Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat...
HELME ORDULINNUS LIIS LEPIK MT-13 KIRJELDUS Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasi...
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hilj...
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli...
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri e...
Peeter Helme Peeter Helme: hea kiirus ja halb aeglus. Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast õigemini olemegi juba harjunud mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse igasuguse sügavama tähelepanuvõime surm, rääkimata mainitud ohust isiklikule vabadusele ja indiviidi omapärale. See kõik on muidugi õige. Kui piitsutame iseennast ja oma lähedasi nii era kui tööelus pidevalt kiirustama, sööma hommikusööki käigu pealt, lahendama tööülesandeid «multitaskides» ning suhtlema sõpradega ainult mõne rutaka ja lohakalt sõnastatud ekirja teel, siis on selge, et ei meist ega neist jää peagi järele suurt midagi...
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD.......................................................................
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil ...
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. ...
Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ...
Küsimustik Eesti erakonna kohta 1) Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Erakonna esimees: Martin Helme 3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
Eesti ühiskonna teravad probleemid ning kuidas neid lahendada EKRE jõudmine valitsusse on tõstatanud täiesti uued ühiskonda lõhestavad küsimused – abortide riikliku rahastamise lõpetamine ja abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Tihti on eriarvamuste põhjuseks inimeste erinevad maailmavaated. Enim tekib lahkhelisid konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste vahel. Eesti ühiskonna teravamate probleemide lahendamiseks pole olemas ühtset ja õiget lahendust, kuna inimeste arvamused on niivõrd erinevad. Pigem tuleks jõuda rahumeelselt kompromissini, mis rahuldaks iga osapoole vajadused. Hetkel on ühiskonnas enam konflikte tekitav teema abielureferendum. Riigikogu koalitsioon otsustas panna tuleval kevadel rahvahääletusele küsimuse: ‘’Kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?’’ 14. detsembril toimunud riigikogu istung käsitles referendumi teemat, kuigi opositsioon tõi korduva...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja s...
Tallinna Tõnismae Reaalkool VAATA, KES SAID RIIGIKOGUSSE Artiikel Alina Serova Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must...
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse ...
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKON...
Bioaktiivsed amiinid Histamiin Kadi Helme 06.04.2010 Histamiini teke ja toime organismis Histidiindekarboksüülimine HISTAMIIN Vabaneb nuumrakkudest & basofiilidest lokaalsete mõjurite toimel Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1 Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histami...
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal j...
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
Kirsika Jürisson 10.A Tallinna 37. Keskkool On kirjutanud raamatud: "Mina, Mortimer" (2007) "Enesetapjad" (2009) "Alexander ja Belle" (2009) "Mu sõraline sõber" (2009) Birk Rohelend on 29 aastane Sündinud Viljandis Lõpetanud Viljandis kooli On õppinud ülikoolis meediatreklaami Oli kunagi spinningu treener On autorirühmituse "Purpurmust org" liige Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võibolla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi ,,tõelist" saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist K...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Räägu Rein Räägu Rein on väga põhimõtte kindel mees. Ta ei varata mitte kunagi mõisa tagant ja ta keelas seda teha ka oma tütrel. Samuti vihkas ta ka kõiki mõisa töötajaid. Tänapäeval oleks Räägu Rein üks tõeline Eesti patrioot. Ta vihkaks kõiki kes käiks tööl välismaal. Rein ei käiks kunagi Lätis ega Venemaal odavama kraami järel. Samuti ei käiks ta Soomes tööl, et paremat palka saada. Räägu Rein tegeleks suuremalt jaolt riigi petmisega, et paremini hakkama saada. Ta tegeleks põllumehena, kes väidab, et tal on palju maid mida vaja hooldada, aga tegelt pole tal midagi. Räägu Rein on hoolib väga oma perest, aga tähtsamad otsused peab siiski vastus võtma tema ega keegi muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid otsuseid, kuna ainult...
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused...
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsaku...
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme...
Eesti riigikaitse kulutused Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, ...
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud ...
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirj...
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil...
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korr...
Erakonnad Eestimaa Roheliste Erakond Asustatud: 6.detsembril 2006. aastal Esimees: Aleksander Laane Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks ...
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioo...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 ...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
Helmeste ajaloost Ehete ajalugu on sama vana, kui rõivaste ajalugu. Algselt usuti, et valdav enamus juveeliehteid - kaelakeed, ripatsid, sõrmused ja käevõrud - osutavad inimestele maagilist mõju. Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
