50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andrus Metsma Metsma
Õppematerjali autor
Ülesanne 6. Kirjuta toiduahelate (1-2) puuduvad lülid (A-E). 1. A → B → jõevähk → C 2. D → vesikirp → E → kajakas Ülesanne 7. Lisaülesanne õpetaja valikul. 7.1. Loe tekst läbi ja vasta seejärel küsimustele. Meie jõevähki ohustavad võõrliigid, näiteks kitsasõraline vähk ja signaalvähk, keda leidub juba meie naabermaades. Need vähid on jõevähist agressiivsemad, viljakamad, vastupidavamad keskkonnaolude ja haiguste suhtes ning võivad seetõttu jõevähi tema elupaigast välja tõrjuda. Näiteks vähenõudlikum kitsasõraline vähk asustab nii madalaid kui ka sügavaid järvi, jõgesid ja ojasid, lepib veekogu mitmesuguse põhjaga ning varjepaiga olemasolu pole talle nii oluline kui jõevähile. Ta on vähem tundlik reostuse suhtes. Võõrvähid võivad jõevähiga ka paarituda, andes enamasti elujõuetuid järglasi. Eesti vetesse võivad need võõrliigid sattuda inimese kaasabil, aga ka naabermaadest ise siia levida
Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik III. Niidud 1. Niitude kujunemine, ökoloogia Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused. -pool-looduslikeks - kultuurniitudeks Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke
-vanuseline koosseis: *normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke *invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed *regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. *seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt
Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri). laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik. Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must-toonekurg, merikotkas, limatünnik. M atsalu rahvuspark on Lääne- L Eesti looduse esindusala, kus
organismis. Nende iseloomulikuks tunnuseks on pika peenikese, liikumist tagava jätke viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade elundite õõnsustes ja juhades parasiteerivad mitmesugused mitmeviburilised. Tuntumad nendest on "Maksalutikas" või sooles elav Trihomonas hominis või kusesuguteedes elav T. vaginalis (tekitab haigust trihhomonoosi). Hõimkond: Kulendprotistid Amoebina Üherakulised organismid, kellel puudub vibur ning liikumisorganellideks on ajutised
aega talletatakse. 3. Maos toimub toidu segamine, peenestamine ja osaline seedimine. 4. Toidu lõhustamine ja sellele järgnev toitainete imendumine toimub peamiselt sooles. 5. Seedumatud toidujäägid väljuvad päraku kaudu. * Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid),
Ökoloogiline (keskkonnategurite abil mõjutamine) VÄLJASUREMINE JA OHUSTATUS Väljasuremine – protsess või sündmus, mille tulemusel ei ole elus liigi (populatsiooni) ütegi isendit. Selle põhjuseks võib olla demograafiline mehhanism, mõni keskkonnategur või juhuslik tegur. Erijuhud: Alles üks sugupool, tehakse lähis liigiga korduvat tagasiristamist. Ökoloogiline väljasuremine – liik on isenditena alles aga arvukus on nii madalaks langenud, et tema ökoloogiline mõju ökosüsteemis kaob (Eestis nt kobras). Väljasuremine looduses –liigi isendid on alles kuid nad ei ela enam looduslikul areaalil, ainult tehislikes tingimustes, nt üksküürkaamel. Eevolutsiooniline LKB eesmärk – tulevikus geneetilise materjali hoidmine, väljasuremiste vältimine on liigikaitse eesmärke. Liikide keskmine eluiga 1-10 miljon aastat. Maal kunagi elanud 99% liikidest on välja surnud. „Elus fossiil“ Latimeria (kala).
Ökoloogiline (keskkonnategurite abil mõjutamine) VÄLJASUREMINE JA OHUSTATUS Väljasuremine – protsess või sündmus, mille tulemusel ei ole elus liigi (populatsiooni) ütegi isendit. Selle põhjuseks võib olla demograafiline mehhanism, mõni keskkonnategur või juhuslik tegur. Erijuhud: Alles üks sugupool, tehakse lähis liigiga korduvat tagasiristamist. Ökoloogiline väljasuremine – liik on isenditena alles aga arvukus on nii madalaks langenud, et tema ökoloogiline mõju ökosüsteemis kaob (Eestis nt kobras). Väljasuremine looduses –liigi isendid on alles kuid nad ei ela enam looduslikul areaalil, ainult tehislikes tingimustes, nt üksküürkaamel. Eevolutsiooniline LKB eesmärk – tulevikus geneetilise materjali hoidmine, väljasuremiste vältimine on liigikaitse eesmärke. Liikide keskmine eluiga 1-10 miljon aastat. Maal kunagi elanud 99% liikidest on välja surnud. „Elus fossiil“ Latimeria (kala).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid