Selletaoliste püüniste arengus võis järgmine samm olla tõkkesilma asetatud mõrd, mida sai vajadusekorral kaldale või paati tõsta. Et kaits püsis kasutusel kohati isegi XX sajandil, on seletatav tema suhteliselt hea püügivõimega ja kohapealsete traditsioonidega. Nagu on selgunud, säilis kaits seal, kus harrastati püüki oma tarbeks. Piirkondades, kus nõudmine kala järele üha suurenes ning ametisse asusid töönduskalurid, arenes kalapüügitehnika kiiremini ja võeti kasutusele moodsamaid ja tootlikumaid püügivahendeid. Joonis 1. Kaitsa põhiplaan 7 1. Lõkspüüniste kirjeldus 4. Mõrd Mõrd on vanemaid ja levinumaid kalapüüniseid. Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni
Püügivõimsust võib määratelda mitut moodi. EL is on rohek levinud püügivõimsuse mõiste, mis väljendab mingi laevastiku peamasina võimsust. Teine näitaja on tehniline, kus püügivõimsus määratakse konkreetselt läbikumatava veehulgaga (m3)- selle eelis: mitte alati peamasina võimsus ei määra ära kui suurt traalnoota kasutatakse.Püügivõimsus potesiaalnevõimsus. Eeelnevalt oleme (õppeainetes "kalanduspoliitika ja õigus", "kalapüügitehnika") ilmselt saanud selgeks, et igasuguse kalapüügi puhul kehtivad mitmesugused püügipiirangud: ajalised, ruumilised jne. Paljude püüniste puhul on kehtestatud ka nn. tehnilisi meetmeid: püüniste asetustiheduse, silmasuuruse jne. limiteerimine. Kõik see mõjutab omakorda ka tegelikult rakendatud püügivõimsust. Piirangud võivad pealegi olla aastati erinevad. Püügivõimsuse arvutamise üheks sisendiks on ajaühik
annaabi.ee 
