SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet
William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed
HAMLET ESIMENE VAATUS Ilmub vaim Horatio üritab temaga rääkida. Ainult haritlase võisid vaimudega kõnelda- pidid tundma ladina keelt. Vaim oli surnud kuningaga ühte nägu, soomusrüüs. Horatio, Bernardo, Marcellus peavad lossi ees vahti, sest noor Fortinbras on kogunud Norrast mehi, et väevõimuga tagasi võtta taanlastelt need maad, mis tema isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore Fortinbrasi lellele), et ta takistaks vennapoega edaspidist käiku (Taani vallutamist). Laertes saab kuningalt loa minna Prantsusmaale. Hamletile ei meeldi, et ta ema lipsas pärast mehe surma nii ruttu verepilastuse sängi. Horatio, Marcellus räägivad Hamletile, et nad on vahti pidades näinud tema isa- kuningat. Laertes ja tema isa Polonius hoiatavad Opheliat Hamleti armastuse eest. Polonius ei usu Hamleti tundeid Opheliuse vastu.
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt
Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks
Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tôi kaasa suure murrangu inimeste môtteviisis. Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules.
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
Kasutab murdekeelt, keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum" ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsismi iseloomustab: a) Põhineb ratsionalismil vältis kõike juhuslikku ja segast. b) Väärtustab antiigist tuntud zanreid tragöödia, komöödia, satiir, kangelaseepos jne. c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine.
DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku. DQ ja SP lähevad maailma rändama, kuid see on nende vastu üsna karm. DQ on hästi idealistlik ja SP realistlik inimene. SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks. Romaani lõpus tuleb DQ mõistusele tagasi. Surivoodil annab vaimulik talle uue nime, Hea Alonso Quijano. 14. pilet Shakespeare Elas 1564- 1616. Ta sündis Stratford-up-Avonis. Tema isa oli kaupmees, kes lõpuks laostus ja Shakespeare pidi koolist ära tulema. Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas
Tragöödiates ei jää domineerima lootusetus. a. Romeo & Julia Kas vanematel on õigus keelata laste armastust? Suguvõsadevaheline vihavaen. Inglismaa oli lõhestatud, see tingis vihavaenu suguvõsade vahel. 4 b. Hamlet. c. Othello. d. Peategelane mustanahaline valitseja Othello. Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud.
Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18. saj; võeti üle vormiline pool) "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine
tehes. «Minestuse ajal otsisime ta hoolikalt läbi: reisipaunas on tal ainult üks särk ja rahakukrus kaksteist eküüd; kuid see ei takistanud teda minestusse langemisel ütlemast, et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.» «Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes. «Ta patsutas taskule ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Gringoire'i, kes neid võiks väga hästi esindada viieteistkümnendal sajandil, kui meil õnnestuks teda nõnda kirjeldada, nagu ta seda väärib, peame ütlema, et just nende vaimu kehastas ka du Breul, kui ta kuueteistkümnendal sajandil kirjutas need lapselikult ülevad, kõigil sajanditel väärt sõnad: «Olen sünnipäralt pariislane ja keelelt parresialane, sest parresia tähendab kreeka keeles rääkimisvabadust, mida ma ka olen tarvitanud isegi härrade kardinalide, prints de Conti onu ja venna juuresolekul, siiski alati tarvilise aukartusega 29 nende kõrguse ees ilma ühtki nende kaaslast solvamata, mis iseenesest pole sugugi vähe.» Seepärast polnud ka ebameeldivas muljes, mis kardinal Pierre Gringoire'is äratas, mingit isiklikku viha tema vastu või põlgust tema tuleku puhul. Hoopis selle vastu: meie poeedil oli küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
