.............................................................................................................4 1.1. Ettevõtjad................................................................................................................4 1.2. Eesmärgid...............................................................................................................5 1.3 Organisatsiooni ülesehitus.......................................................................................5 2. Äriprojekt.......................................................................................................................6 2.1. Tooted/teenused......................................................................................................6 2.2. Turg ning konkurents..............................................................................................6 3. Turustamine..................................................................................................................
Sea oli üldse väga lahe . 5)Kas on plaanis minna veel retkele ?Miks ? Kindlast on plaanis , sest varematel aastatel on alati väga tore olnud . 6)Mida arvad sina : Kas Roheliste Rattaretk on üritus mis teavitab inimesi valulistest probleemidest looduses ja õpetab säästlikumalt elama või on tegemist lihtlabase äriprojektiga kus kasutatakse ära kunagi väga aatelistel eesmärkidel veerema lükatud vankrit? Äriprojekt ta minu jaoks ei ole. Igaüks ise teab, kui palju ta seda loodustsäästvat infot seal rattaretkel kogub. Mina ei ole alati programmi järgi sõitnud, aga ma tean , et enamus siiski sõidavad. Nii et ma arvan, et pigem esimene variant siis. 7)Kas sinu arvates käivad eelkõige retkedel , et vanemate silma alt pääseda ja jooma hakata ? Kindlasti mitte 8)Mis köidab sind roheliste rattaretkede juures kõige rohkem?
SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu kirjeldus 5 4.1.2. Tarbijaskonna määratlus 5 4.1.3. Turu-uuringute läbiviimine 5 4.1.4. Konkurents 5 4.2. TURUSTAMINE 6 4.2.1. Turustuskanalid 6 4.2.2
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5
Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Turu võimalikud muutused 6 4.2.5. Konkurents 6 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1
Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 (VÄIKE)ETTEVÕTTE RAHASTAMINE: Ettevõtluses võib rahastamise objektiks võib olla nii ÄRIPLAAN ettevõtja kui investor kui ka ÄRIPROJEKT. Väikeettevõtte finantseerimise võimalused ja praktika erinevad riigiti, Ärijuhtum kuid lihtne pole see kusagil. BUSINESS CASE
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3.. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5
Poksi põhikool Anti Tiib Tervislik kiirtoidukoht äriplaan Juhendaja: Kusti Potti Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDANDMED............................................................................................................ 3 2.LÜHIKOKKUVÕTE...................................................................................................... 3 3.PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................. 4 3.1. Äriidee........................................................................................................... 4 3.2.Toode/teenus..................................................................................................... 5 3.3. Teenus.................................
......................................................................................17 3 1. KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Ida-Viru Maakonnas, Kohlta-Järve linnas õmblustsehhi ja selle toodangu realiseerimiseks, kaupluse ning e-poe avamiseks. Projekti eesmärgiks on puuvillase toodangu valmistamine soodsate hindadega ning uute töökohtade loomine. Projekti algideeks on tekstiilitoodangu valmistamine ja realiseerimine. Äriprojekt näeb ette voodipesu, toolikatete, põllede valmistamist ja realiseerimist. Ettevõte pakub 100% puuvillast toodangut, nagu padjapüürid, tekikotid, aluslinad, põlled. Tunne ennast kodus kuningana ja säästa oma raha! Äriplaani elluviimisel valmistatakse ruumid töökodade töötamiseks, renditakse ruume kaupluste avamiseks, valmistatakse e-poe lehekülg. Äriplaani elluviimise tulemisena luuakse 4 töökohta. Personali valimisel vaadatakse nii
Teenusepakkumine jääb üldjoontes samaks. Muutustest võiks välja tuua tehnoloogia arengu- nutitelefonide hind muutub odavamaks, mistõttu nutitelefonid muutuvad ka koolilastele kättesaadavamaks ning meie teenuse kättesaadavus kasvab. Võivad tekkida ka uued multimeedialahendused, mis võivad muuta teenuse osutamist mugavamaks ja kiiremaks. Töötajate teadmistepagas suureneb, misläbi paraneb teenuse kvaliteet, kiirus ning seeläbi ja kasvab klientide rahulolu. 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS · Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele võimalust saada kiiresti kvaliteetseid vastuseid koolitöödega seotud ülesannetele ja küsimustele. See aitab vähendada õpilaste töökoormust ning parandada hindeid. Teenuse pakkumiseks loome veebikeskkonna, mille kaudu saavad õpilased kuus päeva nädalas reaalajas vastuseid koduste ülesannete või koolitöö jooksul tekkivatele küsimustele
1.ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev majandustegevus, mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole. Võib ka öelda, et sotsiaalse ja `tavalise' ettevõtluse vahel toimub vastastikune õppi...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
AUDITEERIMISE ALUSED 07.09 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID 1. majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustes ja majandustehingutest. 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal puudub kavatsus tegevus lõpetada või vajadus seda teha. Jätkuvust kinnitab see: 1. kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi, 2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara 3. arusaadavause printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada selliselt, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruande mõistmiseks piisavalt finantsalaseid teadmisi 4. olulisuse printsiip - raamatupidamise aru...
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need i...
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Näiteks aktsiaselts Atlanta, kelle asutajates olid Ipsberg, Juhan Raamot, hiljem liitusid ka Päts ja teised tuntud poliitikud. Sai alguse sellest, et Nõukogude Venemaa kaubandusesindaja Eestis oli Gukovski, kes pöördus Eesti poliitikute poole teadaandmisega, et Venemaa vajaks hädasti Singerimasina tagavaraosasid - just nende hankimiseks moodustati ka aktsiaselts Atlanta, kes esitas Singerile tellimuse. Tegemist oli hiiglasliku tellimusega. Äriprojekt, mis esialgu oli mõeldud ühekordsena, tasus end aktsiaseltsi asutajatele nii hästi ära, et sai Venemaalt juba uusi tellimusi ka teistele kauplemisartiklitele. Õige peas leidis Atlanta juhtkond, et nii mõndagi saaks toota kohapeal. Niimoodi hakatagi Eestis loodama tehaseid - seebivabrik, nööbivabrik, terve hulk saeveskeid - saematerjalid läksid Lääne-Euroopasse. Kuna Venemaal oli tol ajal käsil NEP e uus majanduspoliitikas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
