Geenide regulatsioon Geenide ekspressioon = avaldumine Geenide ekspressiooni erinevused võimaldavad erinevaid rakumorfoloogiaid Inimese vananemine on geenide ekspressiooni muutus Kloonimine on geenide avaldumise reprogrammeerimine Mis on geen? • Tänapäeval on geeni mõistet raske defineerida. Varem oli lihtsam: üks geen – üks polüpeptiid. • Geen kui geneetilise informatsiooni üksus • Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks • Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Homoloogsed, paralo ogsed ja ortoloogsedgeenid Homoloogsed geenid on need, mis on omavahel sarnased. Enamasti on nad evolutsiooni käigus tekkinud ühest ja samast eellasgeenist • Kui homoloo...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille ats...
TRANSKRIPTSIOON GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Andke seletus järgmistele mõistetele või terminitele: a. Transkriptsioon - DNA kodeerimine RNA-ks b. Operon - geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni | ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeerunud klastriteks c. Promootor - DNA järjestus, mis koosneb ~40bp piirkonnast d. mRNA protsessing transkriptsioonijärgne RNA molekulide töötlemine e. Enhanser lühike osa DNA-st, mis seob omavahel proteiinid, mida nimetatakse aktivaatoriteks. f. Topoisomeraas (güraas) - eelnevad ja järgnevad polümeraasile, et leevendada despiraliseerumisest tingitud pingeid 2. Milles seisneb (ja kellelt pärineb) molekulaarbioloogia keskne dogma? Illustreerige vastust joonisega! DNA -> transkirptsioon -> RNA -> translatsio...
1.Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlased Vennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusal...
MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Missugusi geneetiliseinfovahetuse protsesse tähistavad 1) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transkripitsioon RNA molekuli sünteesimine vastava DNA molekuli pealt RNA-polümeraasi abil. Translatsioon valgu sünteesimine vastava mRNA molekuli pealt, toimub ribosoomide abil. Transformatsioon pärilik muutus eukarüootse raku omadustes (geneetilise info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid...
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunem...
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik Golgi aparaat...
Organismide mitmekesisuse 1. kontrolltöö küsimused protistide kohta kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar 1 Ränivetikate pantsri välimine pool on epitheeka. 2 Punavetikatel vibur puudub. 3 Punavetikad esinevad tüüpiliselt mere rannikualadel. 4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu. 7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani. 11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides. 12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused 13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees....
Bioloogia- Aine-ja energiavahetus. 1. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud rgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavateks anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat(kemosünteesija). Heterotroof-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, rib...
ANTIBIOOTIKUMID Mis on antibiootikumid? · Antibiootikumid on peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite, elutegevust. · Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. Avastas... · Antibiootikumi nimega penitsiliin avastas A. Fleming 1929. aastal Kasutusala Kasutatakse selleks,et ravida inimeste,loomade, vahel ka taimede nakkushaigusi ning põletikke. nt.äge põskkoopapõletik. Ravivad bakteriaalseid haiguskoldeid nt.kopsupõletik. Antibiootikume on kahte tüüpi: Kitsa toimespektriga antibiootikumid · Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, k...
1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krü...
Antibiootikumid K. K 12b Juhendaja: Mis on antibiootikumid? · Antibiootikumid on peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite, elutegevust. · Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. Antibiootikume on kahte tüüpi: 1. Kitsa toimespektriga antibiootikumid · Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, kui laia toimespektriga antibiootikumid. 2. Laia toimespektriga antibiootikumid · Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid kasutatakse juhul, kui pole täpselt teada, milline bakter infektsiooni põhjustab või kui infektsiooni põhjustavad erinevad bakteriliigid. · Kahjuks tapavad nad ka palju rohkem häid või kahj...
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
Replikatsioon ja transkriptsioon DNA replikatsioon Mitoos Rakkude jagunemine kaheks tütarrakuks koos eelneva DNA replikatsiooniga. DNA replikatsioon toimub interfaasi S faasis. Mitoos jagatakse omakorda: profaas, prometafaas, metafaas, anafaas, telofaas. DNA replikatsiooni käigus sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Nimetatakse matriitssünteesiks, sest kasutatakse vanemahelat kui matriitsi - “templaati“. DNA replikatsioon on kiire protsess: sünteesi käigus lisatakse eukarüoodi rakus 3000 nukleotiidi minutis. DNA replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises. DNA replikatsiooni biokeemia Iga vanemahela (matriitsahela) kohta sünteesitakse uus komplementaarne ahel. Sünteesi käigus lisatakse desoksüribonu...
Mis on assimilatsioon? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid : sahhariide, lipiide, valke jt. Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsih...
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
1. Mis on sidumissait? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox- st? 2. Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein, DNA, or RNA to which specific other molecules and ions -- in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands -- form a chemical bond. 3. TATA-box is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase. It has the core DNA sequence 5'- TATAAA-3' or a variant, which is usually followed by three or more adenine bases and has been highly conserved through evolution. The TATA box is usually located 25 base pairs upstream to the transcription site. 4. Nimeta peamised DNAd siduvad domää...
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb:...
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erine...
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (Aa, ...
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole ...
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemi...
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. see võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teadus...
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast m...
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke ...
Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist. Vajalik, et püsti seista ja omada tuge. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga. Bakterid on erinevad taime- ja loomarakust, sest neil pole tuuma, aga DNA on olemas. Eukarüoodid e päristuumsed rakud - ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Membraaniga ümbritsetud tuum, erinevad organellid tsü...
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
Raku ehitus ja talitus 1665 Robert Hook valgusmikroskoop. 1826 Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 1858 Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad ...
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud ...
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2. Rakkude mõõtmed ja kuju. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud...
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
RAKK Iga organism koosneb rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid...
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende ta...
Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epi...
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toim...
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesuguli...
1. Mis on paljunemine? Paljunemine on elule omane tunnus, mis seisneb endasamaste või endasarnaste järglaste tekitamises liigi säilimise eesmärgil. 2. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. 3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul) · Sibulatega (tulp, sibul, liilia) · Sigitaim · Pungumisega (meritäht, merisiilik) · Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. ...
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
