liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu. Voorus on hinge teatud toimimisvõime. Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu- Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega nt: söömine. Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. Mõistuslik hing -Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi.Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele. Marte-Kristiine
Ta sümboliseerib meie tugevusi ja nõrkusi ning üle kõige vabaduspüüdu. Kalevipoja suurus väljendab väikese rahva tahet suur ja võimas olla. Tema vägilasejõud on rahva soov oma sõna maksma panna, kuid tema oskamatus tähendab me vabaduspüüete luhtumist. Kalevipoja surmajärgne tagasitulekulootus oli aga lootus võõrvõimu alt vabaneda ja iseseisvaks riigiks saada. Kalevipoeg oleme meie. Seega on Kalevipoeg pahede ja voorustega vägilane ja ka eesti rahva sümbol. Teda nagu ei saakski olemas olla, kuid tänagi kohtame teda, vaadates peeglisse.
rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene Humanism maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast . Novell Lühike proosajutustus , ühe tegevusliini ümber keskendunud väheste tegeleastega lugu , pingelise arendusega ja ootamatu lõpplahendusega lugu . ,,commedia dell´arte ,, Improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpidega rahvakomöödia 16.saj Itaaliast Machiavellism Eesmärk pühendab abinõu suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm Utoopia Väljamõeldis , võimatu , Thomas More'i järgi .
Nad olid ka ühiskonnas erinevatel positsioonidel ning seega mõisteti nende suhtlemine hukka. Jesua mõisteti surma, kuna ta kuulutas usku ja rääkis riigist, kus valitseks tõde ja õigus. See ei meeldinud võimudele. 7. Teos näitas inimeste mõttemaailma ning propaganda, korruptsiooni ja petiste tulemust ühiskonnas. Teos kirjeldas ka ebaausaid ametnikke ja liiderlike elukommetega inimesi. See vastandati inimeste headuse, armastuse ja voorustega. Probleemid: Ühiskonnakihtide vahelised suhted, armastus, usk, välismaalased olid probleemiks, tõe otsimine, oma arvamuse avalikustamine, inimeste negatiivsed isikuomadused. 8. Romaan on filosoofilis-allegooriline, psühholoogiline, ajalooline, sotsiaalne, romantiline ja sümbolistlik. Palju oli erinevaid sümboleid ning kahetimõistetavaid aspekte.
tõi. Saatan annab uue ehetekasti ning seekord ei avalda Gretchen seda emale. Selle asemel räägib ta oma naabrinaise Martaga ja ssab nõusoleku koos Faustiga Gechenit ja Martat külatada. Margareta armub Fausti, uid avaldab talle, et ta ei usalda Mefistofelest, ehkki Faust kinnitab neiule, et too on ta sõber. Faust annab Margaretale unerohtu, et neiu saaks temaga kohtuma tulla, ilma, et ta ema ärkaks. Linna saabub Gretcheni vend, Valentin, kes on sõjaväes kiidelnud oma õe voorustega. Nähes aga, et ta õde on Faustiga, vihastab ta. Ta võitleb Faustiga, kuid saab selle käigus suma Fausti mõõga läbi. Enne surma hoiatab Valentin Margaretat pattulangemise eest. Samal ajal on Faust meeleheites ning tema lõbustamiseks viib Mefistofeles ta volbriööl Harzi mäestikku. Seal kohtuvad nad kõikvõimalike kummaliste olenditega, kuid see ainult süvendab Fausti meeleheidet. Faust näeb Gretcheni vaimkujuist ning seejärel nõuab, et Mefistofeles ta kohe tagasi viiks.
