Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vundamentide teostusmõõdistamine - sarnased materjalid

vundamentide, ankrupoldid, vundamnet, tegelikku
thumbnail
2
docx

Postide märkimine ja teostusmõõdistamine

Kodune töö nr 7. Postide märkimine ja teostusmõõdistamine Postide mahamärkimine toimub projekti järgi. Digitaalsetelt joonistel on lihtne leida iga posti nurkade koordinaadid ning need märkimiseks instrumenti sisestada. Üldjuhul peaksid olema kõik joonised ühtses koordinaatsüsteemis L-Est97, kuid seda tasub alati kontrollida. Postide märkimine peaks toimuma eelnevalt ehitusplatsile või selle vahetusse lähedusse rajatud mõõdistuvõrgu punktidelt. Samade punktide kasutamine terve ehitustöö vältel aitab vähendada vigu, mis tulenevad lähtepunktide omavahelisest asendist. Postide mahamärkimine toimub elektrontahhümeetriga. Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt tehakse teostusjoo

Geodeesia
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vundamentide isoleerimine

industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest.

Hooned
225 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nulltsükli tööd ja vund.kaeviku märkimine

Kodune töö nr 5. Nulltsükli tööd ja vundamendikaeviku märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu.

Geodeesia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Alused ja vundamendid

Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust.

Ehitusviimistlus
93 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased. Poorsus on vajalik pinnaste veega küllastatuse määramiseks, sellest sõltub ehitiste vundamentide püsivus. Poorsustegur e ­ pooride ja terade mahu suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. 12. Selgitage mõisteid: voolavus- ja plastsuspiir; plastsusarv; konsistents. Kuidas neid määratakse Voolavuspiir määratakse Casagrande aparaadiga või sellele lähedasi tulemusi andva

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
4
docx

BETOON ELEMENTIDE MONTAAŽ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse ­ toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass.

Ehitus
16 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Alused ja vundamendid

2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga.

Ehitus materjalid ja...
65 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Pinnase mehaanika ja vundamendid

Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7

Vundamendid
99 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Alused ja vundamendid konspekt

11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3

Vundamendid
168 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Jaotusvundamendid ja liigid

müüritist. Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75

Ehitus
23 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit Kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10efektiivdiameeter ja C empiiriliselt määratav tegur, mille suurus on enamasti vahemikus 10 kuni 50 mm . (LK 37, loeng 1) 2 On teada, et vee maht külmudes suureneb ligikaudu 9%. Seetõttu suureneb ka pinnase maht ja põhjustab niinimetatud külmakerkeid ­külmamuhke teedel ja vundamentide kerkimist. Kuna vee maht moodustab ainult osa pinnase kogumahust, enamasti alla poole, siis mahu paisumine jäätumisel ei saa tekitada mahu suurenemist üle 3- 4%. See tähendab, meetri paksuselt külmuva pinnasekihi paksus suureneb ainult 3 - 4 cm. Samaaegselt on praktikast teada, et külma kerke suurus võib ulatuda kümnete sentimeetriteni. Järelikult toimuvad pinnases mingid protsessid lisaks lihtsale mahu suurenemisele. Külmumisel tekivad pinnases ulatuslikud jääläätsed ja vee hulk

Geodeesia
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

42. Millised on kohtvaiade kasutuskohad? · Nihketugevuse määramine 1. Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi Olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas · Lõiketeim vajum kogu ehitise ulatuses. 2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia) · Kolmtelgse surveteim sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine Suurte koormustega ehitise vundamendis juhul, · Ühetelgne surveteim kaalutud vajum 3. Vajumi erim s - kahe kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri · Koonusteim vundamendi vajumite vahe. 4. Kaldenurk w - Suure horisontaal ja momentkoormuste korral · Puhas nihketeim tervikehitise kaldenurk vertikaalist. 5

Geotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Põlevkivi kaevandamine Eestis.

tsement ja klinker, betoon, gaasbetoonplokid, kuivad ehitussegud. Allmaakaevanduste tagasitäitmises. Tuhast valmistatud betooni saab kasutada kaevanduste täitmiseks ja pinnase vajumise peatamiseks. Kaevanduste täitmine betooniga võimaldab ära kasutada kogu põlevkivi, millest varem jäi ligi 35% toetavate sammastena maa alla. Teedeehituses soiste pinnaste mass-stabiliseerimiseks ning maanteede, raudteede ja torujuhtmete vundamentide ehitamiseks. Sadamate laiendamises ja saastatud pinnaste mass-stabiliseerimiseks. Põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerimiseks ning põldude ja rohumaade väetamiseks. Plastitööstuses toormena. Ökoloogilistes projektides energiatootmises tekkiva CO2 ja väävli sidujana Keskkonnaprobleemid. Põlevkivitootmisega kaasnevate keskkonnaprobleemide allikas peitub põlevkivi koostises ning geoloogilistes tingimustes.

