Loogilise programmeerimise meetod Kontrolltöö (Lahendite leidmine) Kirjeldage Prologi tööd kõigi lahendite leidmisel. p([],_Ys). p([X|Xs],[X|Ys]):-p(Xs,Ys). ?-p(Xs,[a,b]). (Aritmeetika) Kirjutage programm, mis leiab esimese n arvu ruutude summa. ?-sum(5,55). (Keerdülesanne) Leidke Prologi abil 3*3 ruut, mille igas lahtris on erinev arv 1,2,...,9 ning mille kõigi ridade, veergude ja diagonaalide summa on sama. ?-magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3). (Listid) Kirjutage programm, mis kustutab listist negatiivsed arvud. ?-delneg([1,-2,-4,3],[1,3]). Lahendused %1. Lahendite leidmine ?- trace, p(Xs,[a,b]). Call: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep
Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) mootori sisendpinge [V]. Umax maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0.800 ; 0] näitab antenni nurka enne katse algust Xs=[0; 0] seadesuurus Piirangud: Kiirus peab olema väiksem või võrdne X2 max- a ja staatiline viga ning ülereguleerimine peavad jääma +-0.05rad piiresse. Diskreetimise sammu valime td=0.1, sest see on tagab süsteemi adekvaatsuse ja on seeläbi süsteemile optimaalne. Adekvaatsus on olemas, kuna süsteem vastab tingimustele(süsteemi nõuetele) Kommenteeritud käsud: td = 0.1 % diskreetimise sammu valik, valime esialgu suvaliselt [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) % diskreetaja mudeli arvutus
F liikumise jõud (mudeli sisend) B= G X0 A olekumaatriks, B sisendmaatriks, G häiringu ülekandemaatriks, X0 olekuvektor 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Eksperimendi eesmärk on tasakaalustada käru peal asetsevat pöördpendlit, samal ajal käru mingist asendist teise liigutades. Maksimaalne lubatud pendli kõrvalekalle ei tohi ületada 0,2rad; maksimaalne juhttoime 40V. Lubatud viga ei tohi ületada 5% Xs valitud seadesuurus, XS Seekord kasutatakse süsteemi juhtimiseks järgivsüsteemi integraalse regulaatoriga. Kuna süsteemil endal integraalseid omadusi pole, kasutatakse abimuutujat Z. U=KX Kr Z , Z =YS-Y=Y S-CX Diskreetaja järgivsüsteemi süntees erineb pidevast laiendatud süsteemi maatriksite sisu poolest, mis on tingitud summa kasutamisega integraalse regulaatori koosseisus. U (k)=-KX(k)+Kr Z(k) , Z(k)=Z(k-1)+Y S (k)-Y(k)=Z(k-1)+YS (k)-CX(k) 3. Diskreetimissammu valik, arvutused
M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiringu ülekande maatriks G=0 0.0250 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Max |X2|=X2max = 1 maksimaalne pööramise kiirus X0 = 1.2000 algolek 0 Xs = 0 - seadesuurus 0 Umax=24 V - Maksimaalne pinge ±0.05 rad - Täpsus Tmax = 2s - Reageerimise aeg 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused td=0.1 - diskreetimissammu valik. Diskreetimisamm on valitud nii, et saaks kasutada pideva aja mudeliga sarnaseid parameetreid nii, et olulised näitajad (reageerimisaeg) ei muutuks. [Ad Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus [Ad Gd]=c2d(A,G,td), kus c2d konverteerib pidevajast diskreetseks
muutus paskalites e. N/m2). Püsireziimil on signaali tugevus lüli sisendis ja väljundis püsiv (tema muutumise kiirus ja kiirendus on nullid). Kui me sisendsignaali muutmisel leiame igale tema püsiväärtusele vastavad püsivad väljundsignaali väärtused, siis võime need uuritavale elemendile iseloomuliku väärtused kanda tabelisse või graafikule selle elemendi staatilise karakteristikuna. Kui püsiolekus elemendi sisendsignaali muuta mingi hälbe xs võrra, siis saame staatiliselt karakteristikult leida, kui suureks kujuneb hälve xv uue püsiolukorra saabumisel pärast siirdeprotsessi (üleminekuolukorra) lõppu. Kui elemendi staatiline karakteristik on kujult sirgjooneline (lineaarne), siis on kõik tema punktid (kõik lüli püsiolekud) arvutatavad sirge võrrandi abil ja sellist lüli (elementi) nimetatakse lineaarseks. Tegelikult on suur osa reguleerimisobjektidest ja reguleerimisaparatuurist oma
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 2 Pöördpendli modelleerimine ja juhtimine. Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed X0 = [-0.1; 0; 0; 0] - algolek Xs = [0; 0; 0,7; 0] seadesuurus X(t) - olek A = 0 1 0 0; 17.64 0 0 0; 0 0 0 1; -0.784 0 0 0 ] B = [0; -0.3333; 0; 0.2] C=eyes(4) D=zeros(4,2) G = [0; 0; 0; 0] - olekuhäiringu sisendmaatriks M= 5 - mass X1 pendli nurk rad X2 - pendli nurga muutumise kiirus X3 - pendli asend X4 - pendli asendi muutmise kiirus U(t) - Jõud N, 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Ülesandeks oli pendli hoidmine püsti asendis nii, et juhtimine toimuks võimalikult kiiresti ja parameetrid oleksid
Köögikaubad Magamistoakaubad Vannitoakaubad Lastetoakaubad kontorikaubad Tuotteen kuvaus Tuote: naisten neulonta Malli: Riimu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Suunnittelija: Noora Niinikoski Teine tase Kuosi: Rytmi Knits (Noora Niinikoski) Väri: 019 valkoinen, musta 039 Kolmas tase kanerva, musta Neljas tase Koko: XS, S, M, L, XL Viies tase Materiaali: 50 % bambuviskoosi 40 % viskoosi 10 % villa Huolto ja pesu: käsinpesu 30 astetta vedellä,rumpukuivaus kielletty Toote kirjeldus Toode: naiste kudum Mudel: Riimu Disainer: Noora Niinikoski Kollektsoon: Rytmi Knits (Noora Niinikoski) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Värv: 019 valge ja must,039 kanarbikumesi ja must Suurused: XS,S,M,L,XL Teine tase
tänu tootlikkuse langusele viimases kvartalis kõige kehvema tootluse ja tasu suhtega. Valitsemistasu suuruse ja fondide suurusel ei ole samuti olulist seost. Pigem on väiksemad tasud just väiksemate mahtudega fondivalitsejatel, näiteks ERGO Funds AS'l. (Ibid.) Antud töös keskenduvad autorid kolmele kogumispensionifonde haldavale ettevõtetele: AS LHV Varahaldus, Swedbank Investeerimisfondid AS ning AS SEB Varahaldus. AS LHV Varahalduses on viis fondi: LHV XS, LHV S, LHV M, LHV L ja LHV XL. Swedbank Investeerimisfondid AS'ile kuulub neli fondi: K1 ehk konservatiivse strateegiaga pensionifond, K2 ehk tasakaalustatud strateegiaga pensionifond, K3 ehk kasvustrateegiaga pensionifond ja K4 ehk aktsiastrateegiaga pensionifond. AS SEB Varahalduse neli fondi on: Konservatiivne Pensionifond, Optimaalne Pensionifond, Progressiivne Pensionifond ning Energiline Pensionifond. 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank
12.4 do notation do notation on programmeerimise stiil, mida saab kasutada monad andmetüüpidega. Lisaks kasutatakse seda veel selleks, et vältida lambda avaldiste kirjutamist. test :: Maybe Bool test = do x <- Just 9 Just (x > 8) x <- Just 9 tähendab seda, et muutujale x väärtustatkse monadic value. Just (x > 8) tähendab seda, et kasutatakse Maybe monad-ist esimest funktsiooni. 12.5 The list monad instance Monad [] where return x = [x] xs >>= f = concat (map f xs) fail _ = [] 12.6 Monad laws 12.6.1 Left identity Kui võtta väärtus ja panna see context-i return funktsiooniga ja siis kasutada >>= funktsiooni on sama kui võtta väärtus ja rakendada selle peal mingit tingimust. return x >>= f on sama f x. Näide: return 3 >>= (x -> Just (x+100000)) on sama kui (x -> Just (x+100000)) 3. 12.6.2 Right identity Kui on monadic value ja kasutame >>= ja return funktsioone on sama kui kasutada ainult monadic value-t.
