ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojade...
Eesti Energeetika arengukava Praegusel ajahetkel töötavad Narvas põlevkivielektrijaamad, millest tuleb enamus elektrit, mis meil kõigil kodus on, kuid see pole sugugi keskkonnasõbralik. Selleks, et olukorda parandada , tuleks muuta Eesti elektritootmine keskkonnasõbralikuks taastuvenergeetikale toetavaks, Narvas kivipõletamisel töötavad elektrijaamad osaliselt või täielikult sulgeda ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Eesti baseerub hetkel põlevkivil, mida jätkuks 100-200 aastaks. Me peaksime looma vaba elektrituru, võtma vastu keskkonda säästva energiamajanduse. Sellega saaksime stabiliseerida elektrihinda. Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam ...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Nüüdisühiskond Kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne. Nende kurva saatusega riikide hulgas on ka Eesti, kelle inimeste suremus riigis on palju suurem kui sündimus. Negatiivse iibe tulemusena väheneb aastate jooksul Euroopa riikide nn. ,,põlisrahvaste" rahvaarv ja suureneb oluliselt muullaste osakaal erinevates riikides. See aga ei lõpeta kaugeltki veel ühiskon...
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
Jakob Westholmi Gümnaasium NIMI IX a klass Elektrienergia kasutamine ja tootmine Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2009 Elektri tootmine Paljud elektriseadmed kasutavad seinakontaktist saadavat võrguvoolu. Lamp sütib samal hetkel kui vajutad lülitile. Kus on see elekter päris ja kuidas see jõuab meieni? Elektrit tootdetakse elektrijaamades. Enamasti on nendeks soojusjõujaamad, kus põletatakse kivisütt, põlevkivi, naftat või maagaasi. Üha enam on hakatud kasutama elektri saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalis...
Tuumaenergia Tuumajaamad maailmas Tuumareaktorite sünni aeg on 1960.aastatel. Tänapäeval on 30 riigis käigus 439 tuumareaktorit. Enim reaktoreid USAs 104, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jääteme...
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on ol...
Milline on Eesti energiapoliitika jätkusuutlikkuse valem? Energiat vajatakse kõigeks- sooja ja valguse saamiseks, liikumiseks, toidu valmistamiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad maailma taasumatud energiaallikad (nafta, süsi, gaas, uraan) otsa saama. Tulevikule mõeldes, on vaja hakata säästma ning muuta praeguseid tarbimisharjumusi. Pikaajalisel planeerimisel on oluline meeles pidada, et päikese- ja tuuleenergia on ainsad taastuvad ,,kütused", mis on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele. On vajalik õppida ning investeerida selliste viiside ära kasutamine. 2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protse...
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. So...
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Pe...
I Rida: 1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energia on vajalik kõikjal- nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Vaja on valguse, soojuse saamiseks, mootorikütusteks ja masinate tööks. 2. Mis on kildagaas ja kuidas seda ressurssi maapõuest kätte saadakse? Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas. Toodetakse horisontaalsete puuraukudega ja saadakse kätte kildakihi hüdraulilise purustamise teel, vajalikud on vesi, liiv ja kemikaalid. Protsessi nimetatakse frakkimiseks. 3. Nimeta maagaasi 1 eelis ja 1 puudus naftaga võrreldes. Eelised: keskkonnasõbralikum Puudused: keerulisem ja ohtlikum transportida 4. Milliseid probleeme (2) võib kaasa tuua hüdroelektrijaama ehitamine? Elanike evakueerimine (lähedal olevad piirkonnad ujutatakse üle), kalade liikumise häirimine. 5. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis nii suur tuumaenergia osakaal? Jaapasin ja Prantsusmaal puuduvad teised ene...
Kehra Gümnaasium 9. Klass TUUMAELEKTRIJAAMAD Referaat Autor: Juhendaja: Kehra 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin tuumaelektrijaamad, sest energeetika on praegu väga aktuaalne teema ja tuumaelekter on üks suure potentsiaaliga osa sellest. 2 1 AJALUGU Tuumareaktor tootis esimest korda elektrit 3. Septembril 1948. aastal X-10 Graphite Reactor'is Oak Ridge'is USA-s. See reaktor tootis piisavalt elektit vaid lambipirni põletamiseks.Teine suurem katse toimus 20. detsembril 1951. aastal Arco lähedal USA-s.27. juunil 1954. aastal tootis tuumaelektrijaam esimest korda piisavalt elektrit elektrivõrgu jaoks Nõukogude liidus Obinskis. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektrijaam avati 17. oktoobril 1956. aastal Calder Hall'is Inglismaal. Maailma esime...
Tallinna Tehnikaülikool KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU Keskkonnakaitse referaat Harjumaa Sisukord Table of Contents Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne...................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 7 Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne. Minu nägemus energeetiliselt sõltumatust Saaremaast tugineb kolmele sambale : 1. Võimsad tuulegeneraatorid ( tuugenid ) Vestas V-164 on maailma suurim ja võimsaim tuulegeneraator, tema kõik kolm tiiba ulatuvad kuni 80 meetrini. Võrdluseks 24 kordne korrusmaja. Turbiin on mõeldud töötamaks avamerele või rannikuvetes. Tuugeni võimsus on 8 mW mis katab ära umbes 8000 majapidamist. [1] Seega kui Saaremaal on 32800 elanikku, ning Eesti keskmine leibkond koosneb 2,3 liikmest, siis piisaks 1.8st sellisest tuugenis...
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktorit...
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole ...
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihi...
Päikeseelektrijaam Mis on päikeseelektrijaam? Päikese-soojuselektrijaam on päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. Päikese-soojuselektrijaamad jagunevad: Torn-päikeseelektrijaamad Rennpeegel-päikeseelektrijaamad Tiik-päikeseelektrijaamad Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi päikeseelektrijaamad), 2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või ena...
xxx KESKKOOL NIMI XI klass ENERGIALLIKAD REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?…………………………………………….............4 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD……………………………………..……4 2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4 2.2. Tuumkütus…………………………………………………...................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Ref...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tuumaenergia TARTU 2008 Sisukord Tuumaenergia..............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tuumaenergia mis see on?.......................................................................................................4 Tuumaenergia tootmine.............................................................................................................. 9 Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus.......................
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14...
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinn...
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit.............................................
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba...
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus....................
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...