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse ­kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide ­ vundamendid, tugiseinad, tunnelid ­ projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi; - proovikoormamisi; - soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi; - läbipuhutavuse määramist; - kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta

Renoveerimine
116 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ehitiste renoveerimine

pingekondensaatorite tõttu on omaette küsimus; - keevitustööde mittekvaliteetne tegemine talvel (erinõuded alates +5° C-st madalamate temperatuuride puhul); - konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine; - ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest. 4. Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks

Ehitiste renoveerimine
286 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

11 Kaeved 1227,3 m3 0,1 123 13 4 4 12 Tihendatud liivalis 283,2 m3 0,3 85 9 2 5 Vundament 13 Vundametide alused 29,7 m3 0,7 21 3 2 2 14 Vundamentide valamine 49,33 m3 7 345 35 4 10 15 Ankrupoltide paigaldus 34 tk. 0,1 3 0,3 2 0,5 Hoonekarbi montaaz 16 R/B postide montaaz 29,6 m3 5,8 171,68 18 6 3

Ehituse organiseerimine
195 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77 2.7

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Remont ja rekonstrueerimine

hakkab välja nõtkuma ja mis võib kaasa tuua fasaadi varisemise. NB!!! Renoveerimis meetodid pakkugei ise välja, see on lihtne ju 13. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide projekteerimisvigu - Pole tehtud vajalikke arvutusi - Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Liialt madal vundamendi rajamissügavus - Vajalike temperatuuri- ja vajumisvuukide puudumine - Vead vundamentide lahenduses - Valed koormused ja dünaamiliste koormuste mittearvestamine - Arvutusvead - Sõlmede tugevuse puudulik kontroll 14. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ehitusvigu - Vead vundamentide ehitamisel - Kõrvalekalded projektilistest mõõtmetest - Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Madalakvaliteedilise materjali kasutamine või projektikohase materjali asendamine - Tühjad vuugid

Remont ja rekonstrueerimine
45 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ehituspäevik

Sisukord 1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööd

Ehituspuusepp
35 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Ehituse organiseerimise projekt

...................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus .................................................................................................. 5 2.6. Müüritööde kirjeldus ...........................................................................................

Ehituse organiseerimine
154 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

(näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid ­ vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine ­ kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud

pinnasemehaanika
112 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Projekti seletuskiri

Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Räni külas Saare maaüksusel. Ala kohta on koostatud Andrus Vahrusevi poolt krundijaotusskeem juunis 2003

Üldehitus
144 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kiudbetoon

Võrumaa Kutsehariduskeskus Kiudbetoon Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Tugev ja raske ­ need märksõnad on esimesed, mis seonduvad sõnaga betoon. Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal ­ suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeer

Ehitus
14 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval-

Elektrivõrgud
46 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Kursuseprojekt - ERAMU

Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise­ ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar­ ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid. Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a. Juhendab Mirjam Taremäe 2 Sisukord: 1. Seletuskiri. ...........

Hooned
551 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

KT küsimused 1. Potsepatöö põhireeglid 2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7. Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid 8. Nõuded kolletele Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate ja nende vundamentide ehitamisel Suitsukorsten on omaette ehitis, korstna ehitust ei saa siduda seinte või seinte tarinditena. Torusid, juhtmeid ja muid lõõride juurede mittekuuluvaid seadmeid ei tohi paigutada suitsulõõride sisse või nende külge. Korsten toetatakse vundamendile, et tagada korstna stabiilsus Korsten peab ulatuma üle läheduses olevate hoonete katuste Korstna kõrguste määramise põhimõtted: korstna ühenduslõõrid, olenemata arvust tehakse võimalikult vertikaalsed. Kui

Üldehitus
187 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk. Pinnase veeläbilaskvust iseloomustatakse filtratsioonimooduliga, mis sõltub eelkõige pinnaseosakeste suurusest ning hulgast, aga ka vedeliku viskoossusest. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub: 24 Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun