metallitööstus, paberitööstus ja laevaehtus. Tekstiilitööstustes valmistati peamiselt villast riiet ehk kalevit, seda tehti Sindis ja Kärdlas. Üheks suurimaks tekstiilitööstuseks võib aga pidada Narvas asuvat Krenholmi, mis alles paar aastat tagasi suleti, s.t kui arvestada, et too manufaktuur rajati 1857.aastal vägagi edukas. Peamised masina ja metallitööstused asusid Tallinnas: Volta ja Dvigatel. Paberitööstusest on mainimist väärt aga Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, mille sakslased õhku lasid. Kes teab, ehk oleks suvepealinn Pärnu praegu hoopis tööstuslinn, kui toda vabrikut poleks likvideeritud. Laevaehitus toimus Tallinnas, kus valmistuti sõjaks Venemaaga. Tehastest võiks esile tuua VeneBalti, Bekkeri ja Noblesseri tehased. See kõik on pannud aluse tänapäeva kas siis toimivale või mittetoimivale majandusele. Sisuliselt erineb see suuresti tänapäeva majandusest, ent põhimõttelisel tasandil ei ole siiski
jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel. 2) Linnaliidu Tallinna komitee 3) Põhja-Balti komitee Ülesandeks oli põgenike eest hoolitsemine ja toidu hankimine sõjaväele. · Kõige suuremaks probleemiks oli Eestis sõjapõgenikud, keda oli umbes 70 000. · Otsest sõjategevust Eesti alal ei toimunud. · 1915. aastal 15. augustil tulid Eesti vetesse Saksamaa sõjalaevad ja tulistati Pärnut ning Kuressaaret. · Pärnus lasti pärnakate endi poolt õhku ,,Waldhofi" tselluloositehas. · Eestisse oli paigutatud väga suur sõjavägi. Üle 100 000 mehe, kes asusid Tallinnas, Tartus, Valgas ja Võrus. · Eestis läks sõjaväkke 100 000 meest, kellest 10 000 said surma, 20 000 langesid sõjavangi ja umbes 10 000 meest jäid invaliidiks. · Eestis tekkisid sel ajal esimesed morfiininarkomaanid. · Pärast I MS algas gripipandeemia, mis sai alguse Inglismaalt. Selle tulemusel suri Euroopas 20 miljonit inimest
kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Laatre -Viljandi raudtee Viljandi kaudu Tallinna–Viljandi raudteeliiniga Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga. 1899 –1915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof“ 1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Pavel Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja Aleksander Rodionov heiskas teatri katusele sini-must-valge rahvuslipu. 2. VAATAMISVÄÄRSUSED 2.1. Vaatamisväärsused pärnu linnas Pärnu linnas on palju vaatamisväärsusi alustades vanadest kirikutest ja lõpetades villadest.
Mere- ja õhusõda Eesti ruumis 1914-16 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennukid mitmeid kohti Eesti rannikul, et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a. augustis rünnati Kuressaaret ja Pärnut. Saksa sõjalaevade ilmumine tekitab paanikat. Nii valisusametnikud kui eraisikud püüdsid saarelt pageda. Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja „Waldhofi“ tselluloosivabrik. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. Eestlased Vene armees Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel.
Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus. • Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele. • Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid. See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20
käisid Riia lähistel. Lätist saabus kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, suurendades Eesti majanduse koormatust. Eriti keeruliseks kujunes olukord Lõuna-Eestis, kuhu valgus põgenike põhimass. 1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, mis tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte, et hävitada seal baseeruv Vene eskaader. Tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Kardeti dessanti. Pärnus lasti paanikasse sattunult õhku saksa aktsiaseltsile kuuluv ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ja kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega. Sõjavägi Eestis. Juba enne sõja puhkemist otsustati muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Tehti tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustused paiknesid lahe saartel ja rannikul
27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 Puhkeb Esimene maailmasõda 1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal
moodustamiseks. Arenes raudtee võrk. Raudtee ehitati Haapsallu (1905), Valga-Viljandi, Valga-Pärnu ja Viljandi-Tallinn. Laienes hoogsalt metalli- ja masinatööstus. Tekstiilitööstuses jätkus puuvillatööstuse kasv. Laiendati Kreenholmi Manufaktuuri. Asutati Balti Manufaktuur. Kolmandaks suurtööstuse tööalaks kujunes paberi- ja puidutööstus. Lutheri Vineerivabrik. Ülemiste Paberivabrik. 1898 ehitati Pärnusse Waldhofi tselluloositehas. Seal töötas u. 1000 töölist. 1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli
seati sisse kaardisüsteem. Suur hulk tööealistest meestest mobiliseeriti, mistõttu maal jäid paljud põllud sööti. Põllumajandusele mõjus halvavalt ka hobuste ja kariloomade rekvireerimine. Erinevalt Venemaa suurlinnadest Eestis otsest näljahäda siiski ei olnud. Kuid toorainepuudusel seisid sageli ka sõjalisi tellimusi täitvad tehased. Sõja alguses lõpetasid töö paljud tööstusettevõtted, sh Mayeri keemiatööstus, Laakmanni trükikoda ja Waldhofi vabrik. Viimase lasksid 1915. aastal õhku paanikasse sattunud Vene sõdurid, kui Pärnu lahte ilmusid Saksa laevad. Ettevõtete seiskumise põhjustas nii kütteainete puudus, kui ka turu kokkukuivamine. Kiiresti hakkas kasvama tööpuudus. Viimast leevendas osaliselt tööjõu maale suunamine ja sõjavarustust tootvate tööstusharude juurutamine. 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. 1914
Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu katkes kaubandus Läänemerel. Halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). Toimusid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu defitsiidi ja nõudisd tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi. Katkesid maaparandustööd, sordiaretus, tõuparandus. Elavnes rahvuslik liikumine, loodi sõjaga seotud ühiskondlikke organisatsioone. Linnadeliidu Komitee Tallinnas, Põhja-Balti Komitee Tartus.
villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale. Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi. Kelle/mille vahel: tehnoloogiline areng, masinehitus, tehnilised leitused, ettevõtete omanikud, töötajad Probleemid: 1) uute majandamisviiside otsimine
(suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917.a veebr puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks
7 tööstuslinnaks Eestis Narva. Sajandi lõpuks oli enamus suuremaid tööstusettevõtteid koondunud siiski Tallinnasse. · Juhtivad tööstusharud olid: - tekstiilitööstus (N: Narva Kreenholmi manufaktuur (rajatud 1857, kus töötas üle 5000 töölise; Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud). - masina- ja metallitööstus (N: Tallinnas Volta ja Dvigatel). - paberitööstus (N: Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). - laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks (N: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblesseri tehased). · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi (suurtehaste tooraine, seadmed, kütus ja osa töölistest toodi Eestisse sisse; enamus toodangust veeti välja). Enamik ettevõtetest kuulus kas vene päritolu ettevõtjatele, baltisakslastele või välismaisele kapitalile. Eestlased tegutsesid peamiselt
· Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus.
Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale. Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi. 1. Mõisamajanduse edenemise alugsek sol viljatootmine. Kasvavate kulutuste katteks hakati võlgu võtma. Püüti
1906 "Vanemuine" ja "Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1907 sureb Jakob Hurt 1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts 1909 luuakse Eesti Rahva Muuseum 15. aprill 1912 Titanicu hukk Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises maadluses hõbemedalile 1914 Esimese maailmasõja puhkemine 1915 sakslased jõuavad Riia alla ja nende sõjalaevad ilmuvad Eesti vetesse; paanikas lastakse õhku "Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus -------------------------------------------------------------------------------- 1917 ja Eesti . Veebruar Võim Venemaal läheb Nikolai II-lt Ajutisele Valitsusele 2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna 6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska 26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat 30
Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid.
Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1917
· 1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi. · Viidi välja vabrikuvarustus. · Tartu Ülikooli vara evakueerimine Venemaale (43 loomavagunit) 3. Sõjasündmused Eestis: Kuni 1917 sõjasündmused otseselt Eesti territooriumi ei puudutanud. Siiski oli alates 1915 üksikuid Saksa sõjalaevade ning lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled
*) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis. -) Kolmandal kohal oli paberi ja tselluloosi tööstus 70% Venemaal valmivast paberist valmis Eestis. *) Kaks suurimat asususid Tallinnas ja Räpinas. *) Kohilas ja Türil olid paberi ja pappi vabrikud. *) Pärnusse rajati Waldhofi tselluloosi vabrik, mis oli oma aja kohta moodsaid tselluloosi vabrik, kus töötas ~1000 inimest. -) Neljas tähtis oli tsemenditööstus, mis paiknes Kundas. * Pool põhines Vene kapitalil; veerand Inglise-Prantsuse-Saksa kapitalil; ülejäänud kuulus balitsakslastele ja eestlastele. Poliitiliselt * Moodustati erakondi ERE jätkas tegevust. * Riigituumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult oli ettenähtud viid kohta. * Linnaomavalitsus läks eestlaste kätte. Majanduslikult
Tähtsuselt järgmine oli metalli- ja masinatööstus, mille olulisemad ettevõtted olid koondunud Tallinnasse (elektri-masinate tehas Volta, vagunitehas Dvigatel jt). Nende ettevõtete tööjõu vajadus pani aluse ka eestlaste arvukuse kasvule Tallinnas, samas toodi sinna tööle ka hulgaliselt spetsialiste Venemaalt, sest kohapealt ei olnud vajalikke inimesi tihtipeale võtta. Kolmas oluline tööstusharu oli tselluloosi- ja paberitööstus tehastega Pärnus (Waldhofi tselluloositehas oli tolle aja Venemaa suurim ja moodsaim), Räpinas ja Tallinnas. Eestis toodeti ca 2/3 kogu Venemaa paberist (ja nt 10% kogu Venemaa viinast) · Hoogustus sadamate areng. Raudteede ehitus mõjus hästi eriti Tallinna sadamale, sest sealtkaudu toodi Venemaale sisse masinaid, kivisütt, metalle jms. Pärnust kujunes kohalike toodete (vilja, liha, puidu) väljaveosadam.
108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hävitaja S 148 olid ootel Irbe väina suudmes. Saarelt vaenlasi ei leitud, piirduti majaka peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Tagasiteel tulistati Kolka neemel ja Sõrve säärel asuvaid majakaid[6]. 1915. aasta augustis tegid Saksamaa mereväe laevad reidi Pärnu lahte ning dessanti kartes õhiti Pärnus rida ehitisi, sh ka Waldhofi tselluloosivabrik. 1916. aasta suvel tegid 11 Saksa torpeedokaatrit vasturünnaku vene laeva poolse saksa positsioonide pommitamise eest Riia lähistel ning Kuramaal, selleks tungisid nad läbi Vene miiniväljade Soome lahele Paldiski sõjasadamani. Kuna aga Vene sõjalaevu seal parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal
Kui turism on rannapiirkonnas, siis saab teises kohas elada ja kolmandas tööstust arendada. Pärnu identiteet jääks aga alles. Loomulikult, see ongi mingis mõttes kompromiss ja pidev kombineerimine. Kuurordi esimesel õitseajal 19. sajandi lõpul, 18. sajandi algul oli samamoodi: kuurordi rajamine sattus täpselt sellele ajale, kui Pärnusse tuli linna jaoks ja vaat et terve Vene impeeriumi jaoks suurim tööstusettevõte, Waldhofi tselluloosivabrik. Lõpuks töötas seal üle 3000 inimese. Tööstussektori areng loobki töökohti, mille tõttu kolitakse kohapeale elama, tuuakse kaasa oma pered, kes omakorda vajavad tööd, mida võib pakkuda turismisektor. Halenaljakas oli seejuures see, et sel ajal tekkisid lisaks kuurordi teemalistele postkaartidele ka postkaardid, kus kujutati industriaalküla koos nelja suure võimsa suitseva korstnaga. Ka neid kaarte saadeti oma tuttavatele. Kuigi samal ajal oli tööstuse
Meresõda: 1914-16 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennukid mitmeid kohti Eesti rannikul, et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a. augustis rünnati Kuressaaret ja Pärnut. Saksa sõjalaevade ilmumine tekitab paanikat. Nii valisusametnikud kui eraisikud püüdsid saarelt pageda. Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Laoti täis meremiine ja moodustati Riia lahe laevastiku grupp. Lisaks rajati Ahvenamaa positsioon, pidi takistama vaenlaste laevastiku sissetungimist Põhja lahte. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. 1915. aastal Saksamaa oli edukas
Igal perekonnal oli siin omaette sissekäiguga läbi kahe korruse ulatuv korter. Nüüd on üks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul). Joonis 1.13 Narva Kreenholmi manufaktuuri 1870. aastatel ehitatud meistritemajad on ühed vanimad ridaelamu tüüpi hooned Eestis (vasakul). Türi vabrikuküla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tööliste ja teenistujate asulaks (paremal ülal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Pärnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti laevaehitustehase asundus Tallinnas Kopli poolsaare tipus (paremal all). Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejärel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1
annaabi.ee 