jumal takistas neid. Jumal lõi erinevad keeled, puistas nad igale poole maailmas laiali ja seetõttu ei saanud ehitajad seda torni edasi ehitada. Paabeli torn on oma nime saanud pabülonist. 3. Keskaja ja renessansiinimese mõtteviisi ja maailmapildi lühiülevaade Renessanss- Loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on jumala kõrval tühine. Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5. Keskaegsed eeposed pealkiri ja mis rahvuse oma ,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil
,,Seitse venda" Aleksis Kivi ,,Seitse venda" on Soome tuntuim ja armastatuim raamat, milles sisalduvaid repliike tsiteeritakse kui üldlevinud känekäände veel tänapäevalgi. Ehkki küll koomilise nurga alt, peegeldavad seitse venda soome rahvale iseloomulikke omadusi, koos kõigi nende pahede ja voorustega. Samuti pulbitseb teoses leidub ohtrast piiblitemaatikast rohkelt tsitaate piiblist, usk ,,viimsesse kohtupäeva" ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik. Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen (1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde.
kiiskavvalgete mägedena teisel pool kannatus rõõm T. Õnn on meelelaad, optimistlik maailmavaade. Igas asjas on oma rosin, tuleb see vaid üles otsida. S. Õnnelikkus on valik, iga inimese enda otsus, kas näha päikest või pilvi. 4. Ons armastus Ons armastus midagi muud kui kaks pisarat mu silmades kui laps sikutab kahe peoga mu juukseid ja kiljub rõõmust T.Ta teeb mulle haiget, ilma et sellest aru saaks. Ma talun seda, sest me vahel on armastus, leppimine teise puuduste ja voorustega, on raske, kuid sellegipoolest jään ta kõrvale. S.Armastajad ei loobu üksteisest ka siis, kui on valus, vaid üks kasvatab teist ja nii ületatakse koos takistused. 5. Kärbeste sumin Kärbeste sumin vanas köögis vaikus mis sumiseb kaasa T.Ühelt seisukohalt on kärbeste sumin peamine, vaikus on kaasnev. Teisalt on peamine vaikus ja kärbsed on lisand. S.Kõik sõltub vaatevinklist. 6.Iga arusaam Iga arusaam tuleb omal ajal su väikesed käed mu karedail põskedel esimene lumi
Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust
(eudaimonia). Eriarvamused valitsevad inimeste vahel aga küsimuses, millist elu nimelt õnnelikuks pidada. Aristoteles osutabki, et inimene püüdleb erinevate hüvede omandamise poole, mida võib jagada kolmeks: 1. Välised hüved nagu söök, jook ja rikkus jms 2. Kehalised hüved nagu näiteks tervis 3. Hingelised hüved. Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.Õnn on elu kooskõlas voorustega. Voorused ongi nendeks kohasteks vormideks, milliseks tuleks inimesel oma loomupärased püüdlused kujundada, et oma elusihti saavutada. Järelikult tuleb õnnelikkuse saavutamiseks kujundada ennast vooruslikuks inimeseks. Platoniga võrreldes torkab silma see erinevus, et Aristoteles ei tunnista individuaalse hinge surematust. Järelikult on üksikisiku õnnelikus saavutatav ainult siinpoolses elus. Õnnelikkust käsitletakse aga teiselt poolt just elu kui terviku karakteristikana
Jumalad ja jumalannad mängivad olulist rolli inimsuhete kujundamisel ka Kreeka müütides. Müütilised lood seiklustest, sõjast ja vaprusest on toodud näiteks, et selgitada kõrget moraali. Lugude sõnum oli kreeklastele selge: et saavutada edu, ei pea üksnes hoiduma jumalate solvamisest, vaid võimsamaid neist, nagu Zeusi ja tema liitlasi, tuleb lepitada sündsa käitumise ja rituaalsete ohverdustega. Homerose müütiliste lugude seotust Kreeka jumalate ja inimlike voorustega õigluse, tarkuse, vapruse ja mõõdukusega tunnistas kogu Kreeka ühiskond. Kreeklaste mütoloogia mõjutas suuresti roomlastest vallutajate müüte ning on jätnud lääne ühiskonnale uskumatult suure pärandi, mille mõju kestab tänaseni. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 16-17) Tempel Kreeka arhitektuuri ja kunsti väljapaistvaim näide on tempel, vanakreeka keeles naos. Püha paika, kuhu tempel rajati, nimetati tenemos´eks ning sageli olid seda maa-ala
Aristotelese õpetuse alusel on voorus hinge teatud toimimisvõime ja Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega (söömine, paljunemine) Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. See on mõistuslikult kujundatav hingejagu. Mõistuslik hing Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on teoreetiline elu maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil. Teadus Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni
see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust.
deomokraatlikust riigikorrast. elas Platon (saj) - 4.saj 1.pool. Oli Sokratese õpilane seisukohad ja õpetamise viis: rajas ateena lähedale akadeemia ehk filosoofiakooli. Tugev matemaatikas. arvas, et filosoofid peavad riiki juhtima, kuna teavad, kuidas maailm toimib, mis on hea ja mis halb. Riigi ülim eesmärk on tagada riigi kodanike vooruslikus Pidas heaks Sparta riigikorda, kuid rohkem tegeleda voorustega. elas Aristoteles (saj) - 4.saj 2. pool. Filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Platoni akadeemia lõpetanu seisukohad: Koostas ja pani kirja loogika reeglid ehk õigete järelduste tegemise reeglid, et õppida õigesti mõtlema. kirjutas raamatud elavast loodusest eriti loomade elust. Uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist
Sõduritele püstitatakse ausambaid sellepärast, et arvatakse, et erinevalt tavalistest inimestest järgivad nemad oma tegevustes ideaale. 5. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? James arvab, et kui inimese ideaalid lähtuvad ainult sellest, et olla teistest parem, omada rohkem ning alavääristada teisi, siis ei ole elu tähendusrikas. Voorustega, ehk ustavuse, vapruse ja visadusega muutuvad ideaalid tähendusrikkaks ning oluliseks. Sügavam tähendus tekib ellu alles siis, kui reaalsus ning ideaalne uudsus ühenduvad. Elu tuleb elada püüeldes enda eesmärkide ning unistuste poole ning nende nimel vaeva nähes, sealjuures kaeblemata ning pidades kinni erinevatest reeglitest. Samuti on elu tähendusrikas siis, kui elada elu mis lähtub iseeenda sisemisest ideaalist. Ehk elus tuleb teha ainult seda, mis teeb
kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi maises elus pole võimalik õndsust saavutada, tuleb siiski hoolitseda oma keha ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia, selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus. Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid
kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena. Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud. Me kardame kuhjavat oma kangelase üle voorustega, 1 Milton, Comus. milles ta särab, ja hiljem jumaldavat vormi, mille ise oleme omistanud sellele jumalikkuse asupaigale. Rangelt võttes ei austa hing inimesi samavõrd, kui ta austab iseennast. Range teaduse järgi alluvad kõik isikud ühele ja samale lõputu kauguse tingimusele. Kas kardame siis lasta oma armastusel jahtuda, kui hakkame välja kaevama selle Elüüsioni templi metafüüsilist vundamenti? Kas mina pole sama reaalne kui asjad, mida ma näha saan
Aristoteles ei arva nii kui inimene teab, mis hea ja kuri ning nende kasutamine erinevad asjad. Võib üldiselt teada, mis on hea, kuid ei pruugi end mõnes olukorras kontrollida. Kui inimene teab, mis vooruslik, ei pruugi ise nii käituda. Mugavaim oleks, kui oleks kindlad reeglid, kuidas käituda. Nende olemasolu võib osutuda raskeks sõltub olukorrast, asjaolust, keskkonnast. Ei saa olla kindlaid reegleid. Inimene, kes on enda voorustega vaeva näinud, oskab konkreetsetes situatsioonides käituda. Eeskujulik inimene otsustab iga asja kohta õigesti kui inimene eeskujulik ja vooruslik, siis ei käitugi kunagi valesti. Ei tähenda, et vooruslikul inimesel oleks eriline intuitsioon ei ole saanud Jumalikku tarkust vms. on vaja elukogemust, et olla vooruslik. KESKAEGNE VOORUSTE EETIKA Vooruste eetikat võeti üle ka keskajal kristlikusse mõtlemisse. 7 surmapattu
Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid
Meile võib-olla ei avane ta ühesuguse ja säravana, kuid ta jääb samaks ning laseb nagu peitunud päike oma jõul varjatuses toimida. Seega suudavad hädad, kahjustused ja solvangud vooruse vastu sama vähe kui pilv päikese vastu. (19) Leidub neid, kelle arvates väheõnnelike kehaliste eeldustega tark pole ei õnnetu ega õnnelik. Ka siin eksitakse. Võrdsustatakse ju sel puhul juhuslikkused voorustega ja aulistele omistatakse sama palju kui aulisusest ilmaolevaile. Kuid mis oleks jälgim, mis oleks vääritum auväärse põlatavaga võrdsustamisest? Auväärsed on nimelt õiglus, kohusetunne, ustavus, vahvus, mõistlikkus; tühised seevastu on need, mis sageli saavad suuremal määral osaks kõige tühisematele: tugevad ja vastupidavad ja terved sääred, käsivarred, hambad. (20) Pealegi, kui puuduliku kehaehitusega tark pole ei õnnetu ega õnnelik, vaid
Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vaid ka instrument hea elu saavutamiseks Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele, seda ta teeb seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega
· Oxfordi tudengi elu: Tudeng räägib, mida Padovas õpetlaselt oli kuulnud. Lugu räägib Saluzzo markii Walterist, kes ei hoolinud murest, aina lõbutses, isegi naist polnud. Markii alamad ja rahvas nõudsid, et ta naise võtaks. Markii ei lubanud alamatel sellest rohkem juttu teha ja naiseleidmine tema mureks jätta, korraldagu alamad ainult pulmapidu. Kõrval külas elas vaesuses Griselda, kes markiid oma ilu ja voorustega võlus. Markii läks pulmapäeval külla uurima, kas neiu on ikka nõus. Griselda ja ta isa nõustusid. Griselda oli silmapaistvalt hea, vaga ja veatu. Kui Griselda tütre sünnitas, tahtis markii näha, kas naine muutub kurjemaks, kui talle öelda, et aadlikke häirib tema madal sugu. Griselda oli alandlik ja ütles, et temaga ja ta lapsega tehtagu, nagu markii heaks arvab. Tütar viidi markii õe juurde. Kui poeg sündis, tahtis markii uuesti
Kilp * KUS 2010 Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, seadused loovad riigi, annavad vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud, ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega. Ta leidis stoikudele omases stiilis, et ainult halvad kombed ja tavad ei luba inimestel olla võrdsed. Riik oli Cicerole res populi, res publica, rahvas omab riiki ja selle seadusi, riigi autoriteet tuleneb rahva kollektiivsest võimust (Salus populi suprema lex esto), riik on eetilistel eesmärkidel loodud moraalne kogukond. Õige ja seaduslik poliitiline võim on rahva võim. Samas riik ja selle seadused alluvad alati Jumalale või moraalsele ja looduslikule seadusele
10 Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja Jumalast, kuid suhtus vägagi positiivselt inimvõimetesse ja loomusesse (inimesed on autarkilised ja head) ning pidas maiste asjade korraldamist inimeste pärusmaaks. Positiivsed voorused on otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingute suhtes, patriotism. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega, kirjutas Platoni eeskujul ka kaks teost "Riigist" (De republica) ja "Seadustest" (De legibus), hoiatas peale Caesari mõrva, et Marcus Antonius planeerib vabariiki kukutada, mille peale viimane korraldas Cicero mõrva. Cicero leidis stoikudele omases stiilis, et ainult halvad kombed ja tavad ei luba inimestel olla võrdsed. Riik oli Cicerole res populi, res publica, rahvas omab riiki ja selle seadusi, riigi autoriteet tuleneb rahva
annaabi.ee 
