Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stantsid ja pressvormid ül. 3 (0)

1 Hindamata
Punktid

ÜLESANNE NR.3
Variant 1.
Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused:
a) arvutada toorikute pikkused;
b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud;
c) arvutada templite ja matriitside mõõdud .
Teha templite ja matriitside eskiisid .
1) Lähteandmed:
R = 3mm
l = 50mm
s= 3mm
- Painutada koos kalibreerimisega
Sele 7.
Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88
=Rm= 580 MPa
Painutatud osa pikkus neutraalkihis:
Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest =
= 1
x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38]
(r + x*s ) =
(3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm
φ - painutatud osa nurga suurus, °;
ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm),
r – detaili sisemine painutusraadius, mm;
s – materjali paksus, mm;
x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast
a) Tooriku kogupikkus:
= ( - s - r) + ( - s - r) +
= (50-3-3) + (40-3-3) + 6,69 = 84,69mm
= tooriku kogupikkus
b) Kalibreerimisjõud:
A = ( + ) * B = (47 +37) * 50 = 4200
p = 60 N /
P= p * A = 60 * 4200 = 252000N = 25,2 T
p - detaili kalibreerimissurve,
A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus,
c) Templite ja matriitside mõõdud:
Et saada painutamisel nõutavat painutamisnurka tuleb templiga painutada
detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem.
k= 1 – x= 1 – 0,42 = 0,58
- teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg /mm2 =370Mpa
l= 37,5 mm (vt sele 8.)
tan β = 0,375 *
= 0,375 *
= 0,01424
tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º;
k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x
l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm;
= materjali voolavuspiir tõmbel , MPa;
E – elastsusmoodul tõmbel, MPa ( terasel E = 2,1·105 MPa).
β= 0,8˚ ≈ 48´
Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 1˚20ʹ= 89˚12ʹ
Matriitsi mõõdud:
rm = 9 mm [1:54]
R = (0,6....0,8) * (r + s)= 0,8 * (3+3)= 4,8 mm
Templi ja matriitsi eskiis :
Sele 8.
2) LÄHTEANDMED:
r = 3 mm
l= 50 mm
s= 2 mm
b= 30 mm
h=40 mm
-Painutada vastusurvega ilma kalibreerimiseta
Sele 9.
Materjal: teras 08кп, ГОСТ 1050-88
=300 Mpa
a) Tooriku kogupikkus:
Tegur x on määratud sõltuvast suhtest
= 1,5
x = 0,44 [1:38]
lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) +2[
(r + xs)] =2*(40-2-3)+(30-2*2-2*3)+2[ (3+0,44*2)]=102,2 mm
b) Painutusjõud:
B = l = 50mm
rt = r = 3 mm
k2 =0,131 [1:52]
rm = 7mm [1:54]
P = 2,5* B *s ** k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131
B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm;
k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s
c) Templite ja matriitside mõõdud:
Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem.
Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine:
k = 1 – x = 1 – 0,44 = 0,56
l1= rm + rt + 1,25s = 7 + 3 + 1,25* 2 = 12,5mm
l1 – painutusõlg, mm;
- teras 08кп, ГОСТ 1050-88 =18kg /mm2 =180MPa
E- (teras) = 2,1 * MPa
tanβ = 0,75 *
* = 0,75 *
= 0,00712
β = 0,41˚ = 24ʹ
Pilud templi ja matriitsi vahel:
n = 0,10 võtan tabelist 20 [1:54]
n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest
s=0,18
zmin = smax = 2,18mm
zmax = smax
+ s * n = 2,18 + 2* 0,10 = 2,38mm
Matriitsi mõõt
lm=Lv-ΔH8=30H8
Templi mõõt
lt=lm - 2*zmin=30-(2*2,18)=30-4,36=25,64h8
Matriitsi eskiis Templi eskiis:
Sele 10.
3) LÄHTEANDMED:
r = 3mm
l = 80mm
s = 6mm
b = 30mm
h = 40mm
Painutada vastusurvega ilma kalibreerimiseta.
Sele 11.
Materjal : Duralumiinium Д16А-М
=Rm= 220 Mpa
= 200 Mpa
a) Tooriku kogupikkus:
Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest
= 0,5
x = 0,38 [1:38]
lk = 2 * (h – r – s) + (b – 2r – 2s) +2[
(r + xs)]=2*(40-3-6)+(30-2*3-2*6)+2[(3+0,38*6)]=90,60 mm
b) Painutusjõud:
B = l = 80mm
rt = r = 6 mm
k2 =0,22 [1:52]
rm = 12mm [1:54]
P = 2,5* B *s ** k2=2,5*80*6*220*0,22=58080 N
c) Templite ja matriitside mõõdud:
Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem.
Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine:
k = 1 – x = 1 – 0,38 = 0,62
lt= rm + rt + 1,25s = 12 + 6 + 1,25* 6 = 25,5mm
E- (duralumiinium) = 7,05 * MPa
tanβ = 0,75 *
* = 0,75 *
= 0,00146
β = 0,84˚ = 5 ʹ
Pilud templi ja matriitsi vahel:
smax = 6 ± 0,18 = 6,18
n = 0,07 [1:54]
Zmin = smax = 6,18mm
Zmax = Smax
+ s * n = 6,18 + 6 * 0,07 = 6,6mm
Matriitsi mõõt
lm=Lv-ΔH8=30H8
Templi mõõt
lt=lm - 2*zmin=30-(2*6,18)=30-4,36=17,64h8
Matriitsi eskiis Templi eskiis
Sele 12.
Vasakule Paremale
Stantsid ja pressvormid ül-3 #1 Stantsid ja pressvormid ül-3 #2 Stantsid ja pressvormid ül-3 #3 Stantsid ja pressvormid ül-3 #4 Stantsid ja pressvormid ül-3 #5 Stantsid ja pressvormid ül-3 #6 Stantsid ja pressvormid ül-3 #7 Stantsid ja pressvormid ül-3 #8 Stantsid ja pressvormid ül-3 #9 Stantsid ja pressvormid ül-3 #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unknown88 Õppematerjali autor
Variant 1.
Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused:
a) arvutada toorikute pikkused;
b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud;
c) arvutada templite ja matriitside mõõdud.
Teha templite ja matriitside eskiisid.

Sarnased õppematerjalid

Stantsid ja pressvormid kodused tööd
52
pdf

Stantsid ja pressvormid kodused tööd

190,4 Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 156,7 1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:

Masinaehitustehnoloogia
Stansid 3-kodutöö
16
docx

Stansid 3. kodutöö

tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine

Materjaliõpetus
Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud-pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid-
12
docx

Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid.

−0,120 lma, lmb – sisemise ava matriitsi mõõt (mm), LmA, LmB – välimise kontuuri matriitsi mõõt (mm), Rm – sisemise ava matriitsi raadius (mm), Rt – välimise kontuuri matriitsi raadius (mm), Lt A, Lt B – välimise kontuuri templi mõõt (mm) Välimise kontuuri stantsi eskiis: Sisemise kontuuri stantsi eskiis: Sele 6.

Ainetöö
Stantsid ja pressvormid ül-4
14
docx

Stantsid ja pressvormid ül. 4

Surveplaadi survejõud: d 1 t−( d 2 t +2∗r m2 ¿ 2 ]∗q Q2= π ¿ =0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5= 4 =18827N/mm2 =1,9 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T Eskiis: Sele 4.2 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 2. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus. 3. Loengukonspekt

Ainetöö
PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

-1 Sele 4. R-tüübi silindriline mootorreduktor. u K 1,5 ja tegelik ringkiirus nT D 3,14 12,0 0,16 v = = 0,1005 m/s 60 60 Üldjuhul erinevus nõudva ja tegeliku kiiruste vahel võib olla kuni 3 %. Praegu see on 0,1005 - 0,1 100%= 0,5% < [3%] . 0,1 Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3 %, võib selle parandada kettülekanne ülekandearvu uK muutmisega. Kontrollime vajalik võimsus trumlil P = PM 1 2 3 = 1,1 0,94 0,92 0,99 0,94 kW > = 0,67 kW PT Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi. 5. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 534 TK = = 391 Nm. uK 2 3 1,5 0,92 0,99

Masinatehnika
Põhiõppe projekt
29
docx

Põhiõppe projekt

ülekandearv uR = 103. Reduktori väljundvõlli nurkkiirus R = *nR/30 = 3,14*13/30=1,36 Trumli tegelik pöörlemissagedus nT = nR / uK =13/1,8=7,2 1/min ja tegelik ringkiirus v= *nT*D/60=3,14*7,2*0,16/60=0,603 m/s Üldjuhul erinevus nõudva ja tegeliku kiiruste vahel võib olla kuni 3 %. Praegu see on (0,0603-0,06/0,11)*100%=0,5%<[3%] Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3 %, võib selle parandada kettülekanne ülekandearvu uK muutmisega. Kontrollime vajalikku võimsust trumlil: P = PM*1*2*3 = 0,55* 0,94 * 0,92 * 0,99 0,47 kW > PT = 0,353 kW Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõutavaid tingimusi. 5. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment TK=T/(uK* 2* 3)=470/(1,8*0,92*0,99)=287 Nm Ülekandearv uK = 1,8 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte

Tootmistehnika alused
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
34
docx

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida -

Põhiõppe projekt
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED 3 Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun