.............................................. (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja amplituud). Spektrikomponentide amplituudid ja sagedused: Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m.
Töös kasutatavad vahendid: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk + 5V (must) · Reguleeritava pingega toiteplokk 85-45 · Digitaalostsilloskoop TDS2012B · Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus.
.................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõdetud väljundsignaali sagedus ja amplituud. fvälj =2.743±0.01kHz Uvälj =21,1±0.2V 2. Täiteteguri graafik k=f(Usis(+)) ja tabel. Tabel 1. Täiteteguri sõltuvus sisendpingest Usis(V) k 8,151 ±0,004 17,42 ±0,06 5,991 ±0,001 26,65 ±0,03 4,002 ±0,002 34,1 ±0,02 2,008 ±0,002 41,1 ±0,03 0,009 ±0,003 48,05 ±0,03
1.) Tutvusime analüsaatori HP8590L kasutamisega [1]. - Analüüsitava sagedusala piiride seadmine (FREQUENCY) - Analüüsitava sagedusala laiuse seadmine (SPAN) - Vaadeldava amplituudi vahemiku seadistamine (AMPLITUDE, REF LEVEL) - Filtri ribalaiuse seadmine (RBW) - Markerite kasutamine signaali mõõtmiseks (MARKER) 2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW
Töö eesmärk: Tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Töös kasutatavad vahendid: · Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga · Ostsilloskoop TDS 2012B · Signaaligeneraator HP 33120 · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Lülitasime sisse raadiojaamad, signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi. Väljundsignaali pingeks valisime 100mVpp. Seejärel võtsime punkthaaval (9 punkti) üles vastuvõtja amplituudi-sageduse karakteristiku (ASK) sageduste vahemikus 300...4000Hz. f saadet f vastuvõet (Hz) (Hz) Amplit (V) 600 500 1,28 900 900 2 1200 1200 2,72 1500 1500 2,7 1800 1800 2,14 2100 1900 1,62
f1 ja f2 on lähestikku paiknevad testtoonid. Näiteks 200 MHz ja 201 MHz. 2. järk: 2*f1; 2*f2; f1±f2 3. järk: 3*f1; 3*f2; 2*f1±f2; f1±2*f2 e) Mida iseloomustab parameeter third order intercept point TOI? TOI on siinussignaali suurus, mille juures tekkiv 3. järku moonutus on sama suur kui sisendsignaal. Töö käik 2 1. Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. Selleks seadsime generaatori HP33120A väljundsignaali kujuks siinuse, mille amplituud oli 50 mV ja sagedus 90 kHz-i. Ühendasime signaali analüsaatori sisendile ja valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobiksid signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid
· Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF · · Tegelik väärtus 510 pF · Võimendustegur k=120 · · · · · Joonis 1: Väljundsignaali ajaline kuju · · · · · 2)Mõõtsime ostsillaatori väljunsignaali sageduse f0=468 kHz, amplituudi U=4.181 V. · Eeldame, et võnkeringiga liituvad parasiitmahtuvused on tühised. Arvutame võnkeringi · induktiivsuse L= · · · 3) Sageduse standarhälve =150,1 Hz.
1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562 30 2,123 212,3 46,53899988 100 1,874 187,4 45,45539173 Tabel 1 : Diferentspinge väärtus väljundis erinevatel sagedustel Joonis 3. Võimendi logaritmiline ASK. Punkti 4 tulemused ja järeldused: Sisendsignaali kujuks on valitud kolmnurk. Joonis 4. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on kolmnurk. Järeldus: Alguses olid nurkade tipud väikeste moonutustega. Timmides mõõteotsikut, kõrvaldasime nähtavad moonutused madalatel sagedustel. Sisendsignaali kujuks on valitud nelinurk. Joonis 5. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on nelinurk. Järeldus: Tõstes sagedust, tekkis signaalis vähe moonutusi. Punktis 5 mõõdetud ja arvutatud sünfaasse signaali võimendustegur: Teoreetiline väärtus: Ksünf = Rk / 2*Re
Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefunktsioon: W (p)= K/p · Impulsikaja: w(t)=K(t) · Hüppekaja: h (t)=Kt 2) Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1: I-lüli K=1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)Seos konstantse väärtusega sisendi ja väljundi tõusu vahel. Erineva väärtusega sisendid.
(amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine)
Nad võtavad arvesse objekti iseärasusi. Üldotstarbelised ei ole seotud kindla objektide klassiga, neid võib kasutada väga mitmesuguste objektide reguleerimiseks. Osa tööstuslikult toodetud regulaatoreid on sobitatud kindla anduri tüübiga, näiteks termopaaridega. Teine osa võimaldab kasutada unifitseeritud nivooga sisendsignaali spetsiaalsetest anduritest, nt. alalisvoolu signaal vahemikus 4÷20 mA või 0÷5 mA. Oluline pole mitte andur, vaid anduri väljundsignaali suurus. Andurid peavad töötama koos täiturmehhanismidega, mis on väga erinevad. Tänapäeval on põhiliselt elektrilised, vahelduvpinge asünkroonmootorid, mis pannakse tööle impulssreziimis. 12 13 Reguleerimisteooria alused 10. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. Tüüpilised mittelineaarsed karakteristikud. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Protsessid
3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel Xv = kXs; 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; o tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax suur skaala ulatus; D = Xmax/o suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine 7
Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest ehk kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundit. Lisaks on olemas ka häiringud ehk sisendid süsteemil, mis on enamasti juhusliku iseloomuga ning mõjutavad/häirivad süsteemi käitumist, kontrollimatult ja tundmatu algupäraga. Ka häiringu rakenduskoht süsteemis on tihti ebaselga. Häiringuid saab käsitleda väljundsignaali tundmatu komponendina, ei ole mõõdetavad. Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon ajast, statsionaarse puhul mitte. Kui igale sisendile vastab sama väljund, siis süsteem on staatiline ehk samale sisendile pannakse vastu konkreetne väljund, (väga aeglaselt muutuvate olekutega süsteem). Väljund sõltub ka sellest olekust, mis tal on või oli ja siis on protsess dünaamiline (muutuvad ajas).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Transistorvõimendi" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Kasutatud vahendid 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid 4. Ühendus ja montaaz...
Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2 Skeem koosneb Step signaaligeneraatorist, võimendusteguritest Gain, integraatorist ning ülekande funktsioonist, mis on paika pandud etteantud andmete järgi. Juhtimisobjekti parameetrid K1,2,3 = 0,6 T1 = 0,1 T2 = 1,7 T3 = 3,9 Siirdeprotsessi kvaliteedi nõuded tr = 0,5 ts = 4 = 0,2% Ý=0 ý = 10% ISE Opt
7000 7000,367 0,035 0,100 0,00050 8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile
Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ning automatiseeritavate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse
Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab oluliselt sagedusmõõturi mõõtemääramatust, ligi 20-kordselt, seega on generaatori sageduse määramatus põhiline määramatuse põhjustaja. Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel on väiksem kui generaatori mõõtemääramatus, nii et generaatori täpsus vastab oodatule. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali ristkülikimpulssideks, parameetriteks: amplituud 2 V ja kordussagedus 12 kHz. Mõõtsime otsitavad suurused ning saime vastusteks: Impulssi sagedus f = 12000,522 Hz ± 0,06 Hz Impulssi periood T = 1/f = 83,3297 s ±0,000417 s Impulssi kestus = 42,0 s ±0,00021 s Impulssi esikülje kestus RISETIME r = 2,27 s ±0,00001136 s Impulssi tagakülje kestus FALLTIME f = 2,13 s ±0,00001066 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile
Protsessi, kus vahelduvvool muudetakse alalisvooluks ilma vahepealse muundamiseta teist liiki energiaks, nimetatakse alaldamiseks. Transistor Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali ‒ sisendsignaali ‒ abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali ‒ väljundsignaali. LED-lambid Päikesepatarei Päikesepatarei (ka päikesepaneel) koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrku müümiseks Digikaamerad
2.Ostsillatori väljundpinge amplituud Vaja on leida ostsillatori väljundpinge amplituud.Amplituudi mõõtmiseks kasutasime Other Meas menüüst valikut VOLT PEAKS, mis leidis signaali maksimaalse( Vmax ) ja minimaalse ( Vmin ) väärtuse. Amplituud on leitav järgmiselt: Vmax = 5,1 V Vmin = -5,1 V Vmax - Vmin 5,1 - ( -5,1) A= = = 5,1 (V) 2 2 3.Sageduse keskväärtus,veahinnang ja stabiilsus Kasutades reziimi Stop/Single mõõtsime väljundsignaali sagedust kümnel korral. Saime järgmised mõõtetulemused: f 1 = 1011,147 kHz f 2 = 1010,999 kHz f 3 = 1011,017 kHz f 4 = 1011,022 kHz f5 = 1011,018kHz f6 = 1011,012kHz f7 = 1011,008kHz f8 = 1011,003kHz f9 = 1010,998kHz f 10 = 1010,993 kHz 1)Sageduse keskväärtuse leiame järgmiselt: - 1 10 f = fi n i =1 - 1011,147 + 1010,999 + 1011,017 + 1011,022 + 1011,018 + 1011,012 + 1011,008 + 1011,003 + 1010,99 f =
kontaktide vahelist õhupilu. Magnetvoo tekitamiseks võib kasutada püsimagnetit. Diskreetse väljundiga lähedusandur koosneb tavaliselt kõrgsagedusgeneraatoril põhinevast tajurist, signaalimuundurist ja võimendist . Tajurit iseloomustavad tööpõhimõte (induktiivne või mahtuvuslik), kasutusotstarbest sõltuvad kuju ja mõõtmed ning põhilised tehnilised näitajad nagu tundlikkus või tundlikkuse sõltuvus mõõdetava objekti ja tajuri vahelisest kaugusest, väljundsignaali hüstereesi olemasolu vms. Joonis. Lähedusandurid.
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device. EDC asendab mehaanilist kontrolli kuberner koos elektromagnetilise juhtseadmega. EDC on jagatud need peamised komponentide...
XLA1 Sõnageneraator. Selleks, et testida läbi kõik olekud, on vaja sõnageneraatorit, (Word Generator), mis genereerib 6 biti (tegemine on kahe arvude liitmisega, kus iga arv kahendsüsteemis koosneb 3 bitist) kõikides võimalikkes variantides (26=6410=0...6310=000000...1111112). Esimesed 3 väljundsignaali lähevad summatorite A sisenditesse ja ülejäänud 3 B sisenditesse. Joonis 2. Sõnageneraator Loogikaanalüsaator. Joonis 3. Loogikaanalüsaator Järeldus. Kuna oli vaja 3 järgulised kahendarvud liita, valisin kolm summatorelemente. Esimene summaatori sisendid võivad olla ainult andmed, mis on genereeritud sõnageneraatoriga, sest esimesse summatorisse ei tule liita nooremate järkude ülekannet. Seepärast esimeseks summatoriks valisin poolsummaatorit .
Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja hüppekaja- Impulskaja h(t) u(t)=(t)=> y(t)=h(t)-Orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss (t). Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn. ülekandekarakteristikuna)
Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui otseselt, sisend ja väljundvõimsuse, viimane nii programmi poolt leituna kui arvutatuna. Tabel 1: Võimendi erinevate võimendusastmete parameetrid: 1 võimendusaste 2 võimendusaste 3 võimendusaste 4 võimendusaste Gain 9,5 dB 10 dB 2,8 dB 21,5 dB
märgatavalt väiksem kõige kiiremini muutuvast eksponendist. 2.6. Hilistumine pidevaja süsteemides Hilistumine on signaalide lõplikust levimiskiiruse või muude põhjuste tõttu tekkiv nähtus, milles signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. 2.8. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid Mitmemõõtmelisi süsteeme on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest, kasutades kompositsiooni. Süsteem on mitmemõõtmeline kui selle
5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid; 7. pöörlemissageduse andurid; 1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel (joonis 0.2.3.): Xv = kXs; (3.1.1.) 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; Δo – tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax – suur skaala ulatus; D = Xmax/Δo – suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9
lühem (3) kui etteantud ajaintervall või sisendsignaal R (4) omab tõusvat fronti, katkestatakse ajaintervalli lugemine ja väljund läheb olekusse "0". Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SP. Impulssfunktsioon Pikendatud impulssfunktsiooni korral hakatakse aega T lugema S-sisendisse antava impulsi tõusva frondi puhul ja väljund Q läheb olekusse "1" (1). Võrreldes lihtsa impulssfunktsiooniga ei sõltu ajaintervalli lugemine ja väljundsignaali oleku "1" kestus sisendisse S antava signaali kestusest, kuid sõltub R sisendisse antava signaali olekust. Väljundi Q signaal läheb olekusse "0", kui etteantud ajaintervalli loendamine on lõppenud (2) või kui R-sisendis on tuvastatud tõusva frondiga (3) signaal. Mitme jadamisi etteantud ajaintervalli jooksul S-isendisse saabunud impulsi korral hakatakse aega lugema viimase impulsi tõusvast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SE.
2,8 2,799995900 4,10E-06 5,60E-05 1,40E-05 2,9 2,899995600 4,40E-06 5,80E-05 1,45E-05 3,0 2,999995200 4,80E-06 6,00E-05 1,50E-05 Määrata, kas erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet, signaaligeneraatori oma ? Näitude erinevus ei ületa piirhälvet. 4.) Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori 3-112/1 väljundsignaali ristkülikimpulssideks parameetritega: amplituud A = 1,5 V kordussagedus f = 7 kHz Mõõtsime otsitavad suurused ning saime vastusteks: Impulssi sagedus f = f=7065,265 ± 0,035 Hz Impulssi periood T = 1/f = T=141,54* 10^-6 ± (141,54*10^-6 *1,75*10^-5) s Impulssi kestus + =71,09* 10^-6 s± 0,00036 ± (71,09*10^-6*1,75*10^-5)s Impulssi esikülje kestus RISETIME r=0,0336* 10^-6 ± (0.035*10^-6*1,75*10^-5) s
omaväärtustega. Süsteemi ülekandefunktsioon võimaldab sisend- ja väljundmuutujate kujutised seostada valemiga y(s)=H(s)u(s), kusjuures ülekandefunktsioon H(s) on sisuliselt ülekandeoperaatori realisatsioon süsteemi sisendi ja väljundi operaatorkujutiste ruumis. Ülekande-funktsioon sõltub ainuüksi süsteemi omadustest (parameetritest) ning H(s) tundes saab antud sisendsignaali korral (leides selle kujutise u(s)) hõlpsasti arvutada väljundsignaali ajalist muutumist kirjeldava avaldise. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus- Ülekandefunktsioon on realiseeritav kui nullide arv ei ületa pooluste arvu: n > m. Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol
2) tabeli abil 3) graafiliselt a) ajakarakteristik 4) grafoanalüütiline a) sageduskarakteristikud Diferentsiaalvõrrand. Diferentsiaal võrrand kirjeldab dünaamilise protsessi, mis kulgeb elementides ja diferentsiaal võrrandi lahend näitab kuidas muutub väljundsignaal aja vältel. An*dXVn/dtn + An-1*dXVn-1/dtn-1 +...+ A1*dXV/dt + A0*XV = Bm*dXSm/dtm + Bm-1*dXSm-1/dtm-1 +....+ + B1*dXS/dt + B0*XS n väljundsignaali kõrgem tuletis, millega määratakse diferentsiaalvõrrandi kõrgem järk An jne koefitsiendid XV väljundsignaal T aeg M sisendsignaali kõrgem tuletis. Vasakul on väljundsignaal ja tema tuletis, paremal sisendsignaal ja tema tuletis. Kui diferentsiaal võrrandid muutujad on 1 astmes, siis sellist võrrandit nimetatakse lineaarseks. See võrrand kirjeldab dünaamilist protsessi lineaarses süsteemis. Kui võrrandi parem osa ei ole võrdne
2) tabeli abil 3) graafiliselt a) ajakarakteristik 4) grafoanalüütiline a) sageduskarakteristikud Diferentsiaalvõrrand. Diferentsiaal võrrand kirjeldab dünaamilise protsessi, mis kulgeb elementides ja diferentsiaal võrrandi lahend näitab kuidas muutub väljundsignaal aja vältel. An*dXVn/dtn + An-1*dXVn-1/dtn-1 +...+ A1*dXV/dt + A0*XV = Bm*dXSm/dtm + Bm-1*dXSm-1/dtm-1 +....+ + B1*dXS/dt + B0*XS n väljundsignaali kõrgem tuletis, millega määratakse diferentsiaalvõrrandi kõrgem järk An jne koefitsiendid XV väljundsignaal T aeg M sisendsignaali kõrgem tuletis. Vasakul on väljundsignaal ja tema tuletis, paremal sisendsignaal ja tema tuletis. Kui diferentsiaal võrrandid muutujad on 1 astmes, siis sellist võrrandit nimetatakse lineaarseks. See võrrand kirjeldab dünaamilist protsessi lineaarses süsteemis. Kui võrrandi parem osa ei ole võrdne
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada la...
Integreerimislülide skeem aeg Joonis . Integreerimislüli graafik Clock To Workspace1 Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. Ülekandefunktsioon: Järeldus: Kõik ühesuguse võimendusega lülide graaikud stabiliseeruvad võimendusteguri väärtuse juures(ehk siis 1 ja 3 juures)
Loogikakäske kasutatakse lihtsate binaarfunktsioonide programmeerimiseks (nt. NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. ...
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal
Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest. 4 Muutes signaali sinusoidist kolmnurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada.
väärtuse vahel ühe ja sama tegeliku mõõdetava väärtuse korral püsivate välistingimuste juures, näiteks ±0,34V Nulliviga (ingl zero offset). Kui reaalne tunnusjoon on nihutatud teoreetilise tunnusjoone suhtes selliselt, et kõigi sisendsuuruse väärtustele vastavad väljundsuurused erinevad teoreetilistest mingi püsiva suuruse 0 võrra, siis sellist viga nimetatakse nulliveaks. Tundlikkus (ingl sensitivity) on väljundsignaali qv muutuse qv = qv2 - qv1 ja selle tekitanud sisendsignaali qs muutuse qs = qs2 - qs1 suhe k = qv /qs. Eraldusvõime (ingl resolution) all mõistetakse sellist sisendsignaali muutust, mis kutsub esile minimaalse väljundsignaali muutuse, mida vaatleja saab antud seadme abil fikseerida ilma lisaseadmeteta Tundlikkuse läveks (ingl threshold ) loetakse eraldusvõimet, mis on kindlaks tehtud sisendsignaali suurendamisel alates selle nullväärtusest. Seega määrab eraldusvõime
laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi moonutuste puudumine. Selleks peaks optimaalse töötluskanali aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese väljundrealisatsiooni spekter ja modulatsioonita signaal tagab väljunsignaali faasikarakteristik. filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt
Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda
ei ületa keskmistel sagedustel 1%. Teatud lülitustehniliste võtetega on saavutatav palju parem tulemus, kus Kh = 0,01%. Talitussagedusala alumise ja ülemise piiri alas harmooniliste tegur teataval määral suureneb. Signaaliallika ja võimendi baasi karakteristikud ei ole alati täpselt teada ja seetõttu loetakse, et nende harmooniliste tegurid liituvad geomeetriliselt. Kui näiteks võimendisse, mille Kh1 = 1% anda signaal magnetofonist, mille Kh2 = 2%, siis võimendi väljundsignaali Kh = ruutjuur (Kh1 ruudus + Kh2 ruudus). Sagedustunnusjoon Määrab alumise ja ülemise piirsageduse, millel sagedusmoonutus jääb etteantud piiridesse. Tehniliselt ei valmista raskusi teha võimendi sagedusalaga mõnest Hz-st kuni 100 kHz-ni, kuid valdava enamiku heliallikate sagedused koos ülemtoonidega mahuvad sagedusalasse 40...14 000 Hz. Seetõttu võimendi oluliselt laiem talitussagedusala ei paranda kuigivõrd heli kvaliteeti
oleva ava äravoolu. Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on astaatilised, sest sisendparameetri iga väärus e 0 kutsub esile väljundsignaali muutuse kuni maksimaalse väärtuseni Smax püsiva kiirusega. 3.Membraanmanomeetrid. Membraanmaomeetrite tajuriks on kummist, plastmassist, kummeeritud riidest või fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga.
