Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Arvutid I
KAUGÕPE
2.kodutöö
Jelizaveta Vavilkina
Mat.nr. 124226
Rühm: IASB
Ülesanne:
Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine .
Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu.
Juhtautomaat koosneb:
  • Sisendite hulk Z(f)
  • Väljundite hulk W(y)
  • hulk siseolekuid a(e)
  • Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f))
  • Automaatide mudelid (Mealy, Moore )

Struktuurne skeem:
Mealy automaadi ehitus:
W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) )
Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel.< = a(1), a(2), a(3), a(4)< = Z(1), Z(2), Z(3)< = W(1), W(2), W(3)
a(s) = g( a(m), Z(f) )
W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ), väljundi väärtus seotakse üleminekuga , mis olekust mis olekusse toimus üleminek
Mealy automaadi graafiline skeem:
Moore automaadi ehitus:< = a(1), a(2), a(3), a(4)< = Z(1), Z(2), Z(3)< = W(1), W(2), W(3), W(4)
W(y) = Ʊ( a(m)), väljund seotud olekuga , kus parasjagu toimub tegevus. Igale olekule vastab sõlm kus märgitakse vastav väljundi väärtus.
Moore automaadi graafiline skeem:
Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse loogikaskeemina, protsessori süsteem on jäigalt fikseeritud. Iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi koostamist.
Samas kõige parem kristallipinna kasutus, võimalus loogikaskeemi täielikult optimeerida, kõige kiirem, puuduseks puudub paindlikkus ehk loogikaskeemi muutmine.
Vasakule Paremale
Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine #1 Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine #2 Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine #3 Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lizarika Õppematerjali autor
Ülesanne lahendus aines Arvutid

Sarnased õppematerjalid

Arvutid I - Konspekt
16
doc

Arvutid I - Konspekt

Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. · Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. · Lahutajad- A-B=V 1) otseteel (kõigi variantide analüüs) 2) matemaatiliselt Vahe avaldis langeb kokku summa avaldisega. Ja kui joonistada skeem, siis teab, et see skeem on võimeline nii liitma kui ka lahutama. M= 0 ,toimub summeerimine "+" M= 1 ,toimub lahutamine "-" 7. DEKOODER

Arvutid i
Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. · Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Optilised mäluseadmed Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga "bitt". Tavaliselt peegeldub 75 % valgusest tagasi, üleminulk 10 %. cd- põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib

Arvutid i
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2

Tehnikalugu
Spikker eksamiks
2
doc

Spikker eksamiks

signaali abil, nim. trigerit kohalise arvu jaoks n-trigerit. lugemiseks ettenähtud seadmeid. vähem samas järjekorras. sünkroonseks Tööpõhimõtte järgi 6.Summaatorid: Arvuti Mälu poole pöördumise aeg Erinevused käskude täitmisel on jaotatakse trigerid: loogikalülitus, mis on ette nähtud mikrosekundites. Mälusid tingitud nende erinevast sisust. seadesisenditega ehk SR- arvkoodi aritmeetiliseks liigitatakse sõltuvalt Ühe käsu täitmiseks kuluvat trigeriteks, loendussisenditega e. summeerimiseks. (kahe arvu tööpõhimõttest ning ajavahemikku nim. käsutsükliks. T-trigeriteks (iga järgmine liitmiseks, summaatori osavõtul kasutusviisist

Arvutid i
Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

ning iga B elemendi b korral kehtib seos: (f(a) = b AND f(a') = b) => a = a' (igale elemendile vastavuses vid üks kindel element) · bijektsiooniks -> kui kujutus on samaaegselt sürjektsioon ja injektsioon Idee poolest on kujutus teatud tüüpi vastavus hulgast A hulka B. Hulgad A ja B on võrdvõimsad, kui leidub bijektiivne vastavus (M:A B) nende vahel (ehk siis kõik elemendid mõlemast hulgast on haaratud ja igaühele vastab vaid 1 kindel element). Lõpmatut hulka nimetatakse loenduvaks, kui see on võrdvõimas naturaalarvude hulgaga. |H| on hulga võimsus ehk lõpliku hulga korral elementide arv hulgas. Lõpmatu hulga võimsus leitakse, seades tema elemendid bijektiivsesse vastavusse (üks- ühesesse) mõne tuntud võimsusega hulga (näiteks naturaalarvude hulga) elementidega. 4. Graafid. Puude esitused

Teoreetiline informaatika
Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt
24
pdf

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

..αik =βi1…βik? nt α = ⟨aa, bb, abb⟩ ja β = ⟨aab, ba, b⟩ Kui võtame indeksite järjestuse 1,2,1,3, siis α-sõnedest saame: aa bb aa abb ja β-sõnedest: aab ba aab b. KV-keelte ühesuse probleem pole algoritmiliselt lahenduv Church-Turingi tees: Iga efektiivselt (algoritmiliselt) arvutatav funktsioon on realiseeritav (arvutatav) Turingi masinal. Ehk iga asja, mida saab normaalse aja jooksul välja arvutada, saab arvutada ka Turingi masinal. 18 Lihtrekursiivsed funktsioonid, nende arvutatavus Turingi mõttes. DEF: Lihtrekursiivsed funktsioonid on konstrueeritavad elementaarfunktsioonidest superpositsiooni- ja rekursioonioperaatori abil. Lihtrekursiivsed funktsioonid on kõikjal määratud. nt summa, korrutis, x!, sign Elementaarfunktsioonideks loetakse järgmised funktsioonid: • konstantne funktsioon On : Nn → N, mis iga väärtuste komplekti x1,...,xn ∈ N korral omab väärtust 0.

Informaatika
IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14

Arvutid i
Arvutid I Eksami pletid
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

6.Dekooder Dekooder - Lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n

Arvutid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun