Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot
...................................................... 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP))
füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Osi mudeli kihid 1. Füüsiline kiht - OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrguselektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus. Kodeerimismeetodid 2. Andmelülikiht/Kanalikiht - OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist
läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l
Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. Rakenduskiht Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. Ruuterid ja võrguühenduse lülitid ei jälgi andmete liiklust, et näha, mis sorti rakendusprotokolli nad esindavad, nad lihtsalt tagavad kanali jaoks. Füüsiline kiht Signaalitöötlus
Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja kiht n+1 teenuse kasutaja. Naaberkihtide vahelist suhtlemist reguleerib liides. Loogiliselt suhtlevad kahe süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid. Süsteemi A kihi n spetsiifilised päringud salvestatakse juhtinformatsioonina
10 BASE5 puhul kasutatakse jämedat kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 1 cm. Segmenti pikkus on 500 m Jäme koaksiaalkaabel 2 Jäme koaksiaalkaablit väga raske paigaldada. Kaabli kaitsekiht on eriti tugev ja sellepärast rasketesse tingimustesse väga hea. Kaablit on aga raske ühendada arvutitega ja teiste kaablitega. Koaksiaalkaabli ühendamine Tavaliselt kasutatakse kaabli ühendamiseks (Bayone-Neill-Concelman (BNC) pistikut. BNC pistik omab erinevaid kujusid. Erinevaid ühendusi kasutatakse erineval eesmärgil. Koaksiaalkaabli võrgu puhul on ühendused just kõige nõrgemad kohad. Koaksiaalkaabli ühenamine 2 Tavaline BNC-pistik (kaabli lõpp-pistmik on isastüüpi, võrgukaardi pistik-emastüüpi. T-pistik (mõlemas otsas emastüüpi, keskharu isastüüpi). terminaatoripistik (ühes otsas isastüüpi, teises otsas maandusjuhtmega). vahepistik (barrel connector) kahe kaablilõigu
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36
Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise akendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja kiht n+1 teenuse kasutaja. Naaberkihtide vahelist suhtlemist reguleerib liides. Loogiliselt suhtlevad kahe süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid
teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine. Vigade avastamine ja parandamine – erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll kasutatakse selleks, et kindlaks teha ega sõnum pole teekonna ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. sõnumite saatmiseks on SMTP ja lugemiseks POP3. SMTP e ajal muutunud
teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks
etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks
Rs=16x44100=705,6kb/s ühe kanali kohta Voice over Internet Protocol (VoIP) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet hostis. switched networks G.711 64 kb/s; G729A- 8kb/s; G.726 32kb/s <- multimeedia ülekanne (standardid)kõnesignaali koodek Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise (ITU-T G.729A, 8 kbit/s) Ribalaius Hz; OSI - Open Systems Interconnection Basic Reference Model - is a layered, abstract description for communications and computer transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram
• Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil faili edastus rakendus(failid ja faili edastuse käsud)->suhtlemise teenuse moodul(suhtlemisega seotud sõnumid, paketid)->võrgu juurdepääsu moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4
sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline transport ja kindlate reeglite järgi viiakse kirjad kohale. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Selleks, et postiteenust kasutada, peab kiri olema ümbrikus ja ümbriku peal peab olema aadress. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokollid on kahe kirja kirjutaja vahel, kahe postkontori vahel ning need ei ole füüsilised mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist. Erinevad kihid jaotuvad:
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest: 1)nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid 2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust
Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil.
MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis lisatakse IP pakettidele võrgu servadel paiknevates servamarsruuterites (label edge router - LER). Viimased teostavad keerulist pakettide analüüsi ja klassifitseerimist, kuid teevad seda ainult üks kord, enne kui saadavad paketi võrgu südamikku. Südamikus paiknevad marsruuterid, mida nimetatakse kommutatsioonimarsruuteriteks (label switch router - LSR), uurivad kiiresti silti ja edastavad paketi ilma, et oleks vaja teha uut edastamisotsust. Vastuvõttev servamarsruuter eemaldab sildi. MPLS suudab tagada, et kõik antud andmevoo paketid liiguvad magistraalis üht rada mööda.
Siinivõrk (ülemine) ja Ringvõrk Võrgu tüübid: ● LAN - privaatselt omatud, ühendab seadeid suletud kohas (kool, kodu, kontor etc), skoop on küll väike, aga enamasti on andmeedastus parem kui WAN puhul ● MAN - üle linna ühendatud võrk (metropolitan area) ● WAN - kaugühendused, suured alad, think eri linnad, riigid (wide area) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Story time - Kirja edastamine
Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest: 1)nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid 2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab
Flow Controli vahendid on Go-Back-N ja Selective Repeat. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse arvuti+võrk * Signaalide genereerimine (signal generation) - edastamine; signaalide ühest süsteemist teise üleviimine * viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) ¤ Edastuskiirus mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, juhtimine ,,ristmikud täis". Sünkroniseerimine (Synchronization) õigesti ajastatud edastus * Andmeside haldamine (Exchange management) * Vigade avastamine et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel. Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega)
kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht – Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.
Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile
A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile
omahinda. Lisaks nendele nii-öelda geomeetrilistele tingimustele hõlmab ATX ka toitepingeid ja toitepistikut. Erinevalt AT standardiga emaplaatidest, millel oli kaks kuue klemmilist (vägagi sarnast) toitepistikut, on ATX-i 20 klemmiga toitepistik ühes tükis- see asjaolu teeb võimatuks ühendada juhtmed emaplaadiga valesti ning seega vältida emaplaadi hävimist. Lisaks senistele pingetele (5V), on lisatud 3.3 V ja toiteploki sisse-väljalülitamise signaal (küll vaid soovituslikult, kuid praktikas paistavad mõlemad siiski levinud olevat). Viimatinimetatud signaali olemasolul lülitub arvuti näit. Windows 95 väljundmenüüst valiku "Shut down the computer?" tegemisel ka tõepoolest välja. Toitepistiku pesa soovitab standard panna plaadi paremasse serva, et see jääks toiteploki lähedusse. Toitelüliti ühendatakse emaplaadi esiservas oleva pistikuga, mis võimaldab lühistada toiteploki sisse-väljalülitamise signaali. Seega pole
t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemene. Esitluskiht (presentation l
2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:....................................................................6 Võrgutüübid:.......................................................................................................... 6 Võimalikud kiirused:..............................................................................................6
täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail
Sissejuhatus Vanasti olid telefonid juhtmega seina küljes kinni, praegu võib rääkida aga kasvõi aias õunapuu otsas istudes. Samamoodi on Internetiga: praegu levib ta enamjaolt läbi juhtmete, kuid päris lihtsate vahenditega saab oma majja või kontorisse tekitada õhus leviva interneti. Juhtmeta võrk ehk wireless LAN ehk WLAN sobib nii laua-, süle- kui pihuarvutitele. Võrku lülitumiseks peab arvutil olema spetsiaalne võrgukaart (2000-3000 krooni), mõnedel uuematel sülearvutitel on see juba sisse ehitatud. Võrgu leviala tagab baasjaam ehk access point (umbes 10 000 krooni), mis ühendatakse Interneti-kaabli külge ning mis pakub siis mõnesaja meetri raadiuses võrgulevi. Üks baasjaam tuleb toime paarikümne kasutajaga. Wireless võrgu saab iga hetk kaasa võtta ja viia uutesse ruumidesse, kui firma peaks millalgi jälle kolima. See investeering ei lähe kolimisel kaduma. Juhtmeta võrk sobib
D klassil ainult viimane osa. Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku. Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti tähistamiseks. Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks nimetatakse vahepeale jäävaid server-masinaid või switche) soovitud adressaadini, kelleks antud juhul on veebiserver. Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks
või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa- ni asukoht tasakaaluasendi suhtes, temperatuur mingis ruumipunktis, värvus fotoaparaadi sensori mingis punktis ja nii edasi. Tänapäeval kantakse suur osa signaale edasi elektri- ja elektromagnetlainetena, vastavalt siis elektrijuhtmes või eetri kaudu. Oletame näiteks, et meil on vaja mikrofonist tulev helisignaali elektriline üleskirjutus edasta- da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