VOLZO15 JSY SOLAR RED re-order MATCH JERSEY MATCHWEAR / VOLZO 15 ADULT: SIZES: M / L / XL / 2XL SHORT SLEEVE 16.95 € JUNIOR: SIZES: XS / S S08940 E19300 VOLZO15 SHTSWB MILANO SOCK SHORT SLEEVE 14.95 € WHITE / LIGHT GREY WHITE / BLACK re-order re-order FIT: SLIM FIT MATERIAL: 53 100% POLYESTER
ja investeeringute haldamisele. LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega. Laenuvõtmise ja tagasimaksmise eest eraldi tasuma ei pea, samuti pole lepingutasu. Laenu intressimäär sõltub keskpankade intressimääradest. LHV pakub mitmekesiseid pensionifonde: LHV XL ( L, M, S, XS). LHV XL julgem valik. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudele, suurem osakaal arenevatel turgudel. LHV L Enamus klientidest koguvad pensioni just siin. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudel. Arenevate riikide kõrval on suur osatähtsus arenenud tööstusriikidel. LHV M -- investeerib kuni 25% aktsiaturgudele ja enamuse võlakirjadesse. Sobiv valik siis, kui pensionieani on 3-5 aastat. LHV S -- turvaline valik! Aktsiaturgudele ei investeeri. Eesmärk on kasvatada raha
^., A.,,}}/i ot1-
/w'lY&kl'c ';;;;#ff;,xu) fu'yln nn
/tLtLt/Ld"'t
vb*/p,atr/*6 erz*;.n-xs*r- tuptv.otxa-ept-
lNncr,{*c t i,*ur,**q, u^yn'fu* La'ltg4
- x.ror^orilqo
Materjal: teras 08кп, ГОСТ 1050-88 σb =300 Mpa a) Tooriku kogupikkus: r 3 Tegur x on määratud sõltuvast suhtest s = 2 = 1,5 x = 0,44 [1:38] π π lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) +2[ 2 (r + xs)] =2*(40-2-3)+(30-2*2-2*3)+2[ 2 (3+0,44*2)]=102,2 mm b) Painutusjõud: B = l = 50mm rt = r = 3 mm k2 =0,131 [1:52] rm = 7mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131 B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm;
Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada
rõivaid. 06.01.2015 Sportimine on tänapäeva ühiskonnas väga tiheda vaatluse all. Sportimine on saanud suureks osaks paljude naiste elustiilis, aga siiski näeme erinevate uuringute tulemusel, et Eestis on palju naisi, kes on üle keskmise kehakaalu. Marika Käsperi sõnul on tegemist üleüldise trendiga, et põhjamaade naised lähevad üha suuremaks. Seda on näha, kuna poest ostetakse üha suurema numbriga rõivaid ning alatihti jäävad järele s ja xs suuruse kandjate rõivad. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal on 45% Eesti naistest ülekaalulised. TAI uuring eesti naiste saledust ei kinnita – 45 protsendi 16 – 64aastaste naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Räägitakse palju sellest, et kas viis korda nädalas mõne treeningalaga tegeleda on tervislik või ei tohiks seda kohe kindlasti teha, aga kas kolm korda nädalas on parem – siin tekib küsimus. Paljude koolide
Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada
Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1 *optsioon-teisesväärtpaber, mille omanikul on õigus, kuid mitte kohustus tulevikus osta v müüa optsiooni aluseks olevat vara hinnaga, mis on varem kokku lepitud. **futuur-väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga.
