkswageni esimesi mudeleid toodeti aastakümneid, siis nüüd ei pea ükski automudel vastu üle kolme aasta, sest turg nõuab üha uut. 4. Nimeta masinaehituse etapid (5) ja lisa igale etapile paigutuse põhimõtted. 5. Iseloomusta vabal valikul ka...
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valg...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Ameerika Ühendriikide majandusgeograafiline asend Karit Tuusula Mölder Ameerika Ühendriigid asuvad Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA naaberriik põhjas on Kanada ja lõunas Mehhiko. Kanadaga on säilitatud head suhted ühise riigipiiri ja turismindusega. Mehhikoga on suhted keerulisemad, sest suurem osa Ameerika immigrantidest on mehhiklased. Samuti toimub palju illegaalset immigratsiooni ja narkootikumide müüki. Ameerika Ühendriikides on peamiseks veoteeks maanteed. Tavaliselt trantsporditakse kaup veokitega sadamate ja lennujaamadeni, kus see edasi saadetakse. Nafta trantsportimiseks kasutatakse tankereid ja torusid. Suurim import riik on Kanada, millele järgneb Hiina. Eksporditakse palju erinevaid kaupu üle maailma. Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2015. aasta s...
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend ...
F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole · Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. · Jõud on alati risti juhtme...
Inimsusevastased kuriteod Teises maailmasõjas. Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise PrantsusePoola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 it inimelu, tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotuse...
Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (n...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arina Savrasova K-07B AUSTRAALIA Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. AUSTRAALIA ÜLDANDMED.............................................................................3 2. MAJANDUS............................................................................................................3 3. RAHVASTIK.......................................................................................................... 3 4. AUSTRAALIA LOODUS.......................................................................................4 LISA 1. Austraalia maailmakaardil............................................................................. 5 LISA 2. Austraalia lipp................................................................................................5 LISA 3. Austraalia loomad..........................................................................................6 ...
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeerita...