A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes ...
Nipernaadi Merilin Kauniste. Mina lugesin August Gailiti raamatust "Nipernaadi" kaks novelli . Esimesena lugesin novelli "Parvepoiss". Oli kevad ja jõeäärne rahvas ootas millal saabuvad uued parvepoisid. Nimelt iga aasta kevadel ,sõitsid mööda jõge, mis möödus Habahannese rikkast talust, mõningad parvepoisid. Nad peatusid alatihti Habahannese talu hoovil ning pidasid maha öise peo. Habahannes demonstreeris alati kõigile oma ilusat tütar kelle nimi oli Mall. Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mit...
Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõi...
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei ol...
Arvustus Nipernaadi Kadi Rohelpuu I SO Teoses on peategelaseks Toomas Nipernaadi, kes seikleb terve suve ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Toomas on jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise lahkub ja kui ta lahkub, murrab ta kellegi südame. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Paistis välja justkui ei teinud ta seda teadlikult. Kui ta rääkis oma järjekordset versiooni iseendast, oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta niiöelda uskus oma valesid ja käitus nii nagu ta oleks olnudki keegi teine. Ta oskas suurepäraselt rolli sisse elada. Nipernaadit ei saa nimetada vabaks meheks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes ...
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
Maria Krinal PH Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti pitoreskne romaan seitsmes novellis, mis ilmus esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster, taluperemees, sookuivataja ja isegi kolme noormehe kauge sugulane, ent vale välja tulles suudab ta alati põgenema pääseda. Kõigile naistele...
Autorist August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisem...
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. ...
Toomas Nipernaadi August Gailit August Gailiti romaani peategelane Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab mööda Eestimaad külast külla ja talust tallu. Ta rändab suvest hilis sügiseni, nautides ise vabadust ja elurõõmu, mida ta seiklused talle pakuvad. Elades oma unistustes liigub Nipernaadi ringi inimeste maiste murede ja rõõmude keskel, ilma et tal endal kohustusi oleks. Kuid Toomas Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks, ta ei olnud vaba. Ta oli just kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv kujutas endast kohustusi pere ja naise ees. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja". Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta n-ö "naistega vabalt ü...
Kes on Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi elu tundub esmapilgul väga kirev ja kadestamisväärne. Ta on vaba kõigist kohustustest ja muredest. Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast ar...
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas par...
,,Toomas Nipernaadi" · Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid · Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head · Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud · Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb · Nipernaadi oli suurepärane valetaja. · . See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult · kontrastsed tegelased · teised olid nip kõrval muidugi täielikud puupead · Toomas Nipernaadi oli töömees · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Oma naise vastu oli aus · Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. · Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ...
August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk. Kui Nipernaadi räägib Lokile sellest kus ta käib ja mi...
1.Mida tähendab nipernaaditsema, nipernaadlus Nipernaaditsema või nipernaadlus tähendab ennekõike ilmas sihitult ringi rändamist, nagu Toomas Nipernaadi seda terve suve tegi. Käis külast külla, majast majja ja otsis inimesi, kelle elu muuta rõõmsamaks ja õnnelikumaks läbi pisikeste iluvalede. 2.Nipernaadi tänapäeval. Minuarvates võib tänapäeva Nipernaadisi leida poliitileses seltskonnas, kus kogu teema käib inimestele valetamise ümber, et kergeusklikud inimesed oma haardesse püüda.Inimesed usaldavad poliitikuid, sest nad loodavad, et tänu nende lubadustele läheb maailm paremaks ja inimesed saavad rikkamaks. Selle koha pealt saab paralleele tõmmata Nipernaadiga, kus ka tema lubas tüdrukutele suuri losse ja talusi.Niiet minuarust asuvad tänapäeva Nipernaadid erakondade esiotsades ja riigikogus. 3.Don Quijote/Don Juan sarnasused, erinevused. Don Quijote oli mees, kes rändas sammuti mööda ilma ringi, aga temal oli kinniidee, et tema on...
„Nipernaadi“ Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus. Ta kandis raamatus musta, aga filmis valget. Hästi oli esile toodud tema hea suhtlemisoskus ja suhtumine asjadesse. Tuli ka see, mis oli raamatus, et ta oli nagu vang, kes oma vabadusepäevi ära kasutas, sest ta soovis olla lihtsalt vaba. Hästi oli kirjeldatud teda kui meest, kes sai oma valesid rääkides endale hoogu juurde, ta nautis, kuidas inimesed teda uskuma jäid, kuidas naised ta sülle vajusid. Ta otsis seda naudingu...
"Toomas Nipernaadi" 1.Mida ta arvab? Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega.Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele. 2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta. 3.Sõnasta tegelase probleem. Toomas Nip...
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
TOOMAS NIPERNAADI Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma ...
Toomas Nipernaadi ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, ,,romaan novellides". Teos on jagatud seitsmeks novelliks. Novellid näitavad distantsi kahe inimese vahel ning selle kunsti. Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur,vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial. Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ,,...Veel on jäänud paar lühikest silmapilku mu suvest ning need on minu...
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn. Igal aastal p...
Kallis Maret Kõigepealt sooviksin vabandada sinu ees, et ei rääkinud sulle oma naisest. Olin sinusse sügavalt armunud, ja olen seda veel praegugi. Kartsin, et kui räägin sulle oma naisest, ei taha sa minust enam midagi kuulda. Nautisin iga hetke mille sain veeta koos sinuga. Olen õnnelik selle aja eest, mil sain elada sinu juures. Võlusid mind juba meie esimesel kohtumisel. Kui aus olla, siis pole mul oma praeguse naisega just kõige paremad suhted. Need pole juba ammu enam endised. Tunded on muutunud ja tema kõrval aastaringselt olla on võimatu, sellepärast ka minu ringi rändamised. Eks elu näitab, mis meie suhtest naisega saab. Kui lubad, siis tulen suve saabudes sulle uuesti külla ja siis seletan sulle pikemalt. Loodan et sa pole väga pahane ja andestad mulle. Olend mulle väga kallis! Toomas.
RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende soovid ja unistused kas tõeks või veidigi lähemale tõele. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohust...
Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui na...
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
docstxt/126790411317354.txt
Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saav...
TOOMAS NIPERNAADI Teosest August Gailiti romaan 1928 Romaan novellides Toomasest Rändaja Unistaja Rännakud varakevadest hilissügiseni Nautija Tõi inimesed välja hallist argipäevast Fantaasiarikas seikleja Romantik Valed Lubadused Kõndis üle inimeste ,,AnneMari, armas, kas kuuled?" ,,See olen mina, toosama mees kandlega, kellega olid tormi ajal seal soo ääres poollagunenud küünis, mäletad?" ,,...ühtki tundi ei tahaks ma elada sinuta." Naised armastavad kõrvadega... ,,Oled nagu tuul, mine hoia sind kinni!" ,,Minu pruudi ümber on ta lipitsenud..." TÄNAME KUULAMAST!
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele. Siimon Vaa - („Seeba kuni...
Toomas Nipernaadi kui geniaalne avantürist A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga "Toomas Nipernaadi" Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane romantilisele seiklejale. Kui ta 1928. aastal oma romaaniga ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Arvan, et Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise toodes nad välja hallist argipäevast, pannes unistama, igatsema, armastama andes neile jõudu ja lootust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. S...
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemu...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habah...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava in...
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma rändama ning sügise lõpus lõpetas oma retke ning suundus koju. Amet...
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunu...
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
Toomas Nipernaadi kui autobiograafia August Gailiti teost ,,Toomas Nipernaadi" saab lugeda kui autobiograafiat. Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametite...
Kirjand August Gailiti teose "Nipernaadi põhjal. Elu jooksul rändame me kõik läbi erinevate paikade võttes endaga kaasa kõiksugu mälestusi ning kogemusi. Peatume erinevates kohtades, lõpetame koole, vahetame töö-ja elukohti, et leida oma koht. Kuid mis pani Toomas Nipernaadit terve suve kulgema paljudes paikades?
10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs August Gailit 1891 1960 · Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana · Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt · Õppis Valgas Läti kihelkonna ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee...
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile m...
Tere, Nipernaadi! Kui see ikka on sinu õige nimi? Arvesse võttes kõike seda, mida ma sinust kuulnud olen, ei tea ma, mida arvata. Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga ...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varan...
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
Toomas Nipernaadi raamatus ja filmis Toomas Nipernaadi on toodud publiku ette nii raamatus kui ka filmis. Sarnaselt raamatule on ka filmis peategelaseks seikluslik keskaeline mees Toomas Nipernaadi. Ta otsib oma elus seiklusi ning igal kevadel läheb mööda Eestit rändama ning naaseb koju varatalvel. Nipernaadi seiklused viivad teda külast külla, talust tallu, linnast linna. Filmis on väga hästi välja tulnud raamatus kirjeldatud iseloomustus - Nipernaadi on väga hea valetamisoskusega, jutukas ning oskab naisi ümber sõrme keerata. Oma valedega üritab ta inimestele midagi õpetada ning muuta kellegi elu paremaks, kuid enamasti murdes sellega inimeste südameid, eriti naiste südameid. Raamatus oli 7 novelli, kus igas novellis oli erinev koht ning erinev naine. Filmis polnud kõik vaatajateni toodud, mõned peatükid olid ära jäetud. Näiteks puudus filmis koht, kus Nipernaadi ennast kirikuõpetajaks rääkis. Nii raamatus kui ka filmi...
Kas Nipernaadi oli hea või halb inimene? Minuarust oli Nipernaadi hea inimene, sest võimalusel tema alati aitas. Näiteks, kui ta Lokile viis 3 Mailli seelikut ja Habahannese mullika. Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A ...
Nipernaadilikud inimesed. Paljud tahaksid kindlasti võrdusmärgi panna nipernaadiliku inimese ning hoolimatuse ja pahatahtlikkuse vahele. Mina seda aga ei teeks. Nipernaadilikud inimesed on arad ja madala enesehinnanguga inimesed. Nad ei julge ennast avada, kartes haiget saada. Sellepärast asuvad nad kaitsepositsioonile, suheldes inimestega pinnapealselt. Tihtipeale on nad seltskonnahinged, neil on hea huumorisoon ja palju tuttavaid. Jah, just tuttavaid, mitte sõpru. Tuttavatega saadakse kokku, veedetakse lõbusalt aega, kuid nendega ei arutata tõsisemaid probleeme ega usaldata saladusi. Nii ei ole võimalik ka haiget saada. Nipernaadilik inimene võib ise aga palju südamevalu põhjustada, kui ta laseb mõne inimese endale lähedale ja jätab mulje, et on suuteline ennast avama ning siis kõige ootamatumal hetkel suhted ilma ühegi põhjenduseta katkestab. Just nagu Nipernaadi võlus ära palju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
