Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Elektroenergeetika instituut
SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE
Laboratoorne töö nr 1
Minimeerimine
Juhendaja :
Üliõpilane:
Tallinn
2013
Lihtsustamine:
Kasutatavad seadused:
ab+ac=a(b+c)
a+=1
a*=0
a*0=0
a*1=a
a*a=a
a+0=a
Loogikakonverter
Loogikakonverter koostab sisestatud võrrandi alusel olekutabeli. Selle tabeli alusel saab see võrrandit ka lihtsustada ja sellest skeemi koostada.
Joonis 1: Logic Converter
Skeem
Minimeeritud võrrandi alusel koostatud skeem. Lisaks on testimiseks ka sõnageneraator ja loogikaanalüsaator.
Joonis 2: Minimiseeritud loogikavõrrandi skeem
Testimine
Sõnageneraatoriga saab testida loogikavõrrandit.
Joonis 3: Word Generator
Joonis 4: Logic Analyzer
Järeldus
Olekutabelist (Tabel 1) on näha, millal on väljund 1.
Olekutabel
Sisendid
Väljund
 
a
b
c
d
 
0
0
0
0
0
0
1
0
0
0
1
0
2
0
0
1
0
0
3
0
0
1
1
0
4
0
1
0
0
1
5
0
1
0
1
0
6
0
1
1
0
0
7
0
1
1
1
0
8
1
0
0
0
0
9
1
0
0
1
0
A
1
0
1
0
0
B
1
0
1
1
0
C
1
1
0
0
0
D
1
1
0
1
0
E
1
1
1
0
0
F
1
1
1
1
0
Tabel 1: Olekutabel
Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine #1 Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine #2 Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine #3 Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine #4 Sissejuhatus digitaaltehnikasse minimeerimine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kabanoss13 Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE
Laboratoorne töö nr 1
Minimeerimine

Sarnased õppematerjalid

Laboratoortöö 1
4
pdf

Laboratoortöö 1

Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b)

Mikroprotsessortehnika
Dekooder
6
doc

Dekooder

Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis on see aga jaatus. Valemid: a=A'B'C'

Mehhanismide elektrisüsteemid
Sissejuhatus digitaaltehnikasse-minimeerimine
3
docx

Sissejuhatus digitaaltehnikasse, minimeerimine

Joonis 2: Skeem Lihtsustatud loogika-avaldist saab kontrollida sõnageneraatori ja loogika analüsaatoriga. Sisestasin generaatorisse väärtused 1-st F-ni. Joonis 3: Word Generator Loogika analüsaator kuvab graafikuna, milliste sisendite korral on väljund üks. Joonis 4: Logic Analyzer Järeldus: Simulatsiooni tulemuste alusel võib väita, et minimeerimine on korda läinud. Graafik kirjeldab täpselt olekutabeli sisu. S.t. olekute 2, 6, 9, A, B, E, ja F korral on väljundiks 1. Viimase asjana katsetasin asendada skeemil numbrite 10 ja 12 kõrval olevad AND komponendid NAND3 ning NOR3 komponentidega. NAND3 korral ei näidanud loogika analüsaator kordagi simulatsiooni ajal väljundis signaali. NOR3 pööras aga väljundi joone peegelpilti. Ei oska seda olukorda kommenteerida, ei teagi kas niimoodi meelevaldselt võib üldse komponente asendada.

Energiaarvutus
Summaator
5
doc

Summaator

Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafun

Mikroprotsessortehnika
Geomeetria Planimeetria-
20
pdf

Geomeetria/Planimeetria.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VI teema Geomeetria PLANIMEETRIA Tasandilised kujundid ja nendega seotud valemid. Ristkülik d b S  ab P  2a  b  d  a2  b2 a a Ruut d S  a2 a P  4a d a 2 Rööpkülik d1  S  ah  ab sin  h b P  2a  b  d2      180 0 d1  d 2  2a 2  b 2  a

Geomeetria
2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused
12
pdf

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, alg

Matemaatika
Matemaatika riigieksam
33
doc

Matemaatika riigieksam

Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium Test nr. 1. a 0,5 - 16b 0, 5 1. Leia avaldise - 4b 0, 25 , kui a = 16. a 0, 25 - 4b 0, 25 1) 6 2) -2 3) 4 4) 2 2. Leia antud arvudest suurim ( 2) ( 2) 3, 2 3 1 4, 7 1) 2) 3) 4) 3 4 5 2 3 1- log 3 6 - log 4 0 ,125 3. Arvuta avaldise 27 -4 väärtus. 1) 0 2) 7,875 3) ­ 7,875 4) ­ 3,875 4. On antud perioodilise funktsiooni y

Matemaatika
Keskkooli lõpueksam-2008
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . 1 3x 3 1)

Algebra ja analüütiline geomeetria




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun