Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest või põrandatrapi maaletoojalt. OMADUSED * Pinnakonstruktsioonisertifikaat VTT-C-1848-07 * madala emissiooniklassiga, vastab M1 klassi nõuetele * kiudtugevdatud * veebaasiline * 1-komponentne, kohe kasutusvalmis * lahustivaba, mitte tuleohtlik * moodustab veekindla kile * head tööomadused * värvimuutus kuivades TEHNILISED Sideaine sünteetiline SBR-kautshuk ANDMED Vedeldi vesi Erikaal 1,4 kg / l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Külmumiskindlus jäätub Temperatuurikindlus <60°C Madalaim töötemp. +15°C Prao sildamisvõime >1.5 mm KULU Põrandad: u
v2 s2 a n = = 32. ? R . 33.- 34. ? T V, 35. . ? T V - . 36. . , So=0, . vot=vo, at=a , at=-a. , . 37. ? , . 38. . -s=s0+v0t+at2v=v0+at2 . - s=s0+v0t; v=v0 39. ? , . 40. . - s=s0+v0t; v=v0 41. . -. 0. -. 0. 42. . . =0 =. S=vt, s=so+vtt. , =0. 43. . , =0. , . ; ds/dt=vt=const. , = 44. . . . . . S=So+Vot+ (t2)/2, V=Vo+(at2)/2. 45. . , t=-a 46. ? ., , , . 47. . . , . 48. ? , 2 , , . 49. ? , 50.- 51. . =f(t) 52. ? Lim /t= , t 0. . 53. ? , , . , . 54.- 55. . wz='k 56. . >0 "+" , <0 57. ? lim w/t= w (w- ). t 0 58
v2 s2 a n = = 32. ? R . 33.- 34. ? T V, 35. . ? T V - . 36. . , So=0, . vot=vo, at=a , at=-a. , . 37. ? , . 38. . -s=s0+v0t+at2v=v0+at2 . - s=s0+v0t; v=v0 39. ? , . 40. . - s=s0+v0t; v=v0 41. . -. 0. -. 0. 42. . . =0 =. S=vt, s=so+vtt. , =0. 43. . , =0. , . ; ds/dt=vt=const. , = 44. . . . . . S=So+Vot+ (t2)/2, V=Vo+(at2)/2. 45. . , t=-a 46. ? ., , , . 47. . . , . 48. ? , 2 , , . 49. ? , 50.- 51. . =f(t) 52. ? Lim /t= , t 0. . 53. ? , , . , . 54.- 55. . wz='k 56. . >0 "+" , <0 57. ? lim w/t= w (w- ). t 0 58
。し を出`Ъ シぬ慣ル ズ ヵ _(pQヴ aに たι 夕 物《″ ノ 惣 Иル′にメ″0メ 1留欲 rヵ ‡脇 獅 ″ 鑑 麻 :Z勝 7亀 vtt v商 女v卿 物 `雄 物 〃 "
põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S kivi ja valtskivi. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive.
