Magnetism (1)

4. MAGNETISM
Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli.
Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel.
Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja.
Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet.
Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt.
Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast α voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel F=B*I*l*sinα
Ampe´re avastas:

• Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole
  
• Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad.
  
• Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub.
  

I=1A: Vaakumis 1m pikkused paralleelsed juhtmed 1m kaugusel, mõjub jõud F=2*10-7
Magnetindukstsioon B näitab jõudu, mis mõjub 1m pikkusele juhtmele vooluga 1a selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
Vasaku käe reegel: Kui vaskaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suuna ja magnetväli on suunatud peopessa, näitab pöial juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.
Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Kruvireegel - Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.
Superpositsiooni printsiip- Kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsioon on võrdne üksikute kehade poolt tekitatud magnetinduktsioonide summaga.
Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool , mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal.
Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest.
Magnetilised anomaaliad - piirkond, kus magnetväli pidevalt muutub, põhjustatuna suurtest rauamaagi lademetest maakoore all. F= q*v*B*sinα
Lorentzi jõud näitab jõudu ühe laengukandja kohta.
Vasaku käe reegel- Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. μ=B /B0
Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem vaakumist .
Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja B1 ( alumiinium , volfram)
Ferromagneetik tugevdab magnetvälja mitu tuhat korda. μ= 102-104 (raud, koobalt, nikkel )
Domeenid on iseenesliku magneetumise piirkonnad.
Ferromagneetikud, mille domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, on magnetiliselt kõvad.
Magneetiliselt pehme aine on kergesti ümbermagneetuv. Kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetite või trafode südamikes.
Spinn näitab algosakese impulsimomenti
Kord magneetunud ferromagneetik suudab iseseisvalt magnetvälja tekitada. Tugev magnetiline välismõju võib muuta domeenide välja eelissuunda. Selline muutus on ümbermagneetumine.
Demagneetimine on ferromagneetiku viimine oma magnetvälja täieliku puudumise seisundisse.
Magnetiline mälu- ferromagneetik säilitab endas infot talle kuulunud magnetväljade kohta.
Magnetväli on pöörisväli, sest jõujoon on kinnine. Kõik joone punktid on samaväärsed.
Heli magnetilisel salvestamisel muudetakse helivõnkumised mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Selle voolu magnetväljaga tekitatakse magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine. Lint liigub helivõnkumistele vastavat magnetvälja esile kutsuvast seadmest, helipeast mööda. Helid jäädvustuvad lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli mähises voolu. Kõlar muudab võnked uuesti helivõngeteks.
Video salvestamisel kasutatakse mitut helipead.
Arvuti magnetketaste puhul töötab metallide segu.