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik
Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes,
Üldiselt on arvuti helikaartidel tagaküljel pistikupesad, kuhu saab ühendada erinevaid audiotehnikat. Tänapäeval kasutatakse nende kergemaks äratundmiseks värve: MIC IN(punane), LINE IN (sinine). SPK OUT(roheline), see on mõeldud väikeste kõlarite ühendamiseks või kõrvaklappide jaoks. LINE OUT(must), see on väljund võimendi . LINE OUT võib ka puududa helikaardil. Sellisel juhul saab ära kasutada SPK OUT pistiku, reguleerides väljundsignaali (volume) nõrgaks. MIDI THRU (oranž), see on MIDI signaalide sisend/väljund näiteks MIDI toetava süntesaatori ühendamiseks. See on ainus pistikupesa, mis on arvutile harjmuspärase välimusega (5 auguga). Joondis 2. MIDI väljund KOKKUVÕTE Referaadi tegemisel avastasin enda jaoks väga olulisi asju juurde, millest polnud varem kuulnud. Tänu sellele uurimisele tean, mida tulevikus jälgida uue arvuti soetamisel. Arvutite
Kaasaegse elektriajami juhtimisseadmete tehniline teostus võib olla väga mitme- sugune. Juhtimisseadmed võivad erineda kasutatud elementide, vooluliigi, võimsuse, konstruktiivse lahenduse ja paljude teiste tunnuste poolest. Üheks oluliseks tunnuseks juhtimisseadmete liigitamisel on signaali muundamise iseloom ja selle tunnuse järgi liigitatakse nad analoog- ja diskreetseteks seadmeteks. Analoogseadmetele on iseloomulik nende sisend- ja väljundsignaali vaheline lineaarne või mittelineaarne funktsionaalne sõltuvus, kusjuures väljundsignaal võib olla erinevate väärtustega. Sellisteks jõuanaloogseadmeteks on tüüritavad alaldid ja sagedusmuundurid, milliste väljundpinge või sagedus võivad muutuda suurtes piirides sõltuvalt sisend(juhtimis-)signaali suurusest. Diskreetseadmetel on ainult kaks väljunsignaali nivood nullnivoo ja maksimum- nivoo, milline tekib või kaob, kui sisendsignaal saavutab määratud väärtuse.
45 voimendus1 40 voimendus3 voimendus45 35 voimendus5 30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. 2 Ülekandefunktsioon: K 1
(Informaatika.Automaatika ja Sidetehniks)Automaatika jaguneb üksikasjalikult termopaare. Temperatuuril üle 1600 °C on peamiselt kasutusel optilised veel automaatjuhtimine,automaatreguleerimine ja automaatkontroll. püromeetrid. Termopaaridega saab mõõta otseselt temperatuuride vahet. Nende Automaatkaitse?Automaatkaitse väldib seadmele või inimesele ohtlike jadaühendusega saab oluliselt suurendada anduri väljundsignaali ning tööreziimide tekkimisi.nt;Liigvool kaitse.Liigpinge kaitse-väldib seadmetele tundlikkust. Täpistermopaaridega mõõdetakse temperatuuride erinevust alates ohtlike liigpinge tekkeid.nt.Liigrõhu kaitse kompressoritel.Blokkeerimine?- 10-6 _C(joonis 2.13). Peab vältima ohtlike olukordade tekkimist.2 kondaktorit ei tohi korraga Halli tajur?- Halli tajuri töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja rakenduda,siis tekib lühis
RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 8 Ülekandekvaliteeti hinnatakse 3 tähtsaima moonutuse liigi järgi : 1. Sagedusmoonutus 2. Ebalineaarmoonutus 3. Faasimoonutus Ebalineaarmoonutus e. Mittelineaarmoonutus tekib siis, kui väljund- ja siendpinge vahel esineb mittelineaarseos. Faasimoonutus - Faasimoonutuse puhul on tegemist nähtusega, kus võimendi väljundsignaali faas hakkab muutuma ja sõltub sisendsignaali sagedusest. Tulemused Gen. 60 120 220 400 1kHz 2kHz 3kHz 5kH 7kHz 10kH sage Hz Hz Hz Hz Z z dus Välj. 0,08 0,08 0,14 0,16 0,18 0,14 0,12 0,09 0,08 0,08 pinge V V V V V V V V V V Järeldus Helisignaali muutmisest sõltub sagedusspektri laius, mida suurem on
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