aga samuti projekteerimise käigus hästi läbi mõeldud konstruktiivsed välispiirete sõlmede lahendused. Arvestuslikud soojakaod läbi õhulekete on vaid 5% kogu hoone soojakadudest. Kuna Eestis ei ole defineeritud soovituslikud nõuded passiivmajadele, s.h energiakulu küttele, mis Saksameel vastavalt Passivhaus Instituti poolt väljatöötatud soovitustele on 15 kWh/m²aastas. Soome kliima jaoks on sealne uurimisasutus VTT välja töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm
aega oli pühendunud rahvusvahelisele ettevõttele Hotel Group. Kogu meeskond koosneb ka kõrge kvalifikatsiooniga elektroonika ja tarkvara süsteemi arhitektidest ja programmeerijatest. Meeskonnal on teadmisi erinevates infotehnoloogia valdkondades, mida saab rakendada selle süsteemi juurutamisel. Partnerid 1. Technologiezentrum Fördergesellschaft mbH Vorpommern (TZV) 2. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) 3. VTT Technical Research Centre of Finland 4. The Continental Automated Building Association (CABA) 5. The American Chamber of Commerce 6. Tehnopol 7. ICT Demo Center 8. ICT Export Cluster 9. European Regional Development Fund Yoga süsteemi tugisambad Kliimakontroll võimalus reguleerida või programmeerida temperatuuri ruumi- ja kohaloleku põhiselt
loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A Enimkasutatud tehted on: & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AV B -A A => B -------- -------- ---- -------- TTT TTT VT TTT TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse; Isa (Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants).Isa(Ants,Peeter).Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks
Defa mootorisoojendus DEFA on lahendanud mootori soojendamise probleemi olenemata sellest, kas mootor on vesi- või õhkjahutusega, kas jahutussüsteemi maht on suur või väike. Mootorisoojendus peab olema toimiv ja paigaldussõbralik. Olenevalt mootori ehitusest ja paigalduskohast on mootorisoojendajal kaheksa erinevat kinnituspõhimõtet.Keskmisel autojuhil on aastas umbes 300-500 külmkäivitust. DEFA, Norra Teknologisk Institutt, Soome VTT ja Rootsis asuv Svenska bilprovning on läbi viinud uurimusi, mis näitavad, et moototrisoojendus vähendab kütusekulu 0,1 0,5 l käivituskorra kohta,sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest... Kütuse keskmine kokkuhoid mootorisoojenduse kasutamisel käivitus-temperatuuril 2 ?C,sõidu pikkusel 6 km,on 0.3 liitrit / käivitus. Hind olenevalt automargist 700-2500 EEK
Killustik, Tehisliiv, Müürikivid 31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33
Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Erikujulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi. 6 Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. 7 Silikaat-tellis Silikaat-tellis kuulub lubi-liivtoodete hulka. Tema toormaterjaliks on kvartsliiv (92-95 %), lubi (5-8% kuivsegu kaalust) ja vesi
SrE :- f< F- tr! rh co i-{ rDE := qrG vtt -r- q, ::( t4 rDtua- -'E qJ{ dg :-l >t vrE
lõhnaaine määramise praktilise kasutamise osas. Koolitus sisaldab järgmiste meetodite tutvustamist: olfaktomeetria, välimõõtmised, elanikkonna paneelid, küsimustikud, modelleerimine. Lisaks testitakse ekspertrühma liikmete haistmise vastavust standardile EVS:EN 13725:2005 (n-butanooliga), et oleks tõestatud ekspertrühma liikme nõuetekohane haistmine. Antud projekt on esimene etapp kavandatavas koostöös VTT-ga. Järgmise projektina oleme ette näinud koolituse Eestis, kus toimuks Eesti ja Soome vaheline kogemuste vahetamine. Taotletav summa 197 000.- krooni. 3. Keskkonnaministri määrus ,,Lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu" (RTL, 2004, 133, 2048) jõustus 17.10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Hetkel kasutab ekspertrühm lõhnaaine esinemise määramiseks
In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki. 5. Grothantering. SCA SKOG, 1990. 6. ,,Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine". 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets. Maailm. Avastusretk piltides. 2006. Sinisukk. 125 lk. 13. www.metla.fi 14. www.stat.ee. Brosüüri väljaandmist finantseeris: SA Erametsakeskus Täitja: Eesti Biokütuste Ühing Koostasid: Ülo Kask, Peeter Muiste, Villu Vares
Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “Wienerberger AS”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks.
Af kinniti ristlõikepindala, m2; do soojustuse paksus, mida kinniti läbib, m; dl soojustust läbiva kinniti pikkus, m (kui kinniti paigaldatakse nurga all, võib dl olla pikem kui soojustuse paksus); Rl soojustuse soojustakistus, kus kinniti paikneb, m2K/W; Rtot tarindi kogusoojustakistus (ilma parandusteguriteta), m2K/W. Kinniti skeemid Valemi teguri väärtused erinevatele kinnititele ja soojustuste paksustele VTT uuringu alusel. Soojustuse soojuserijuhtivus ei mõjuta tegurit Kinniti läbimõõt, Kinniti materjal Soojustuse paksus mm 5 Roostevaba teras 240 0,94 5 Teras 240 0,90 10 Teras 240 0,81
design. In 2007 a survey conducted in Finland revealed that 93% of architecture firms and 60% of engineering firms were using BIM to some extent in their projects (Wong, Wong & Nadeem, 2009). Several private organizations like Skanska Oy, Tekes, and the Association of Finnish Contractors are actively promoting the implementation of BIM along with Senate Properties. Research programs and universities in Finland are running several programs involving BIM. For example, VTT and Tampere University of Technology are investigating industrial processes with the support of an Open Virtual Building Environment. VTT Technical Research Centre is the biggest multi-technological applied research organization in Northern Europe. VTT actively participated in the international development and standardization of integrated BIM when the International Alliance of Interoperability (IAI) was formed in 1996. VTT is driving the sustainability movement in
MT (MT): Malta Transport BAST(DE): Bundesanstalt für Straßenwesen CDV (CZ): Transport Research Institute CERTH (GR): Hellenic Institute of Transport DTU (DK): Technical University Denmark ETSC (BE): European Transport Safety Council INRETS (FR): French Institute for Transport and Safety Research ITS (PL): Motor Transport Insitute RSA (IE): Road Safety Authority SWOV (NL): Institute for Road Safety Research VTT (FI): Technical Research Centre of Finland 42 Lisa 3 Liiklusreeglite rikkumised ja veapunktide raskusaste LS § LS § Kerge Keskmine Raske (liiklusreeglid) (karistus) Kiiruse ületamine
Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger AS". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks
baasväärtusi: a) kõikjal Eesti territooriumil, va lõikes (b) toodud juhtudel - vref = 21 m/s Projekteerimise alused 75 b) vahetult mererannal, sadamakaidel või avamere laidudel paiknevate ehitiste puhul vref = 23 m/s Nimetatud tuule baaskiiruse suurused on saadud Soome Riikliku tehnikauuringute keskuse (VTT) poolt teostatud mõõtmiste alusel. 8. Maastikutüübi mõju 8.1 Asukohategur (1) Asukohategur ce(z) võtab arvesse tuule kiiruse ja turbulentsi sõltuvust maastikutüübist, maapinna ebatasasusest ning kõrgusest maapinna kohal ja arvutatakse valemiga ce (z ) = cr2 + 7 Kr cr , (8.1) kus Kr - maastikutüübi tegur (vt. jaot. 8.2); cr(z) - ebatasasustegur (vt. jaot. 8.3). (2) Joon. 8
*,tpq6141ntw;-fu- to;*-.* lbwot-"b!,noo4 kliP!*wL^,, . I iir., %,",*t;a"* a,,L h;t"W asa-!Ld,,& u: i: F'ir)(,t q) Vv' to.tn-L,t^t [-r,v^o-otu^. 1t!^t&L*.rl taw. *'h, *z' eqdlao.l* ^W vtt!-iavaolu l/ea-a,a-|- ?u,oovt*q fu-e-b^"&A h&o" duui"U tu!aL!-' ba.t^E n va1a.t;A'* tltpvCa*;wbz a b^!au."
..120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril.( 900...10000C; 1,5...2 ööpäeva.) Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist 21. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, porotherm kärgplokid Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või
peamiselt seinamaterjalina. -. Antiiktellis tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. kasutatakse neid restaureerimistöödel. -. Erikuiulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi- -. Telliste tähistus toimub tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT 65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis;jne 20. Savitelliste tugevusklassi määramine Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav
19. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgplokid- 05.05.2014 · Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. · Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad
peamiselt restaureerimistöödeks. Vaata telliste tüüpe joonisel 6.4.1. Joonis 6.4.1. Telliste tüüpe: a) viimistlus-auktellis, b) nurktellis, c) ümar-nurktellis, d) täistellis, e) harvauktellis Telliseid tähistatakse tähtede ja numbritega. Mõned näited „Aseri Tehase“ toodangust: TT 65 – tavaline täistellis, HAT 65 – harv-auktellis, VTT 65 – viimistlustäistellis, FAT 65 – fasaaditellis, VAT 88 – viimistlus-auktellis, VAT 65 N – nurktellis, KAT 65 – korstna-auktellis, VAT 65 R – ümarnurktellis jne AT 88 – auktellis, Kordamine: 1. Nimeta savitelliseid. 2. Kus kasutatakse täistellist? 3. Kus kasutatakse auktellist? 4. Kus kasutatakse nurktellist? 5. Kus kasutatakse klombitud tellist?
jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AVB - A A => B -------- -------- ---- -------- TTT TTT VT TT T TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel), Isa(Jaan,Ants), Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid
Santiago. 20. Khemlani L.s article (March 6, 2009), "Sutter Medical Center Castro Valley: Case Study of IPD", www: http://aecbytes.com/buildingthefuture/2009/Sutter_IPDCaseStudy.html 21. Koskela L. (1992), ,,Application of the new production philosophy to construction." Technical report 72. CIFE, Stanford University. 22. Koskela L. (2000). "An exploration towards a production theory and its application to construction", Espoo, VTT Building Technology. www: http://www.inf.vtt.fi/pdf/publications/2000/P408.pdf 23. Koskela L. (2004), "Making do - the eighth category of waste." 12th International Group for Lean Construction Conference, Denmark. 24. Koskela L. and Ballard G. (2003), "What should we require from a production system in construction?" Construction Research Congress (Honolulu - Hawaii, ASCE). 25. Koskela L. and Howell G
MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo trükis (http://www.vanaajamaja.ee/files/Hooldus.pdf). Uus, A. 2010 II. Palkide vahetus vanades hoonetes. MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo trükis (http://www.vanaajamaja.ee/files/Palgivahetus_infoleht.pdf). Viitanen, H. 2001. Factors affecting mould growth on kiln dried wood. Helsinki, 11 - 13 June, 2001. 3 rd Workshop on softwood drying to specific end uses. Cost Action E 15, Advances in the drying of wood (VTT, Otawood). 4: 1 - 8 p VV määrus nr. 315. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. 27. 10. 2004 (RT I 2004, 75, 525). VV määrus nr. 38. Eluruumidele esitatavad nõuded. 26.01.1999 (RT I 1999, 9, 38). VVm 258. Energiatõhususe miinimumnõuded. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr. 258 (RTI, 28.12.2007, 72, 445). 114
315, 27. oktoober 2004. RT I 2007, 72, 445. Vabariigi Valitsuse määrus 258. Energiatõhususe miinimumnõuded. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr. 258. RTL 2002, 38, 511. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr. 42. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Saarimaa, J., Krankka, J. & Sevon, J. 1985,’Ulkoseinien lisälämmöneristäminen. Lisäeristettyjen rakenteiden kenttäseuranta.’, VTT, research notes 420. Said, M.N.; Demers, R.G.; McSheffrey, L.L. 2003. ‘Hygrothermal performance of a masonry wall retrofitted with interior insulation’. 2nd International Building Physics Conference (Leuven, Belgium 2003-09-14) pp. 445-454. 2003-09-01. Sanders, C. (1996). IEA-Annex 24 HAMTIE, Final Report, Volume 2, Task 2: Environmental conditions. Laboratorium Bouwfysica, K.U.-Leuven, Belgium. Seppänen, O. A. & Fisk, W J. Some quantitative relations between indoor environmental
(1998) have shown that L. studies using healthy volunteers demon- gasseri JCM1131 is applicable for meat fer- strated that the ingestion of such products mentation as a potentially probiotic strain. fermented with probiotic strains of L. para- Erkkilä et al. (2000, 2001a, b) tested the casei LTH2579 had some beneficial physio- applicability of probiotic strains L. rhamno- logical effects. The levels of CD4 T helper sus GG, LC-705 and VTT-97800 to dry cells were elevated and the phagocytosis sausage fermentation. They found that strains index increased after ingestion of the product. GG and E-97800 are suitable for use as Further assessment of the relationship probiotic starter cultures in fermenting dry between ingestion of meat products with pro- sausage. Furthermore, several studies dem- biotic bacteria and human health are needed
annaabi.ee 
