Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrgurakendused (DHCP) joonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dhcp, server, dhcpdiscover, vastuste, lõpetatud, aegumine, lahkumineb. WinXP võrguliideste nimiekirja asukoht on leitav järgnevalt: Start -> Control Panel ->Network Connections Võrguliidese parameetrite seadistuseks tuleb vajutada paremat nuppu vastava liidese nime peal ja valida lühimenüüst valik „properties“. Avanenud aknast tuleb valida TCP/IP rida ja seejärel vajutada nupule „properties“. Automaatse seadistuse valik tähendab DHCP kasutamist. Varuavariandina rakendatakse APIPA aadressi määramise skeemi 4. Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite “ping” ja “ipconfig”? a. (Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme/tööriistu
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
5 Demonstreerige internetiühenduse toimimist. Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid. IP address jääb samaks. Subnet mask jääb samaks. Default gateway’ks määrame meie ruuteri IP aadressi. See on suure tõenäosusega vaikimisi (st pärast ruuteri reset’i) 192.168.1.1. Preferred DNS server oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin). Samm 5: Seadistame ruuteri kohaliku võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese LAN Settings vaate alt
Selle protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke. Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid.
3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt individuaalselt valitud ja täidetud tabeli seadistuse variandi järgi (vaata tabel 1). Seejärel salvestasime muudatused. Tabel 1: WLAN tugijaama seadistamine Varia Võrgu Mas Võrgus võrgumask Esimene Teine Eelviimane Viimane kasutatav kasutatav
meie otstarbe jaoks piisab ka 2.1.1 versiooni sisseehitatud komponentidest. Oli pandud üles ka samasugune võrk, mis on näidatud alljärgneval joonisel, kuid kõik seadmed olid NAT sees ja omasid IP aadressid kujul 192.168.1.xxx. Joonis 1. SIP võrgu elemendid Järgneval skemaatilisel joonisel on ära näidatud seadmete paigaldus: Joonis 2. Võrgu elemendid Nagu joonise pealt on näha, Asterisk server on ka Xlite kliendina Windowsi keskkonnas. Nokia E51, Xlite klient ning ka Grandstream VoIP adapter on Thomson ST780WL võrgus ning omavad järgmiseid IP aadresse: · Nokia E51 mobiiltelefon : 192.168.1.70 · Asterisk server, ML N350 sülearvuti : 192.168.1.68 · Grandstream ATA adapter : 192.168.1.65 Lauaarvuti on Nokia E50 kaudu ühendatud internetti, kusjuures mobiil on kasutatud modemina EMT võrgus. Seega ta omab muud IP aadressi, mis on antud EMT poolt.
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2,
Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis SEANSIKIHT Seanss Seanss- talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest (näit. Telnet, FTP) Kolme kätlemise reegel. Protsess, millega kaks seadet alustavad andmevahetust. Kätlus algab sellega, et üks seade saadab teisele sõnumi, millega teatab soovist avada ühenduskanal. Seejärel vahetavad seadmed omavahel talitlusandmeid, et kooskõlastada kasutatav andmevahetusprotokoll.
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET- i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 Page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 14. FTP + File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks.
ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID BOOTP Buudiprotokoll. Protokoll, mis võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja buutida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutajavahelesegamiseta. Võrguülema poolt hallatav BOOTP server annab automaatselt kasutajatele IP aadresse kasutamiseks kindlaksmääratud aja jooksul. BOOTP on aluseks täiuslikumale võrguhalduse protokollile DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol). DHCP Dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll. DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP
Päringud: stacki 4)TCP-A vastab tühja segmendiga, milles on ainult ACK parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub GET-info küsimine, POST- serverile info saatmine, HEAD- TCP-B SYN-i kohta. Seejärel hakkab TCP-A andmeid alles füüsiline andmeedastus. päring, millele ei nõuta serveri vastust. Kuna server ei mäleta saatma. 8. Kanalikommunikatsioon, pakettkommunikatsioon ja kliendi eelmisi päringuid, tuleb audenditava lehekülje puhul iga 26. TCP timeout määramisel on tähtis, et ei seataks liiga sõnumi kommunikatsioon. päringu algusesse lisada autoriseerimise rida. Kui seda ei tehta, lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka
päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli, siis TCP protokoll loob ühenduse serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP vastuse objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga
andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks. * Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80
mingil muul kahjulikul viisil. Rakenduskihi tulemüür on palju turvalisem ja usaldusväärsem võrreldes pakett-filtri tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and Acceleration) server. Rakenduskihi tulemüür suudab filtreerida kõrgema kihi protokolle nagu FTP, Telnet, DNS, DHCP, HTTP, TCP, UDP ja TFTP (GSS). Näiteks, kui organisatsioon tahab blokeerida kogu informatsiooni, mis on seotud sõnaga "foo", siis saab käivitada sisu filtreerimise tulemüüris, et see sõna edaspidi blokeeritakse. Kui mõni saatja poolne pakett blokeeritakse tulemüüri poolt, siis saatjat sellest üldiselt ei teavitata. Põhimõtteliselt suudavad rakenduskihi
seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud
Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334
Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vähemaIlu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid käsutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 - Page not found). Samuti on ara näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11. FTP File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks.
Registripidaja vahendusel DNS päring algab kliendipoolse nimepuhvri kontrolliga Puhverdatud DNS kirje kehtivust kontrollitakse kirje TTL väärtusest MX kirje viitab E-posti serverile Klient-server rakenduse korral alustab alati klient ühenduse loomist päringuga serverile Küpsis (Cookie) võimaldab lihtsustada autentimist Mis on HTML? Märgistuskeel Veebipäringut andmebaasi vahendab DNS Veebiaplet käivitatakse kliendi arvutis E-posti protokollid on SMTP ja IMAP4 E-posti server peab rakendama IMAP-i ja POP protokolle, et saata sõnum kliendile Kas veebi kaudu e-postile juurdepääsemiseks peab veebilehitseja rakendama standardseis protokolle e-posti teenuse jaoks? Ei, veebilehitseja vajab ainult ühendust HTTP serveriga ja server ühendub e- posti serveriga Millist porti SMTP protokoll kasutab? 25 Millist protokolli IP telefon kasutab andmete transportimisel? RTP Partnervõrgu kõned tehakse otse arvutite vahel üle interneti
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl
Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 – Page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11.FTP File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks.
Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP)
Kui kaardid kannavad seda tunnust, on need võimelised üksteisega otse eetris iseseisvat looma nn. "Mesh" ehk. "ad hoc" võrgu ja ühtlasi on need valmis tööks ka suvalise WiFi saatja levialas. Kui müüja reklaamib kaupa sõnadega WLAN ja IEEE 802.11b ühtesobiv, olge ettevaatlik Abiks wifi ühenduse loomisel Püüad esimest korda WiFi ühendust luua? 1. Eemalda linnuke "Authentication control". 2. Eemalda linnuke "WEP enabled". 3. Obtain an DNS server address ja IP address automatically. Võrgu nimeks märgi ANY. Alustagem algusest Teil on teada, et asute lokaalse eetrivõrgu levialas. Mida on vaja, et sellest õnnest osa saada? Kõigepealt muidugi võrgu valdaja nõusolekut. Edasi peate ostma või rentima (ka see võimalus on suurema osa riistvara müüjate juures olemas) endale võrgukaardi, mis on suuteline selle konkreetse võrguga suhtlema. Nõuded selleks saate jällegi võrgu valdaja käest.
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents). Kõige üldisemalt kirjeldab voogmeedia edastamist (edaspidi ka striimimist) järgnevate seadmete rida: kaamera/mikrofon, salvestusseade, server, andmevõrk, vastuvõttev seade (arvuti, digibox, mängukonsool), programm meedia taasesitamiseks (player). Autor jätab kõrvale video jäädvustamise ja salvestamise tehnika ning keskendub voo edastamisele ja taasesitamisele. 1.3. Progressiivne allalaadimine Üks võimalustest on ka video edastamine ,,HTTP voona" (vt 1.4.1.)- see tähendab progressiivset allalaadimist ja esitamist vastavalt saabunud info hulgale. Enamik
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam. Graafikaprotsessor vähendab oma tööga arvuti keskprotsessori töökoormust. Kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot lõpetatud piltide kohta. Selleks kasutab ta videokaardi mälu (RAM), ladustades andmed iga pikseli, tema värvi ja asukoha kohta ekraanil. Osa mälust (RAM) võib täita raampuhvri rolli, see tähendab, et hoitakse lõpetatud kujutisi, kuni saabub aeg neid kuvada. Tüüpiliselt töötab videomälu (RAM) väga kõrgel kiirusel ja omab "kahepoolset sadamakaid" see tähendab, et süsteem võib andmeid lugeda ja kirjutada üheaegselt. Operatiivmälu (RAM) on
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
annaabi.ee 
