Kitzbergi tubamuuseum Karksi vald. 6.Viljandi maakonna huvitavamad majutus- ja toitlustusettevõtted: Hotell Centrum, Paluoja puhkemaja, Suur Vend, Endla Hotell, Penuja külamaja, Grand Hotel Viljandi, Aasa Külalistemaja, Udumäe turismitalu, Käbi puhkemaja, Kalda Puhekmaja 7. Aktiivse puhkuse võimalused: Heimtali Hobusekasvadus saab ratsutada hobustega Soomaal saab kanuuga sõida kui on üleujutused , Paintpall Leie paintpallikeskuses saab mängida paintpalli, Kalapurjeka sõidud Võrtsjärvel saab sõida Võrtsjärvel purjepaadiga, 8. Muud huvitavat: Oksa vaadetorn, Loodi ehk Paistu Põrguorg, Vastemõisa Baar, Männimäe tenniseväljak, Parasailing Võrtsjärvel, Viljandi Wakepark, Elamusterohke räätsamatk Soomaal, Fire Starter Bowling
45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2012_veeb.pdf Järvet, A. (2003). Võrtsjärve asend ja valgala loodusolud
järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on jäätunud keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Vee kvaliteet
hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull
• Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele. Püügivahendite kontrollimise sagedus: Meres ei tohi võrgu veesoleku aeg kesta üle 48 tunni, välja arvatud
n n ( x - x ) - xi2 2 i D( x ) = i =1 i =1 Dispersioon n -1 = D( x ) Standardhälve Veetase Võrtsjärvel, Emajões ja Peipsil 1. august 31. august 1. september Võrt Em Peipsi sjärv ajõgi Töö koostas: xxx
põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2–1m.
Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas
i 1 i x ) 2 x i2 i 1 Dispersioon D( x ) n 1 Standardhälve D(x ) Veetase Võrtsjärvel, Emajões ja Peipsil +181 +191 +184 +130 +129 +65 +58 +41 +48 1. august 31. august 1. september Võrtsjärv Emajõgi Peipsi Töö koostas: X.XXXXXX
hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Rahvasuust kogutud andmeid vahendab käsiraamat Eesti kaladest: «Kalurid eraldavad haugidel 24 kudemisjärku. Peipsi kalurid on teinud vahet 4 kudemisjärgu vahel, neist kolme esimest eraldatakse ka Võrtsjärvel: 1) «jäähaug» ehk «küünla(päeva)haug» (Pedaspeal), Võrtsjärvel ja mõnel väikejärvel «hangehaug» (e «hangehavi») koeb sageli juba jää all veebruarismärtsis (veebruaris arvatavasti vana kalendri järgi); olla kõige suuremad, sihvaka peaga, heledad; 2) «päris haug» e «tavaline haug» koeb aprillis, kollakas, kõige arvukam; 3) «lillehaug», «lillehaug» koeb mais varsakabja õitsemise ajal, on õige kollane, kollaste tihedate täppidega,
Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%. 6
.......................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton ......................................................................................... lk.9-10 Kokkuvõte ..............................................................
nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka
päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde. Kolmas päev Üles ärgates oli ilm nagu ka eelmistel päevadel, ehk nagu suvel ikka: päike paistis, tuult ei olnud ja soojakraade oli peaaegu kolmkümmend. Käidi ujumas, pesemas ja söödi. Äkitselt saadi teada võimalusest rentida kaheksa kohalist kaatrit koos juhiga, ning sellist võimalust otsustati mitte käest lasta. Kaatri sõit Võrtsjärvel oli väga lahe ja põnev kogemus, ning sellega jäädi rahule. Juba ammu oli planeeritud ühtlasi tagasi Kuressaarde sõites külastada ka Viljandis toimuvat Viljandi folki, ning see jäi siis viimase päeva eesmärgiks. Viljandi folk on iga aasta juulis lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival, mille eesmark on 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendamine. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja
Eristada saab lühema ja pikema kestusega tsükleid. Kõige selgemini on jälgitav umbes 30-aastane muutlikkus, millele järgnevad 6- ja 3,5-aastase kestusega tsüklid. 20. sajandil on kuivad perioodid olnud ajavahemikud 193347 ja 196376; kolmas veevaene periood algas 1992. aastal. Märjad ehk veerikkad perioodid on olnud 190010, 194862 ja 197791. Samataoline veetaseme pikaajaline kõikumine ilmneb ka järvedel, eriti Peipsil ja Võrtsjärvel. Erinevate piirkondade jõgede veereziimis ja äravoolu aastaajalises jaotuses ilmneb kohalike tegurite mõju, millest olulisimad on karst, soostumine ja maakasutus. Järved oma suure mahu tõttu ühtlustavad jõgede äravoolu ja veetaset. Neil jõgedel, kus äravoolu mõjutavad suured järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt
8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 7) silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
Mis on lõkspüünis? Millised on lubatud lõkspüünised? Püügi iseärasused ja püüan lõkspüünistest natuke lähemalt uurida. 3 1. Püük lõkspüünisetga 1. Lubatud lõkspüünised on: 1. mõrd- juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud; 2. kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 3. silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 4. silmumõrd kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. Mõrra lubatud alaliigid on: 1
Ilma nendeta jääks puhkemajanduse areng Võrtsjärve ääres pikemas perspektiivis kiratsema ja hääbuks ka senine entusiastide tegevus. Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee- ja loodusturismi arendamisel ning elanike motiveerimisel piirkonda elama jäämiseks. Foto 6. Võrtsjärve laevastik Tondisaare kaldal. J. Kaljuvee foto Kolm aastat tagasi valmis Võrtjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks vajalik eeltöö, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Nüüdseks on aga uuringud seiskunud enne sisulise analüüsini jõudmist. Põhjuseid miks töid
majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. Veekaitsevöönd § 29 Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;
Sissevool toimub 3380 km2 suuruselt valgalalt 18 tähtsama vooluveekogu kaudu. Väljavooluks on kirdenurgast algav ja 101 km pikkust vooluteed Peipsisse suubuv Emajõgi. Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemereziimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest. 1 Püsivat hoovust pole Võrtsjärvel tähendatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused. Suure pindala ning väikese sügavuse tõttu seguneb Võrtsjärve vesi jäävabal perioodil hästi, mistõttu arvestatavat temperatuuri- ja keemilistkihistust sel ajal pole. Kihistus kujuneb välja jää all või kevadel vaiksetel päikesepaistelistel päevadel. Järve madalaveelisus tingib ka tema veemassi väikese termilise inertsi, mille tõttu vee temperatuur jälgib suurel määral
augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Obelisk lõhuti 19. juunil 1941 ja taasavati 28. mail 1989. Oiu Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid. Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; - teistel veekogudel 4 meetrit; - suurvee ajal 2 m Vööndid: - veekaitsevöönd - ehituskeeluvöönd - piiranguvöönd Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest, väljasuremislained Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused
saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK jne. Rand ja kallas: Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand! Kallasrada (VeeS) - Laius: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal 2 m. Vööndid: veekaitsevöönd; ehituskeeluvöönd; piiranguvöönd. Veekaitsevöönd - kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist. Veeseadus! Ulatus sõltub veekogust. Keelatud tegevused: kaevandamine, raie ilma KKA loata, majandustegevus, väetise kasutamine ja hoiuastamine,
Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine. -Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35 meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. 6.Kalepurjekas -Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust klinkerplangutusega traalerpurjekas, mida oma graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. - Kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje –masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel sõideti allatuult vedades enda järel 3-4 meetri laiust ning 4-5 meetri pikkuste tiibadega tunnelja kujuga traalervõrku. Nimi kale isegi on tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi
o loodusdirektiiv rand ja kallas, ranna/kalda vööndid: o kallas – veekogu maismaavöönd o kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand! o kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis o kallasraja laius: laevatatavatel veekogudel 10m, teistel veekogudel 4m, suurvee ajal 2mR o rannal või kaldal on: ranna või kalda piiranguvöönd ranna või kalda ehituskeeluvöönd ranna või kalda veekaitsevöönd LIIGIKAITSE
288 lisas. Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. Alus: Veeseadus § 26, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 2 ja 3 Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: · Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 m; · teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m; · maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 m. http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/VTKnouded/v2etised https://www.riigiteataja.ee/akt/102032011003 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Muld on tähtis loodusvara, mida tuleb hoida. Lisaks kasutamisele põllu- ja metsamajandamises
Tehisjärved – Narva veehoidla Tasandikujärved on tavaliselt suurema pindalaga, kuid madalad. Paljud neist jäävad talvel ummuksisse (tekib tugev hapnikupuudus ja ka muul ajal jätavad nad kalamajanduslikult mõndagi soovida). Eesti järvede suurim sügavus on 38m ja see on Haanja kõrgustiku lääneosas paiknev Rõuge Suurjärv. Kolmveerand meie järvedest on madalamad kui 10m. Ka suurjärved ei ole kuigi sügavad. Peipsi järve suurim sügavus on 15,3m, keskmine 7,1m. Võrtsjärvel vastavalt 6m ja 2,8m. Veetaseme aastane kõikumine on meie järvedes tavaliselt kuni 1m. Suuremates ja tugevama läbivooluga järvedes kuni 1,5m, suurjärvedes kuni 2m. Vee temperatuur on järvedes kaldast eemal, pinnakihis juulis-augustis enamasti 19-20 kraadi, eriti kuumade ilmadega 26-28 kraadi. Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus.
veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Eesti suuremad allikad: Uuemõisa Suurallikas, Jõelähtme allikajärv, Salajõe, Roosna-Alliku, Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Meil on 9836 rohkem kui 1 hektari suurust sood. Nende kogupindala ületab miljon hektarit. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal
annaabi.ee 
