Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes.
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted
vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga.
metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp. Jalamehed-rüütliväe abistamine. Võitlusviis Taktika enamasti lihtne- vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus
Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e
Otse missalt mindi lahingusse koraale lauldes ja valjuhäälselt Kristusele kiidupalveid lugedes ning loodeti kas Tema juhtimisel võitu Jumala auks või surma läbi osaduse leidmist, mõlemad ühteviisi usuaktid. Lahingus ordurüütlid ei taganenud, vaid eelistasid võidelda viimseni.Teistest erinesid Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, kuna nad tegutsesid mitte Pühalt Maal vaid Ida-Euroopas, võideldes paganlike liivlaste, lätlaste, leedukate ja eestlastega. 3. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed
Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele. Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süseräänkun Domeenkunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog/ krahv/ vürst, parun,rüütel ,talupojad benefiitslääni esialgne nimetus,maavaldus ilma pärimisõiguseta Alloo- vasallisuhetest vaba maavaldus investituur läänistamise protseduur,kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad
Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised
isa pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et varandus ei läheks väljapoole suguvõsa. Tihti oli kasulikum tütre mehelepanekust sootuks loobuda, tütar saadeti kloostrisse ja pühitseti nunnaks. Karl Suure riigi lagunemisele järgnenud segaduste ajal hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse oma linnus oli, elasid endiselt tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumisel aga sulased. Sageli piirati sellised linnused paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati ringmüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid
Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad. Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed, ül rüütliväe abistamine Linnused peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud ); oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk traanid ja piiramistornid) vastu; linnustes korraldati ka turniire Linnade teke linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres( Rooma ja Marseilles); paiknesid soodsate tingimustega kohtades ( jõeääred, sadamapaigad, palju talupoegi, kelle toodangut linlasi vajasid ja kelle
Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga.
kogu keha kattev raudrüü. Kilp. , võitlusviisvaenuväed rivistusid piikadesse viirgudesse ja jooksid siis suure hooga teineteisele vastu. Kokkusaade purunesid piigid ja siis asuti lähivõitlusse. Eesmärk ei olnud tappa vaid vangistada. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu. Kuid liiga sirgjoonile taktika muutis nad üsna haavatavaks., linnuste erinevad tüübidtekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse.Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult
Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ustavuse ja sõjateenistusega , kandis nimetust lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga läänimees ehk feodaal . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid oma pärisorjad . Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse hierarhiaks Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid jahiretked ja turniirid Nii vasall kui senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli seisusesse. Vasalli ja senjööri suhted tekkisid vastastikkusel kokkuleppel ja võisid ka katkeda. Keskajal jagunes kogu ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: 1vaimulikud kes pidid kandma hoolt kõigi hingeõnnistuse eest; 2sõjamehed kes pidid kõiki kaitsma ja 3töötegijad kes pidid teisi oma tööga ülal pidama.
rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Läänipüramiid: *Kuningas või keiser *Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid. *Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli. Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost) Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See
Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. b)seisuste esinduskogud prantsusmaal(generaalstaadid) ja Inglismaal(parlament) *Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia/absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim *Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad *Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks,Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad
Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said sõdades sageli lüüa moslemite kiirelt ja manööverdamisvõimeliselt ratsaväelt. 3. LINNUSED K.Suure riigi lagunemisele järgenud segaduste ajal hakati tähelepanu pöörama oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti künkale või saarele. Linnused ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes. TORNLINNUSED: * Need olid puust või kivist tornid, mille Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumistel korrustel aga sulased ja seal hoiti ka tagavarasid. *Sageli piirati selliseid linnuseid paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindlustuskompleksideks. KINLUSTUSKOMPLEKSID:
tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel oli rüütel perega, alumisel sulasedja seal hoiti ka tagavarasid. Sellised linnused piirati paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks, mida piirasid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Ühe suurniku valduses võis selliseid olla mitu. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse,
Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu Templiordu Saksa ordu Mõõgavendade ordu Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas oli kiiver ja oluline osa oli kilbil. Kilbil oli perekonna vapp. Kilbi kuju muutus aja jooksul aina väiksemaks kuni lõpuks kadus üldse ära, sest raudrüü täiustus niivõrd, et kilpi polnud enam vaja. Väikerüütlid elasid tornlinnustes puust või kivist torn, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega ja allkorrusel sulased ja tagavarad. Suurnikel olid aga kindluskompleksid, mille eesotsas oli lossiülem e. kastellaan. Rüütlite seas korraldati turniire mitme salga vahel, kasutati nürisid relvi, kuid sellegipoolest oli palju ohvreid. Lõpuks mindi üle kahevõitlusele, mille eesmärgiks oli vastane hobuse seljast maha paisata
· Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. · Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a. Asukoht ja rajatised: · Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. · Linnuse keskel kõrgus peatorn. · Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. · Müürid väravatornide ja rippsildadega. · Vallikraav. b. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: · Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. · All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. · Kaitseks oli puust tara. c. Piiramistehnika. · Kiviheitemasinad. · Taraanid müüripurustajad. · Piiramistornid. · Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel.
b) pragmaatiline huvi kõik ristitud maksid kirikukümnist. Kirik oli vallutuste organisaator ja ta andis vallutustele ideoloogilise põhjuse. 2) hansakaupmehed (rahastasid kogu projekti) a) Ida-Baltikum oli rikas ja siin oli palju Euroopas vajalikke kaupu (karusnahk, vaha, teravili) b) paganad takistasid Hansa kaupmeeste kauplemist Venemaaga 3) Põhja-Saksa, Taani ja Rootsi väikerüütlid (rüütlid olid nii vaesed, et ei saanud osaleda suurtes ristisõdades, otsisid võimalust endale lähemalt feoodid hankida) 4) Taani ja Rootsi kuningad, Saksa ja Vene vürstid a) taheti suuremat territooriumi ja maksumaksjaid juurde 13) Meinhardi ja Bertholdi tegevus 1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja
eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Püha Rooma keisririik Peale Karl Suure valitsemist kaotas keiser oma võimu, kuid keskaegsete inimeste meelest ei tähendanud see veel keisririigi lõppu. Ida-Frangi riigis ehk Saksa kuningriigis aga hakkas kuningate võim tugevnema. Kõigepealt panid nad korra maksma enda valdustes, siis allutasid endale ka suurfeodaalid. Piiskopid ja väikerüütlid toetasid seejuures kuningat, sest nad polnud rajul suurfeodaalide võimutsemisega. Kuningas Otto ajal oli riik saavutanud korra ja kõik olid kuninga võimu all. Ta suutis jagu saada isegi Saksamaad rüüstanud ungarlastest, kelle väe ta 955. aastal toimunud lahingus purustas. Otto valitsemise ajal võis juba hakata mõtlema keisrivõimu taastamisele. Kui Itaalia feodaalid omavahel tülitsesid, kutsus Rooma paavst Otto Itaaliasse endale appi. 962.
põrkasid lahinguväljal kokku, langenuid oli vähe, kuna tavaliselt võeti pantvangi, et lunaraha saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama kaitstud elamutele, hakati ehitama linnuseid, need olid kiviehitised, mida põlvest põlve täiendati. Linnuse suurus olenes jõukusest, Väikerüütlid elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud
järglased hertsogid või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes
krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid – müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
annaabi.ee 
