Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10...
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Kontratseptsioon. Ülesanne 8 Analüüsige, millised kontratseptsioonimeetodid on patsiendile sobivad, mida tuleks täpsustavalt küsida, millal või mis tingimustel ta neid kasutama võib hakata, kas on vajalikud uuringuid, jne. Selleks kasutage WHO kontratseptsioonimeetodite lubatavuse kriteeriume: http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirj...
Primaarne Sekundaarne Menorraagia Metrorraagia Menometrorraa Düsmenorröa PMS amenorröa amenorröa gia M Menstruatsiooni Menstruatsioonid Normaalse Tsükliväline või Vererohke (üle 80 Valulikud Psüühilised ja õ pole kunagi olnud e puudumine üle kestvusega menopausijärgne ml) ja kauakestev menstrutsioonid. somaatilised is kuue kuu verejooks, mille veritsus. ( üle 7 päeva) ja sümptoomid, mis t korral kaotatud ebaregulaarse esinevad fertiilses e verehulk ületab intervalliga eas naistel ...
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi ...
Raseduse varajane diagnoosimine raseduseks nimetatakse eostatud järglase kandmist ema ihus Rasedus - (graviditas), graviidsus, naise füsioloogiline seisund, mille ajal tema organismis areneb viljastatud munarakust laps. Raseduse kestus (viimase menstruatsiooni esimesest päevast) on keskmiselt 280 päeva, s. o. 40 nädalat (10 lunaar- ehk 9 kalendrikuud), normaalseks peetakse 259-293-päevast rasedust vaadeldavaks muutus elu edasiandmine alles 19. sajandi lõpus 1826. aastal avastas Karl Ernst von Baer imetaja (koera) munaraku 1875. aastal demonstreeris Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku (merisiil) 1930ndatel aastatel konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid 1953. aastal esitasid James Watson ja Francis Crick DNA struktuuri esimese korrektse mudeli Raseduse jälgimise hõlbustamiseks on võetud kasutusele arvestuslik taandatud ...
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Implantaat on tilluke painduv progestageeniga impregneeritud toru (mõni Pillid Teised meetodid implantaat koosneb kahest torust), mis paigaldatakse naha alla õlavarre siseküljele. Emakasisene süsteem (ESS) Protseduuri teostatakse kohaliku tuimestusega ning implantaadi paigaldab · Teised meetodid SteriliseerimineSteriliseerimine sobib inimestele, kes on kindlalt otsustanud, et väljaõppinud arst või medõde. Implantaadist vabaneb kolmeaastase perioodi jooksul Steriliseerimine nad ei soovi rohkem lapsi saada. Steriliseerimine on püsiv rasestumisvastane meetod, pidevalt väike kogus hormooni, misjärel vana...
1. Tüdrukutel hakkab puberteet varem. Menstruatsiooni algamine ei tekita tüdrukutel huvi seksi vastu. Seksuaalvahekorra ees erinevad hirmud. Seksuaalse aktiivsuse (kõrg) periood erinev. Naistel kaob viljastumise võime varem kui meestel viljastamise. Naise psüühika kontrollib seksuaalsust tugevamalt kui meestel. Naine erutub seksuaalselt aeglasemalt. Kui mees pole erutatud, siis pole vahekorraks võimeline, naine on. Mees pole peale seemnepurset kohe valmis järgmiseks vahekorraks. 2. Mehel Impotentsus- täielik suguvõimetus; üldine impotentsus- mehel puudub nii seksuaalvõime, kui ka vajadus; erektsiooni impotentsus- seksuaalvõimet pole, aga vajadus on; enneaegne seemnepurse; seemnepurset ei toimu. 3. Naisel Frigiitsus- täielik sugukülmus; tõeline frigiitsus- puudub nii seksuaalhuvi kui orgasmilisus; vaginism- naise tupe lihased tõmbuvad tahtele allumatult krampi; anorgasmia- naine ei saa orgasmi; pseudofrigiitsus- orgasmi ei tule. 4. Sugue...
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon. Reproduktiivne tervis - s.o. täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja selle talitlust ja toimimist. Reproduktiivtervis tähendab seega, et inimesed on võimelised elama vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, on võimelised järglasi muretsema ning neil on vabadus otsustada kas, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise ü...
Referaat ,,Rasedus" Kool: Tallinna Laagna Gümnaasium Klass: 11b Nimi: Olga Minkowska Tallinn 2007 Sisukord 1.sissejuhatus...............................................................................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Siss...
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool REPRODUKTIIVTERVIS Essee Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 REPRODUKTIIVTERVIS 2 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 7 SISSEJUHATUS Reproduktiivtervis kuulub seksuaaltervise valdkonda. Hea seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusesse ja intiimsuhetesse, samuti võimalust nauditavateks ja turvalisteks vahekordadeks. Viljakus oleneb suuresti meie keskkonnast, eluviisist ja teatud haigustest ning iga inimese viljakus on individuaalne. REPRODUKTIIVTERVIS Reproduktiivtervist e viljakust mõjutab nii geenetiline taust, keskkond ja kui ka eluviis. Viljakus naistel algab menstruatsiooniga ja kestab kuni menopausini, meeste puhul saab viljakus alguse puberteedieas ja üljuhul kestab surmani. Kvaliteetne ja nauditav seksuaalvahekord eeldab teadmisi turvalisest vahekorrast. Tuleb olla piisavalt informee...
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid Seksuaalselt aktiivsed partnerid, kes veel lapsi saada ei soovi, peavad leidma enda jaoks kõige vastuvõetavama rasestumisvastase vahendi. Raseduse vältimiseks on olemas mitmeid vahendeid ning nad kõik on erineva toime, mõju ja kasutusviisiga. Siiski ei tuleks vahendit valides tähelepanu pöörata niivõrd kasutusviisile, vaid pigem vahendis sisalduvatele hormoonidele ja nende sobivusele kasutaja organismile. Kõige levinumateks hormonaalseteks rasestumisvastasteks vahenditeks on kombineeritud pillid, plaastrid ja vaginaalrõngad. Vaginaalrõngas Vaginaalrõngas viiakse tuppe kolmeks nädalaks, eemaldatakse siis ja tehakse nädalane paus. Östrogeenide sisaldus on 0,015 mg ning nende toimemehhanismiks on ovulatsiooni pärssimine, emakakaela lima paksenemine ja limaskesta õhenemine. Õige kasutamise korral on vahendi tõhusus 99% (aastas rasestub 10 naist 1000-st). Vaginaalrõngast võivad kasutada kõik sünnitus...
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemin...
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Hormonaalmeetod Hormoonid aitavad reguleerida organismi loomulikke protsesse, sealhulgas viljakust. Saadaval on suur valik erinevaid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuigi nende toimeainete annused ja manustamisviisid on erinevad, kuid toimivad need sarnasel moel. Kombineeritud hormonaalsed vahendid sisaldavad östrogeeni ja kollaskehahormooni (progestiini), mis pidurdavad munasarjade tööd ja takistavad munaraku küpsemist. Ainult kollaskehahormooni sisaldavate vahendite puhul pakseneb lima emakakaelas ja takistab spermatosoidide liikumist emakasse. Osadel naistel peatub selle meetodiga ka munaraku küpsemine. (Sinu Elu, 2008) Pillide toime saabub tablettidega, plaaster toimib naha kaudu ja tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. (Liit, 2006) Positiivsed omadused Hormonaalne meetod on väga tõhus soovimatu raseduse vältimiseks. Hormonaalse meetodi kasutajad saavad rasestuda kohe pärast vahendi ka...
Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga. Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing. Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile suurema ärritatavuse, mis on ka üheks põhjuseks pidevale agressiivsusele ning tülidele. Murdeealise füüsilise ja psüühilise palge vahel valits...
VEREDOONORL US Emil Haljend Kristo Lehtlaan Tauri Udras Jakko Viilo Mis on veredoonorlus? Veredoonorlus tähendab terve inimese poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja....
Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioo...
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad ...
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägag...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis ...
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemise...
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Referaat Koostaja: Siim Malmre Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2008 2 Sisukord Hormoonspiraal...........................................................................................................................4 Meeste kondoom.........................................................................................................................5 Progestiinisüstid..........................................................................................................................6 SOS-pillid....................................................................................................................................7 Vaginaalrõngas............................................................................................................................8 Ras...
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12 15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu prob...
Rasestumisvastased vahendid Kristiin Kulbas 11b Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2012 Sisukord Kombineeritud pillid, plaaster ja tuperõngas SOSpillid Mehekondoom Naisekondoom Süstitav hormonaalne meetod Emakasisene vahend ( ESV ) Spermitsiid Steriliseerimine Kombineeritud pillid Pillideks nimetatakse rasestumisvastaseid tablette, mis sisaldavad sünteetilisi naissuguhormoone. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahte tüüpi rasestumisvastaseid tablette, mis erinevad koostise, hormoonide sisalduse ja toime eripära poolest. 1. kombineeritud pillid = kollaskehahormoon + östrogeen 2. minipillid = kollaskehahormoon Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeaine...
Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks 3 Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Patsiendist tervikpildi saamiseks 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Õige vastus on 'tõene'. 3 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: : Sünnitusabi anamneesi, Patsiendi vanust, Suguleu anamneesi 3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3 Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia di...
MEIOOS MÕISTED Homoloogilised kromosoomid sama pikkuse ja VÕIMALDAB tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik ...
MEDIKAMENTNE ABORT Koostajad: Marten Meibaum & Joonas Teppo Mis on medikamentoosne abort? Raseduse katkestamine ravimite(medikamentide), mitte kirurgilise sekkumise abil Abordi läbiviimiseks kasutatakse Eestis kahe medikamendi ... Segu Ainuke abordi tegemise viis, kus ema on beebi aborteerimise ajal teadvusel Ajastamine ja teguviis Medikamentse meetodiga saab rasedust katkestada kuni 63 päeva(9 nädalat) möödumist viimase menstruatsiooni alguskuupäevast Pärast esmast visiiti(raseduse kinnitamine) tuleb arsti külastada kolmel korral: 1. Mifepristooni manustamine 2. (36-48h hiljem) rasedusega seotud kudede väljutamine 3. 2 nädalat hiljem kontrollitakse abordi õnnestumist Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanis... Kui rasedus ei katke, tuleb sekkuda kirurgiliselt (küretaaz või vaakumabrasioon) Varemnimetatud medikamendid on tõgusad ravimid, millel võib esineda kõrvaltoimeid Medik. Abordi võimalikud kõrvalnähud on iiveld...
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena ...
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faa...
Rasestumisvastased vahendid Jaanuar 2010 Rasestumisvastased meetodid takistavad mehe seemneraku ja naise munaraku ühinemist ja hoiavad ära raseduse tekke. Nende meetoditega on kasulik tutvuda juba enne esimest seksuaalvahekorda. Erinevad inimesed võivad erinevate rasestumisvastaste meetodite kohta anda väga erinevat nõu. Kui kahtled, küsi abi - sobiva meetodi aitab valida naistearst, meestearst, ämmaemand või perearst, kuid lõpliku otsuse teeb ikkagi kasutaja. Kuni 25-aastaste noorte jaoks on Eesti suuremates linnades olemas noorte nõustamiskeskused, kust leiad alati heasoovlikku nõuannet ja kaasaegset informatsiooni. Mõned meetodid, nagu näiteks pillid või steriliseerimine, annavad peaaegu 100%-lise kindluse. Teised meetodid on vähem usaldusväärsed. Vähem usaldusväärseid meetodeid ainsa meetodina kasutada on soovitav vaid siis, kui oled püsivas suhtes ning raseduse ...
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, ...
Rasedusvastased tabletid ja plaastrid Rasedusevastased tabletid - kutsutakse ka pillideks. 99,8-100% kaitse soovimatu raseduse vastu- üks tõhusamaid meetodeid Pillihormoonid säilitavad püsivat hormoonitaset, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub, nad hakkavad vähem hormoone tootma ja munarakk ei saa küpseks ning naine ei jää pillide tarvitamise perioodil rasedaks. Haigused Kliiniliste uuringute andmetel aitavad vältida mitmete haiguste riske nagu emaka- ja munasarjavähk, emakaväline rasedus, aneemia (kehaveresus, verehaigus), käärsoolevähki, munasarjatsüsti ning endometrioosi. Nende ajalugu. 1961. aastal tulid müügile Euroopasse, mis hetkest on saatnud neid ka tähelepanu. Pillivastased- väidavad, et neid tablette on vähe uuritud ning ei teata, kuidas need organismi pikemas perspektiivis mõjutavad Tegelikkuses üks enim uuritud ravimeid (tehtud tuhandeid uuringuid, ka praegu tehakse neid kümnete ringis) Ta...
TSÜSTILINE FIBROOS Anna-Maria Belousova, 12. kl Seletus Tsüstilinie fibroos e. mukovistsidoos Cystic fibrosis, mucoviscidosis (ingl.k) Hingamiselundite ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad h...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist. Kehatemperatuuri kontrollimisel on ka oma käitumuslikud aspektid. 1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