平興 勁ら ヽ ´ 3メ 彎 ヒc、、 ヌ共 争 "、 a hi'l^o'u'ur" # y oa- '* : T,XS;;uffiXKXffi-:Uf""-"1&.', .,1111HH e,r]+lail v-oo: srLods.i,1'u^');';U:;-il";;'; u*^^**,xn* '{ot$i **iil'* L.f # rtu*tJ*f^ffi;trlf 3":,.d'0 ^ 'ri,^r* 5v^n'& ha.q^+d!^ r*t*&q''i YX'*l.fmt5i,x!,
järgmiste tähistega: nahk tekstiil kõik teised materjalid kaetud nahk Tapeedi märgistus Itaalia 38 40 42 44 46 48 50 52 54 Euroopa 32 34 36 38 40 42 44 46 48 USA XXS XS S M M L XL XXL XXL Inglise 6 8 10 12 14 16 18 20 22 Mõõdud: Pikkus 155 160 164 167 170 174 178 182 188 Rinnaümbermõõt 5864 6472 7285 8592 9299 99105 105111 111118 1181 Vööümbermõõt 5462 5967 6369 6773 7181 7989 8795 93101 9910
ULP - uus laekumisper. DVO - diskontovõtj. osakaal VÜV = IMDV*VÜKT , kus EBIT = VÜV - DM, kus VÜV - võla ülalpid. vähend. EBIT - maksueelse kasumi muut IK = (A*D/A)*LI , kus MK - muut.kulud/100 IK - intressikulud n*EPS = (xS F - I) (1-T), kus A - kogu vara x - müügi vahe 3 D/A - võlakordaja n*EPS + ((F - I)(1-T)) = xS*(1-T) EPS = ( S - MKS - F - I )(1 - T ) , kus n*EPS + ((F - I)(1-T))/ xS*(1-T) n LI
(1) 1 ,,kohutav laps" 2 püüdes käituda vastuoluliselt teiste inimestega 3 1.1 Parfüümid Lisaks kõrgmoele tegeles Rabanne ka parfüümide loomisega. Paco Rabanne parfüüme on tänaseks päevaks loodud 35, neist esimene 1969. aastal ilmunud Calandre. Esimene meeste lõhn Paco Rabanne pour Homme tuli turule 1973. aastal. Praegusekes levinumad on lõhnad Black XS ja Million (1 Million 2008 ja Lady Million 2010). Paco Rabanne parfüümid on inimestele, kes ei karda võluda ja meelitada. See on segu kunstlikest ja naturaalsetest lõhnadest, mis mõjuvad nõiduslikult ja külgetõmbavalt. (2) 1.2 Kõrgmood 1966. tuli Paco välja oma esimese kollektsiooniga, provokatiivse manifestiga, mille nimeks oli ,,12 kandmatut kleiti tänapäevastest materjalidest". Riided muutusid äkitselt tolle aja loominguliseks väljendusvahendiks
2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID 1. tüüplüli: Sellesse tüüplülisse kuuluvad EV ja EMV. See võtab enda alla elektronvõimendi EV-st tuleva tagasisidede signaalidest kuni EMV ergutusmähisteni. EV on inertsivaba element, seega tema ei ole hetkel meile oluline. Selle eest omavad inertsi EMV ergutusmähised. Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi. Sisend signaal XS=US ja väljundsignaal XV=Eq. Signaalide operaatorivormi alusel on võimalik leida meil antud lüli ülekandefunktsioon. Eq( p ) W j( p) = U S( p) 2. tüüplüli: Sellesse lülisse kuuluvad EMV teine pool st ankrumähis koos harjadega, mis on ühendatud ankrulamellidega. Teda iseloomustavad signaalide järgnevad seosed: XS=US ja XV=Eq.
võnked. Nendes elementides on 2 mahtuvust, nende vahel toimub aine või energia vahetus, mille tõttu võivad tekkida võnked. W p= K/1T 2 pT 1T2 p2 , X S K X S X X V V -võnketasiirde protsess Integreerimislüli Integreerimisluli nimetatakse ka astaatiliseks luliks ning I-luliks. Ideaalne integreerimisluli valjundsignaal kasvab (voi kahaneb) pidevalt pusiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli
või pintsaku jaoks eraldi. Liibuv vööni ulatuv top võib olla numbri võrra väiksem, kui jakk. Laiapuusalistele on tabelis olemas eraldi numeratsioon tähisega D, kuid rõivatootjad komlpektide valmistamisel seda eriti ei arvesta. Ikkagi tuleb komplekti osta soovides see endal üksikesemetest kokku panna. Samuti ei sobi tavaliselt komplektidena müüdav pesu. Suurused tähtedes ja numbrites: S väike, M-keskmine, L-suur, X- võiks tõlkida näiteks "väga". Seega: XS-väga väike, XXL- väga, väga suur. Millistele numbrivahemikele need tähed vastavad, saab igaüks tabelist vaadata. Tavaliselt tähistatakse tähtedega trikotaazist pesuesemeid, t-särke, spordi-ja vabaajarõivaid, kõike sellist, mis on venivast materjalist või avara tegumoega (näit. kummivärvliga püksid/seelikud, joped, dressid). Suurused tollides: Nende numbritega märgitakse teksapükse. Seega on vaja vöö ja puusamõõtu, ning tabelist saab teada sobiva numbri
1 ANVOL OÜ 20.09.1996 , . 7 , , . . 10064863. . EE100264050. , , . 123 600 . , . . 1.1 . -- . ( ), . . , , . . , . . . , , , . (Carlin T, McMeen A.2000) : , , - . 3 . XS Mänguasjad CHICCO. 40. , , . : 1.2 3 , , , -, , . , , , . , , , - , . 4 : - ANVOL OÜ , , , , . , , , . . , , : 1.3 ANVOL OÜ ,
Ivo Hein 2) Lähteandmed R= 7mm l = 40mm s= 6mm b= 60mm h= 80mm Materjal: teras 08кп, ГОСТ 1050-88 𝜎𝑏 = 300Mpa Tooriku kogupikkus: 𝑟 7 Tegur x on määratud sõltuvast suhtest 𝑠 = = 1,16 6 x= 0,43 𝜋 𝜋 lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) + 2[ 2 (r + xs)] = 2 ∙ (80 - 6 - 7) + (60 - 2 ∙ 6 – 2 ∙ 7) + 2[ 2 (7 + 0,32 ∙ 6)] = 196,023 Painutusjõud: B = l = 40mm rt = r = 7 mm k2 = 0,14 rm = 12mm P = 2,5 ∙ B ∙ s ∙ 𝜎𝑏 ∙ k2= 2,5 ∙ 40 ∙ 6 ∙ 300 ∙ 0,14 Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem.
Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine Plastsuse määramine- betoonisamba vajumine omakaalu mõjul Tugevuse määramine- kuup/silinder 28 päeva peale
Kolmandaks on Intel protsessoriga kast hinnaga 4460 kr. Saadaval Fauni kaubanduse arvutipoes. Intel Celeron 430 1.8 GHz 512KB LGA 775, 160GB SATA 7200rpm, 2024MB PC2-6400 800MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD Celeron 1,8Ghz 512kb/800Mhz Intel G31M Motherboard 2Gb PC6400 DDRII 800Mhz 160GB 7200rmp 8Mb SataII 3Gb 400W ATX Midi Tower Case Video Intel GMA 3100 EST asetusega klaviatuur Optiline hiir High Definition audio Võrgukaart DVD Kirjutaja 16x+- Neljandaks on photopoindi mango XS arvuti Linuxi OP süsteemiga, mille hinnaks on 3490kr + LCD 17" monitor hinnaga 1335.- AMD Sempron 64 3000+ 1,6GHz 256KB Socket AM2, 80GB SATA 7200rpm, 512MB PC2- 5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCDLinux CD-kirjutaja: CD-RW/DVD Combo 52x32x52x 16x Võrgukaart: 10/100 integreeritud emaplaadile Lisad: PS2 EST klaviatuur, optiline hiir + hiirematt Mänguri komplekt Õpetaja poolt antud mängu ,,far cry2" nõuded kodulehelt: OS: XP/Vista CPU: 2.6 GHz RAM: 1 Gb
Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefunktsioon: W (p)= K/p · Impulsikaja: w(t)=K(t) · Hüppekaja: h (t)=Kt 2) Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1: I-lüli K=1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm
Kui s < 360o,siis+360o Antud:XAYA 0AB Leida:XsYo Jooniselton nfia,et Xs=Xa+AXas AXarja AYenon koordinaatidejuurdekasmd AXeg-dAB*cosqAB AYag=des*sinqee AX ja AY mark sdkub veerandist
temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel Xv = kXs; 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; o tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax suur skaala ulatus; D = Xmax/o suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine 7.Elektrilised andurid. Magnetoelastsed andurid; drosselandurid;
jaotunud põhikogumi matemaatilise ootuse võrdsuses hüpoteetilise väärtusega f0 tuleb arvutada empiiriline kriteeriumi väärtus Uyf,m ] [( x - a0) n] / . Y0 % a ] a0 Uyf,m ] [( x - a0) n] / 47. Hüpoteesi kontrollimine, et põhikogum on ühtlase jaotusega f(x) = 1/(b-a) intervallis (a, b). a* = xB - B 3; b* = xB - B 3; n'1 = nP1; n'2 = n'3 = 1 .. n's-1 = n xi xi 1 > kus i=2,3,.., s-1; n's = n 1 b * xs 1 ja k=s-3 b * a * b * a * 48. Valimi korrelatsiooni koefitsiendi olulisuse hüpoteesi kontrollimine Normaalne kaheparameetriline !X, Y@ põhikogum on jaotunud normaalselt. Sellest kogumist on võetud valim mahuga n ja nende järgi on leitud empiiriline korrelatsiooni koefitsient r 0. Kontrollida hüpoteesi, et põhikogumi korrelatsiooni koefitsient on null: n2
Profile Mean line peak Profile valley Sampling length Rr Bottom of Profile element width Xs = Cutoff c profile valley Rr Rr Rr Rr Evaluation length Rnn×Rr (n: Default 5)
koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx = C/ x = C A - C B / x A - x B = const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsent-ratsiooni gradiendiga: J = -D dC/dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur.. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: dm = -D xS x dC/dx dt Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integree-rimisel: m = -D xS x dC / dx x t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1.D mõõtühik on m 2/s. 4.Materjalide tugevus.Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformats. Tähtsamad
34-##L#
^$#C%3q#X
{}G;#Yz
markeerimislindiga ning allahinnatud kaubad punase markeerimislindiga. Kaupade müügisaali paigutamine ja grupeerimise põhimõtted · Kaupade väljapanek peab olema kliendile selge, piiritletud, kaupade väljapanekul lähtutakse selle sortimendist ja väljapaneku ülevaatlikkusest ning arvestatakse kaupade ümbruse lubatavust ja esteetilist külge · Suurused paigutada kasvamise järjekorras(XS,S,M,L,XL,XXL,XXXL)- kõige väiksem suurus peab olema kõige ees · Naiste, meeste ja lastekaubad peavad olema üksteisest selgelt eristatud · Uudiskaubad ja kaubad püsiklientidele paigutatakse klientidele kõige paremini nähtavatele müügikohtadele · Uus kaup paigutatakse seina, seinalt liigub natuke vanem kaup kauba kanduritele · Allahinnatud ja allahindamata kaubad ei tohi asetseda läbisegi ühel kaubakanduril ja väljapaneku seinal
Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja Δx ja Δy suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse Δx ja Δy väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, αx, κ (kapa), ω; α, κ (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi α, κ (kapa) ja A või siis neli A, αx, κ (kapa) ja ω kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. α – optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe
1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel (joonis 0.2.3.): Xv = kXs; (3.1.1.) 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; Δo – tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax – suur skaala ulatus; D = Xmax/Δo – suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine; (joonis 0.2.4.)
55 Piirväärtusteoreemiga leiame s 2 + 56 s y () = lim sY ( s ) = lim =0 s 0 s 0 s 2 + 4 s + 16 Näidisülesanne N 11.2 xs(t) + Juhitav y(t) K süsteem x(t) On antud pidevaja süsteem, mille olekuvõrrandi maatriksid on 1 0 1 1
Juhuslikue suuruste arvkarakteristikud:
Asendikarakteristikud : matemaatiline ootus ehk keskväärtus
diskreetsel suurusel: mx=E[X] = M[X] = i=1nxipi
pideval suurusel : E[X] = -x*f(x)dx
Keskväärtus ja mood ;
Mediaan juhusliku suuruse mediaan on tema väärtus Me, mille puhul p(X
y 2 - y1 x 2 - x1 võrrandisse asendada punktid x- ja y-teljelt, saame sirge võrrandi telglõikudes. Kui aga nimetajas olevaid punktide koordinaatide vahesid vaadelda vektorite koordinaatidena, siis y - y1 x - x1 ongi meil sirge võrrand punkti ja sihivektori kaudu = . Võrduse 1. ja 3. osa ys xs annavad sirge võrrandi punkti ja tõusu kaudu y - y1 = k ( x - x1 ) , millest omakorda saab punkti A punktiga C asendades sirge võrrandi tõusu ja algorinaadi järgi y = kx + b . Siit järeldus: väga hästi peab tundma sirge võrrandeid kahe punkti ja punkti ning tõusu kaudu, kõik ülejäänud on vaid tõlgendamise küsimus. Oma riigieksamite hindaja kogemustele toetudes pean tunnistama, et kõige keerulisemaks osutub y-teljega paralleelse sirge võrrandi
[hPx( A<##G##v[{z{[ f|?HhW#
%F$V#%'5 a##>'C#QT?#E
Z#1#`Q#l###v#9##=}*h
Y=##fw'R?
NS=[ZI#K#w2:#G#v#>#*kb~k
#PGNcG#['##p#z=:4)F#IGukNO vVdKWn
#m#84z####iV###c
8U#oHcqt9{U8
g#y#~m#EJVKN]lFd;&Mr^ ? On&#^#3*q2 #~
r1 - T t44 A A / c09 -64 0 = g ( 6 3 4A 400-9 lt A&,J{nn" ,xs*llt'{lw k:wcs p.lo tutr+l {x Aptiir,*- - @- )(a*-sul.LtuLw R a ^o
r1 - T t44 A A / c09 -64 0 = g ( 6 3 4A 400-9 lt A&,J{nn" ,xs*llt'{lw k:wcs p.lo tutr+l {x Aptiir,*- - @- )(a*-sul.LtuLw R a ^o
Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja x ja y suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse x ja y väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, x, (kapa), ; , (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi , (kapa) ja A või siis neli A, x, (kapa) ja kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina x e pikikaldenurk ja ehk põikikaldenurk.
Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja Dt keha temperatuuri muut. c-erisoojus, -sulamis või tahkestumissoojus r-aurustumis- või kondenseerimissoojus 49. Gaasi töö ruumala muutumisel A=Fx Rõhk kolvile p=F/s F=pS Ruumala suurenemine V=xs x=V/S A=Fx=pS(V/S)=pV 1.Isoterm- 100% saad tood 2.isobar-0-100% 3.Isohoorne 0% 4.Adiobaatiline Q=0 50. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Soojusvahetuseta protsess 51. Soojusmasinate töö põhimõte Soojusmasin on soojust mehaaniliseks energiaks muudav jõumasin. (aurumasin, sisepõlemismootor, auru- või gaasiturbiin)
kombinatsiooniga. N: z=5x1+2x2 à max x1+x2 3 I x1 2 II x0 Q=ABCD. Iga xQ on esitatav kujul: x=1A ... (A on vekor (x,y)) Teoreem 3: Kui LP ülesande optimaalne lahend x* on ühene, siis x* on lubatud lahendite hulga mingi tipp. Kui x* ei ole ühene, siis on vähemalt 2 hulga Q tippu optimaalsed lahendid. Sellel teoreemil põhineb teine graafilise lahendamise meetod. x1, x2, ..., xs on hulga Q tipud. Teoreem 2 järgi, saab teisendada: z=(c,x)=1(cx1)+...+ s(cxs) 1(cxk)+...+ s(cxk)=(1+...+s)cxk=1*cxk=cxk. xk on selline tipp, milles cx saavutab miinimumi. Iga xQ, (c,x)(c,xk). Tipp xk on ühene optimaalne lahend. 10. Simpleksmeetodi kirjeldus (krit I ja II põhjendus, tõkestamatus) Simpleksmeetodil lahendatakse LP ülesannet järgmiselt: · Nullindale reale lisatakse x0, millest lahutatakse algse z-muutujad ning pannakse see võrduma 0ga.
x .* h+.x 1 + 16- , / Jsr4s t jt, {,!- qrJ*^* ) l i i . - 5 q tu = Jx- -.2. l .- - u o : - A.qlf: lt, xs rq,x" t-. . .4. {."s.+ l,".oqui-l.o'fi ^ ] l ' q . t x l - g " r l . : ' q r r r r. a b r l q Y l * o t -l
näha viimaste väärtused sõltuvad lineaarselt lahuse kontsentratsioonist. Lahuse omadusi, mis sõltuvad ainult lahustunud aine osakeste arvust, mitte aga nende tüübist, nimetatakse kolligatiivseteks omadusteks: lahuse külmumistemperatuuri alanemine ja keemistemperatuuri tõus, osmootne rõhk ja analoogne nähtus - dialüüs. Aururõhk lahuse kohal (P) on leitav Raoult´i seadusega: P = xsP , kus xs on lahusti moolosa lahuses ja P on puhta lahusti aururõhk. Mitte-elektrolüüdi molaalne lahus vees alandab lahuse sulamistäppi 1,86 C ja tõstab keemistäppi 0,52 C, elektrolüütide lahused aga kordi rohkem vastavalt tekkinud ioonide arvule. Kui ühes aine faasis (nimetame teda nüüd dispersiooni keskkonnaks) sisaldab
______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 37 Rein Oidram _____________________________________________________________________ xg xs G S Ig Is I Joonis 6.8 Elektrisüsteemi ekvivalentne kaheharuline aseskeem Selles aseskeemis on süsteemiharu perioodilise voolukomponendi efektiivväärtus ajas muutumatu (
annaabi.ee 
